Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

eest 37 ́172 krooni , kokku 69 079 krooni. Täpsustatud hagiavalduses märgib hageja, et alltöövõtulepingu nr 72/2005 p 1.2 kohaselt on töö maht ja selle ulatus määratud Lepinguga ja selle lisadega. Lepingu lisa 1 p 2 kohaselt kohustus töövõtja teostama alljärgnevad tööd alljärgnevates mahtudes: ehitama kaheksa vahelae plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8 x 5,6 meetrit paksusega 200 mm; ehitama kaheksa vahepodesti plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8 x 4,5 meetrit, paksusega 80 mm. Vastavalt lepingu p.- le 6.1. oli töö lepinguline maksumus 90.000.- krooni, millele lisandub käibemaks 16.200.- krooni, seega kokku 106.200.- krooni. Seega Lepingulise maksumuse kalkuleerimise aluseks on võetud Lepingu Lisas 1 toodud töömahud ning Lepinguline maksumus on otseselt seotud Lisas 1 toodud orienteeruvatest mõõtmetest. Lepingu p 6.3 esimene lause räägib lepingulise maksumuse muutmisest enne Tööde alustamist, s.t. maksumuse muutmisest mis ei ole tingitud töömahu muutmisest ning sellisel juhul on vajalik poolte kirjalik kokkulepe. Punkti teine lause räägib täiendavast tasumisest teostatud tööde eest, mis ületavad Lisas nr 1 toodud töömahte, mille puhul oli lepingupoolte vaheline kokkulepe. Ei ole konkretiseeritud, kas kokkulepe peab olema kirjalik või suuline. Arvestades täiendavat kokkulepet lisatööde tegemiseks oli lepingu kogumaksumus 127.130,25 krooni (I etapi maksumus 95.223,05 krooni, II etapi maksumus 31.907,20 krooni). 28.10.2005.a. arve summas 31.907,20 tasumise tähtaeg oli 11.11.2005.a. Kuna kostjal on tasumata hagejale arve nr 20051028 28.oktoobrist 2005.a. summas 31.907,20 krooni palub hageja kostjalt välja mõista 31.907,20 krooni ja viivise summas 12.713.- krooni, mis on võimalik maksimaalne viivis lepingu p.- le 7.3.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta seda, et poolte vahel sõlmiti 29.07.2005.a. alltöövõtuleping nr 72/2005, mille objektiks oli Tallinnas, Xxx asuva hoone rekonstrueerimisel korterelamuks vajalikud betoontööd trepikoja vahelagede ja vahepodestide osas, kuid märgib, et lepinguliste tööde kogumaksumuseks oli koos käibemaksuga 106.200.- krooni. Kostja on seisukohal, et täiendavate tööde tegemiseks kostja väidetel mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud. Kui oleks olnud kokkulepe lisatöödeks, ei oleks see lepinguline töö ja sellelt ei saaks nõuda lepingu kohast viivist. Punktis 6.3 räägitakse töödest väljaspool lepingu dokumentidega määratud mahtu. Kui see oleks aga lepinguliste tööde osa, ei saaks muuta hinda. Kuna maht oli määratud ligikaudsena, ei saa väita, et mahtu ületati. Lisatööde kokkuleppe olemasolu on kostja seisukoha kohaselt hageja tõendamise koormus ning see kokkulepe peab olema sõlmitud selleks volitatud isikuga, s.o. AH, kes oli nimetatud objektil kostja täievoliline esindaja, mitte VK, kes oli kostja esindaja vaid tehnilistes küsimustes või AM, kes oli hageja esindaja tehnilistes küsimustes. Kostja leiab, et hageja nõude rahuldamiseks puudub alus, sest hageja poolt kostjale esitatud arve aluseks ei olnud lepingukohast tööde vastuvõtu akti ja arve olemasolust sai kostja teada alles 04.04.2006, mil hageja esitas kostjale saldoteatise. Kostja vastas hagejale 07.04.2006.a., et ta ei nõustu saldoteatisega. Hageja tõlgendus nagu oleks arve 20051028 ühtlasi ka tööde üleandmisevastuvõtmise akt, ei ole õige. Lepingu p 7.2 kohaselt on arvete tasumise aluseks aktsepteeritud tööde aktid, mis antud juhul puudub. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja väide sellest, et kostjal ei olnud enne 18. aprilli 2006.a. hageja tööde kvaliteedi osas pretensioone, õige. Töö kvaliteetsust tunnistas hageja ka ise 23.veebruaril 2006.a. kokkuleppes, ning kuna tööd tuli kokkuleppel ümber teha, ei olnud eraldi kirjalikku kvaliteedipretensiooni esitamiseks põhjust. Kuna tööde lepinguline maksumus oli lepingus fikseeritud ja selle muutmine on võimatu ilma kirjaliku kokkuleppeta, ei saa kostja hagejale võlgneda rohkem kui 10.976,95 krooni. Samas võlgneb hageja kostjale tema poolt mittekvaliteetselt teostatud tööde eest 14.473.- krooni, mille tasaarvestamisest on kostja hagejale teatanud pärast poolte läbirääkimisi kompromisslepingu sõlmimiseks.

