Tsiviilasja number
2-06-14919
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.11.2008, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Rotang Grupp hagi AS Parmeroni vastu põhivõla 31 ́907.20 krooni ja viivise 12 ́713 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rotang Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Rotang Grupp (registrikood 10954999, asukoht Pärnu mnt. 102, Tallinn 11314), hageja esindaja Evi Tänak- Aruksaar Kostja AS Parmeron (r.k.10363583, asukoht Männiku tee 104, Tallinn 11216), kostja esindaja advokaat Priit Manavald
Tühistada Harju Maakohtu 12.08.2008 otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
14.06.2006 esitas OÜ Rotang Grupp hagi AS Parmeron vastu 69 ́079 krooni nõudes. 29.07.2005 sõlmiti poolte vahel leping nr 72/2005 ehitustööde teostamiseks objektil Tallinnas, Kaera 22. 28.10.2005 väljastas hageja kostjale arve nr 20051028 summas 31 ́907 .20 krooni, mida peab ühtlasi ka tööde üleandmis-vastuvõtmise aktiks. Kostja pretensioone ei esitanud ja alles 18.04.2006 teavitas kostja omapoolse üldsõnalise faksiga kõiki alltöövõtjaid töödes esinevatest puudustest. Hagejale suunatud pretensioone faksis ei esinenud. Esitatud arvel oli maksmise kuupäevaks märgitud 14 päeva ja seega oli arve tasumise tähtaja viimaseks päevaks 11.11.2005. Arvele oli märgitud, et tähtajaliselt tasumata summalt jookseb viivis 0,5% päevas. Kostja ei ole täitnud kohustusi ja kostja võlgnevus hageja ees on seisuga 01.06.2006 : põhivõlg 31 907.20 krooni, viivis 233 päeva eest 37 ́172 krooni , kokku 69 079 krooni. Täpsustatud hagiavalduses märgib hageja, et alltöövõtulepingu nr 72/2005 p 1.2 kohaselt on töö maht ja selle ulatus määratud Lepinguga ja selle lisadega. Lepingu lisa 1 p 2 kohaselt kohustus töövõtja teostama alljärgnevad tööd alljärgnevates mahtudes: ehitama kaheksa vahelae plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8 x 5,6 meetrit paksusega 200 mm; ehitama kaheksa vahepodesti plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8 x 4,5 meetrit, paksusega 80 mm. Vastavalt lepingu p.- le 6.1. oli töö lepinguline maksumus 90.000.- krooni, millele lisandub käibemaks 16.200.- krooni, seega kokku 106.200.- krooni. Seega Lepingulise maksumuse kalkuleerimise aluseks on võetud Lepingu Lisas 1 toodud töömahud ning Lepinguline maksumus on otseselt seotud Lisas 1 toodud orienteeruvatest mõõtmetest. Lepingu p 6.3 esimene lause räägib lepingulise maksumuse muutmisest enne Tööde alustamist, s.t. maksumuse muutmisest mis ei ole tingitud töömahu muutmisest ning sellisel juhul on vajalik poolte kirjalik kokkulepe. Punkti teine lause räägib täiendavast tasumisest teostatud tööde eest, mis ületavad Lisas nr 1 toodud töömahte, mille puhul oli lepingupoolte vaheline kokkulepe. Ei ole konkretiseeritud, kas kokkulepe peab olema kirjalik või suuline. Arvestades täiendavat kokkulepet lisatööde tegemiseks oli lepingu kogumaksumus 127.130,25 krooni (I etapi maksumus 95.223,05 krooni, II etapi maksumus 31.907,20 krooni). 28.10.2005.a. arve summas 31.907,20 tasumise tähtaeg oli 11.11.2005.a. Kuna kostjal on tasumata hagejale arve nr 20051028 28.oktoobrist 2005.a. summas 31.907,20 krooni palub hageja kostjalt välja mõista 31.907,20 krooni ja viivise summas 12.713.- krooni, mis on võimalik maksimaalne viivis lepingu p.- le 7.3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta seda, et poolte vahel sõlmiti 29.07.2005.a. alltöövõtuleping nr 72/2005, mille objektiks oli Tallinnas, Kaera 22 asuva hoone rekonstrueerimisel korterelamuks vajalikud betoontööd trepikoja vahelagede ja vahepodestide osas, kuid märgib, et lepinguliste tööde kogumaksumuseks oli koos käibemaksuga 106.200.krooni. Kostja on seisukohal, et täiendavate tööde tegemiseks kostja väidetel mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud. Kui oleks olnud kokkulepe lisatöödeks, ei oleks see lepinguline töö ja sellelt ei saaks nõuda lepingu kohast viivist. Punktis 6.3 räägitakse töödest väljaspool lepingu dokumentidega määratud mahtu. Kui see oleks aga lepinguliste tööde osa, ei saaks muuta hinda. Kuna