Tsiviilasi nr 2-09-452
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22. juuni 2009, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-452
Tsiviilasi
AS BIGBANK hagi Piret Raig vastu 156 062,50 krooni ja lisanduva viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
116 850,48 krooni hageja AS BIGBANK (endine ärinimi AS Balti Investeeringute Grupi Pank, RK 10183757, asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Anastassia Rjabova;
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja Piret Raig Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
AS BIGBANK võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Piret Raig võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
AS BIGBANK esitas 08.01.2009 Tartu Maakohtule hagi Piret Raigi vastu 156 062,50 krooni (tagastamata krediidisumma 95 103,22 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 12 784,57 krooni, leppetrahv 21 747,26 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulu 640 krooni ja viivis 25 787,45 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.09.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0605165/15st ja kolmest kokkuleppest krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kohus kohustas kostjat 14.01.2009 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 41). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 25.05.2009 (tl 48). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 28.09.2006 tarbijakrediidilepingust nr 0605165/15st ja selle maksegraafikust (tl 11-13), lepingu üldtingimustest (tl 14-16), 08.12.2006 kokkuleppest nr 1 ja selle maksegraafikust (tl 17-21), 25.04.2007 kokkuleppest nr 2 ning selle maksegraafikust ja lepingu üldtingimustest (tl 22-27), inkassoarvest (tl 29), viivisearvestusest (tl 30), 21.08.2007 kokkuleppest nr 3 ja selle maksegraafikust (tl 31-35), 05.02.2008 võlahoiatusest (tl 36), 26.02.2008 lepingu ülesütlemisteatest (tl 37), hinnakirjast (tl 38). Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas 2(4)
täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus on 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt leppetrahvi 21 747,26 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Nõude vähendamisel leppetrahvi osa võrra kuulub ühtlasi ümberarvestamisele viivis perioodi 27.02.2008-06.01.2009 (k.a) eest. Õiguslikult on põhjendatud hageja viivisenõue eespool nimetatud perioodi eest kokku summas 21 198,97 krooni: ajavahemiku 26.02.2008-17.04.2008 eest 3745,85 krooni (109 691,32 × 24,44% : 365 × 51), ajavahemiku 18.04.2008-16.05.2008 eest 2062,91 krooni (10 6236,32 × 24,44% : 365 × 29), ajavahemiku 17.05.2008-17.07.2008 eest 4280,28 krooni (103 103,22 × 24,44% : 365 × 62), ajavahemiku 18.07.2008-17.08.2008 eest 2057,11 krooni (99 103,22 × 24,44% : 365 × 31), ajavahemiku 18.08.2008-06.01.2009 eest 9042,57 krooni (95 103,22 × 24,44% : 365 × 142), millele lisandub viivis lepingu ülesütlemise seisuga 10,25 krooni. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus AS-i BIGBANK hagi Piret Raigi vastu tagaseljaotsusega 129 726,76 krooni (95 103,22 + 12 784,57 + 640 + 21 198,97) ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks. Veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 07.01.2009, kuna 06.01.2009 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid 3(4)
täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (83% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.