Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-80405 tasumiseni viivis 29.01 % põhinõudest (29 083.47 krooni) aastas BIGBANK AS-i kasuks.

tagaseljaotsus

PS`ile

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus Välja mõista PS`ilt ja J Sa`lt solidaarselt menetluskuludena 3 691.83 krooni BIGBANK AS-i kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS (hageja) esitas 28.11.2008 kohtule hagi PS`i (kostja I) ja J Sa (kostja II) vastu solidaarselt 58 748.63 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 09.04.2009 avaldusega vähendas hageja nõuet leppetrahvi ulatuses ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 56 168.10 krooni, millest põhivõlg on 29 083.47 krooni, intress 4 735.39 krooni ja 09.04.2009 seisuga viivis 20 899.24 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulus 1 450 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist alates 09.04.2009 kuni krediidisumma tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale I 30 000 krooni, intressiga 29.01 % aastas. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu, millega kostja II võttis endale vastutuse kõigi hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate võimalike nõuete ees. Kostjad ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. Hageja ütles 27.11.2006 avaldusega lepingud üles.

2-08-80405 Kohus määras 12.06.2009 kella 10:00 kohtuistungi. Kostjad jätsid istungile ilmumata. Kostjale I oli kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.04.2009. Kostjale II oli kohtukutse kättetoimetatud 24.04.2009 kostjaga koos elavale isikule. Kostjatele on kohtukutses selgitatud, et kui kostjad ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma, intressi ja viivise osas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I tarbijakrediidilepingu ning hageja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja II võttis endale vastutuse hageja ja kostja I vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete ees. Kostjad ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning lepingud on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on kokku leppinud intressimääras 29.01 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 29.01 % põhivõlalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 09.04.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 10.04.2009. Hagi summas 54 718.10 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 142 ja § 402 alusel. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 1 450 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõude aluseks on üldtingimuste p 9.3. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Eeltoodud seisukohti on väljendanud ka Riigikohus (19.12.2007 otsus nr 3-2-1-122-07, punkt 14). Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 9.3 tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub suuremas osas rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda TsMS § 165 lg 3. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud

2-08-80405 ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 2 000 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 52 krooni, maksekäsu kiirmenetlusel esitamisel tasutud riigilõivu 290.83 krooni, kohtutäituri tasu 826 krooni, menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni ja õigusabi tasu 1 800 krooni. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohtutäituri 16.01.2009 ja 03.02.2009 on otsuste alusel on kohtutäiturile välja makstud tasu 649 krooni, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Kohtutäituri tasu ettemaksuna jääb kohtu tagatiskontole 177 krooni, mille tagastamist saab hageja kohtult taotleda. Lisaks kuulub kostjatelt väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 2 000 krooni, digitaalselt saadetud menetlusdokumentidest väljatrükkide tegemise tasu 52 krooni, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõivu 290.83 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni ja arvestades asja mahtu ja kohtuistungi kestvust (6 minutit) lepingulise esindaja tasu 500 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.