maht oli määratud ligikaudsena, ei saa väita, et mahtu ületati. Lisatööde kokkuleppe olemasolu on kostja seisukoha kohaselt hageja tõendamise koormus ning see kokkulepe peab olema sõlmitud selleks volitatud isikuga, s.o. A. H.uga, kes oli nimetatud objektil kostja täievoliline esindaja, mitte V. K.iga, kes oli kostja esindaja vaid tehnilistes küsimustes või A. M.iga, kes oli hageja esindaja tehnilistes küsimustes. Kostja leiab, et hageja nõude rahuldamiseks puudub alus, sest hageja poolt kostjale esitatud arve aluseks ei olnud lepingukohast tööde vastuvõtu akti ja arve olemasolust sai kostja teada alles 04.04.2006, mil hageja esitas kostjale saldoteatise. Kostja vastas hagejale 07.04.2006.a., et ta ei nõustu saldoteatisega. Hageja tõlgendus nagu oleks arve 20051028 ühtlasi ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, ei ole õige. Lepingu p 7.2 kohaselt on arvete tasumise aluseks
2(6)
aktsepteeritud tööde aktid, mis antud juhul puudub. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja väide sellest, et kostjal ei olnud enne 18. aprilli 2006.a. hageja tööde kvaliteedi osas pretensioone, õige. Töö kvaliteetsust tunnistas hageja ka ise 23.veebruaril 2006.a. kokkuleppes, ning kuna tööd tuli kokkuleppel ümber teha, ei olnud eraldi kirjalikku kvaliteedipretensiooni esitamiseks põhjust. Kuna tööde lepinguline maksumus oli lepingus fikseeritud ja selle muutmine on võimatu ilma kirjaliku kokkuleppeta, ei saa kostja hagejale võlgneda rohkem kui 10.976,95 krooni. Samas võlgneb hageja kostjale tema poolt mittekvaliteetselt teostatud tööde eest 14.473.krooni, mille tasaarvestamisest on kostja hagejale teatanud pärast poolte läbirääkimisi kompromisslepingu sõlmimiseks. Kuna vastavalt lepingu punktilöe 7.3. oli sätestatud viivise määraks 0,1 % arve summast päevas ja maksimaalselt 10% töö lepingulisest maksumusest, ei saa viivise summa ületada mingil juhul summat 10.620.- Hagejal puudub õiguslik alus viivise määraks 0,5 % päevas nagu on märgitud arvel. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36.peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule ning kas tasunõue on VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja alltöövõtjana ja kostja peatöövõtjana sõlmisid 29.07.2005.a. alltöövõtulepingu nr 72/2005, mille lisa 1 p 2 kohaselt kohustus töövõtja teostama aadressil Kaera 22 , Tallinnas järgmisi ehitustöid: ehitama kaheksa vahelae plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8 x 5,6 meetrit paksusega 200 mm; ehitama kaheksa vahepodesti plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8 x 4,5 meetrit, paksusega 80 mm. Vastavalt lepingu p.- le 6.1. oli töö lepinguline maksumus 90.000.- krooni, millele lisandub käibemaks 16.200.- krooni, seega kokku 106.200.- krooni. Kohus nõustub kostjaga, et kokkulepet lepingu hinna muutmiseks poolte vahel sõlmitud ei ole. Seda ei kinnitanud ükski kohtule esitatud dokumentaalne tõend ega ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate A. M.i ja A. H.u ütlused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi kokkulepitud töö kvaliteetselt, kas kostja võttis hagejate poolt tehtud töö vastu ja kas hageja tasunõue on muutunud seega sissenõutavaks või tegi hageja töö ebakvaliteetselt, kostja oli sunnitud laskma selle teisel alltöövõtjal ära parandada laskma ja on õigustatud nüüd OÜ-le S ja M Viimistlus tasutud tööde makstud arve tasaarvestama kostja võlaga hageja ees. Kohus ei nõustu hageja väitega sellest nagu ei võiks kostja tugineda hiljem esitatud tõenditele töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ning hagejal ei ole oleks seetõttu kohustust tõendada, et 28.10.2005.a. akti nr 2 alusel üle antud tööd vastasid lepingutingimustele ning töö loetakse kõnealuse akti alusel vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 4 ja § 638 kohaselt on töö eest tasu väljamõistmise aluseks töö tegemise tuvastamine, töö vastuvõtmise tuvastamine või töö vastuvõtmisest alusetu keeldumine. Neid asjaolusid peab tõendama hageja. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-1-08 ka Riigikohus.