Kuna vastavalt lepingu punktilöe 7.3. oli sätestatud viivise määraks 0,1 % arve summast päevas ja maksimaalselt 10% töö lepingulisest maksumusest, ei saa viivise summa ületada mingil juhul summat 10.620.- Hagejal puudub õiguslik alus viivise määraks 0,5 % päevas nagu on märgitud arvel.

MENETLUSE KÄIK

Harju maakohtu 12.08.2008 otsusega hagi rahuldati. Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtul otsuse kohaselt tuleb kohtul hinnata, kas aktis nr 2 esitatut on võimalik tõlgendada kui pretensiooni esitamist s.t. kas sellest on võimalik aru saada, mis töid konkreetselt tuleb teha. Maakohtul tuleb välja nõuda ehitusprojekt ja juhul, kui projekti on muudetud, võib see muudatus olla lepingu osaks. Kui pooled ei ole seda muudatust vastavalt lepingu punktile 6.4 kirjalikult fikseerinud, tuleb kaaluda kas tegemist võiks olla töödega, mis kuuluvad tasustamisele lepingu punkt 6.3 teise lause alusel. Maakohtule tuleb hinnata tunnistajana üle kuulatud AMja A H ütlusi. Hageja 10.06.2009 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja palus lahendada asi kirjalikus menetlus. Kohus arutas asja sisuliselt hageja osavõtuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja esindaja seisukohad ja tunnistaja AHu, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus 28.10.2005 hageja poolt koostatud arve nr 20051028 summas 31907.20 krooni tasumise üle. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas hageja tegi kokkulepitud töö kvaliteetselt, kas kostja võttis hagejate poolt tehtud töö vastu ja kas hageja tasunõue on muutunud seega sissenõutavaks või tegi hageja töö ebakvaliteetselt, kostja oli sunnitud laskma selle teisel alltöövõtjal ära parandada laskma ja on õigustatud nüüd OÜ-le S ja M Viimistlus tasutud tööde makstud arve tasaarvestama kostja võlaga hageja ees. Töövõtja tasu sissenõutavaks muutmist tuleb tõendada hagejal. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja poolt nõutud arve kajastab trepikodade vahemademete betoonitöid. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Teostatavate tööde loetelu on toodu poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisas. Lisas 1 (tl. 12) on kokku lepitud töövõtupiirid järgmiselt : - ehitada kaheksa vahelae plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8x5,6 meetrit paksusega 200 mm. Plaadi armeeringuks kasutada 6Ø20 A-III ühele jooksvale meetrile ja jaotusarmatuuriks 5Ø6 A-III ühele jooksvale meetrile. Betoneerimisel kasutada betooni klassiga C20/25. Vahelae plaadid asuvad telgede 3 ja 4 ning 8 ja 9 vahel, telje C ja B vahel; - ehitada kaheksa vahelae plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8x4,5 meetrit paksusega 80 mm. Plaadi armeeringuks kasutada 6Ø8 A-III ühele jooksvale meetrile ja jaotusarmatuuriks 5Ø6 A-III ühele jooksvale meetrile. Betoneerimisel kasutada betooni klassiga C20/25. Vahelae plaadid asuvad telgede 3 ja 4 ning 8 ja 9 vahel, telje C ja B vahel. Veel on töövõtupiirides kokku lepitud (tl. 12 p 3), et vältida tuleb valmis konstruktsioonide vigastamist ja määrdumist. Lepingu punkti 4.1.1 kohaselt kohustub Peatöövõtja alltöövõtja poolt esitatud aktid 5 (viie)

tööpäeva jooksul alla kirjutama või need tagasi lükkama esitades kirjaliku põhjenduse, vastasel juhul loetakse aktid Peatöövõtja poolt aktsepteerituks ja kuuluvad välja maksmisele (täitmisele). Lepingu punkti 4.1.4 alusel kohustus Peatöövõtja teostama maksed vastavalt Lepingule teostatud tööde aktide alusel väljastatud arvete alusel. Pooled on lepingu p-s 7.2 kokku leppinud, et maksete tasumine toimub 15 tööpäeva jooksul peale arvete esitamist Peatöövõtjale ning arvete esitamise aluseks on leping ja aktsepteeritud teostatud tööde aktid. Kohtule esitatud aktist nr 2 nähtub, et see on esitatud betooni tööde vastuvõtmiseks. Aktile on alla kirjutanud töövõtja st hageja esindaja, kuid kostja esindaja AHu allkirja aktil ei ole. Aktile on kirjutanud kostja töötaja VK, et vaegtööd teostada 04.11.05 ja esitada akt õiges summas. Tunnistaja AHu antud ütluste kohaselt oli tema objektijuhina volitatud töid vastu võtma. Väiksemamahulised tööd vaatas üle kostja enda töötajad, kuid suuremahuliste tööde kvaliteedi kontrollimine toimus tehnilise järelevalve töötajate juuresolekul. Tunnistaja ütluste järgi ei mäleta tema, et talle oleks antud allkirjastamiseks nimetatud akti või oleks seda talle üldse esitatud. Tunnistaja sõnul ehitusprojekti trepikodade osas ei muudetud, muudeti vaid siseviimistluse lahendust- eksponeeritud puhta betooni asemel värviti betoon üle. Tunnistaja AM ütluste kohaselt teostati trepikodade vahemademete betoonitöödele pisiparandusi kostja töötaja Vahuri poolt näidatud ulatuses. Tunnistaja ei oska „paberite“ kohta midagi öelda, sest oli tavaline tööline ja paberitega ei tegelenud. Kohus asub seisukohale, et tööde teostamine ja nende vastuvõtmine ei ole samastatavad. Tunnistaja AM ütlustega on küll tõendatud asjaolu, et vaidlusalused betoonitööd vajasid parandamist, kuid ei ole tõendatud, et pärast tööde parandamist toimus nende vastuvõtmine. Kohtule esitatud 23.02.2006 kokkuleppest nähtub, et pooled on kokkuleppinud lisaviimistlustööd, sest betoonitööd on teostatud ebakvaliteetselt. Kohtule esitatud 19.04.2006 lisatööde aktist nähtub, et lisaviimistlustööd on ka teostatud. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud tõendite hindamisel kogumis võib järeldada, et tööd olid teostatud ebakvaliteetselt, tellija esindaja esitas töövõtjale pretensiooni vastavalt VÕS § 644 lg 1 tööde kvaliteedi osas ja töövõtjal oli kohustus vaegtööd parandada VÕS § 646 lg 1 alusel. Vaegtööde nõuetekohast parandamist ei ole toimunud ja olukorra lahendamiseks leiti võimalus siseviimistluse muutmise näol. Kohtule esitatud arvest nr 20051028 nähtub, et selle on allkirjastanud kostja esindajana objektijuht AH. Allkiri ei ole dateeritud. Kohus asub seisukohale, et töövõtja õigus nõuda töö eest tasu ei tulene mitte arve esitamsest ja selle vastuvõtmisest tellija poolt vaid tööde teostamisest ja vastuvõtmisest tellija poolt. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et pärast väidetavat vaegtööde parandamist oleks need kostja poolt vastu võetud. Seega ei ole muutunud hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.