3(6)
Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja poolt 28.10.2005.a. esitatud arve nr 20051028 aluseks olevaid töid ei ole kostja kui peatöövõtja hagejalt kui alltöövõtjalt aktiga vastu võtnud. Tulenevalt sellest, et pooled on lepingu p-s 7.2 kokku leppinud, et maksete tasumine toimub 15 tööpäeva jooksul peale arvete esitamist Peatöövõtjale ning arvete esitamise aluseks on leping ja aktsepteeritud teostatud tööde aktid ja kohtu käsutuses puuduvad tõendid, et vaidlusaluse arve aluseks olev akt oleks peatöövõtja poolt aktsepteeritud, ei olnud hageja tasunõue alltöövõtulepingu alusel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud vastavalt VÕS § 637 lg 3 sätestatule ja hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kohtu käsutuses puudub tõend mis kinnitaks, et kostja kui töö tellija esindaja A. H., kellel olid volitused töid vastu võtta alltöövõtjatelt, oleks vaidlustatud arve aluseks olevad tööd hagejalt vastu võtnud Kostja poolt kohtule esitatud tehtud tööde vastuvõtmise akt nr 2 kinnitab küll seda, et hageja on 3.11.2005 akti kostja objektijuhile V. K.ile töö vastuvõtmise akti esitada soovinud, kuid V. K. selle hagejale tagastanud 04.11.2005.a. kuna vastavalt aktil märgitule tuleb „teostada vaegtööd ning esitada akt õiges summas”. Seega oli ka kostjal töö vastuvõtmisest keeldumiseks alus, kuna hageja poolt tehtud töö oli ebakvaliteetne. Nimetatut tõendab ka kostja ja alltöövõtjate, sealhulgas ka OÜ Rotang Grupp esindaja kokkuleppega, mille kohaselt lepiti kokku ebakvaliteetse töö korrigeerimiseks täiendavad tööd ning kõike eelnimetatut kinnitas kohtuistungil oma ütlustega ka tunnistaja A. H.. Kuivõrd eeltoodu alusel puudub õiguslik alus hageja põhinõude rahuldamiseks, puudub alus kostjalt hageja kasuks ka viivise väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kohtumenetluse käigus ei tekkinud küsimust, kas hageja tegi lepingus nimetatud tööd (antud juhul 2 etapi tööd) või mitte. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja tegi objektil lepinguga ettenähtud tööd. Küsimus oli vaid lisatööde – täiendavate äärekarpide valamise osas, mille kohta tegi ettepaneku Peatöövõtja (tunnistaja M.i ütlused). Isegi lisatööde kokkuleppe puudumisel on Peatöövõtjal kohustus tasuda lepinguga ettenähtud põhitöö eest. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega on põhiline vaidlus selles, kas töö oli tehtud Alltöövõtja poolt kvaliteetselt või mitte s.t. kas Peatöövõtjal oli seaduslik alus töö vastuvõtmisest keelduda või mitte. Peatöövõtja ei ole tõendanud, et Alltöövõtja töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Alltöövõtulepingu p 4.1.1 kohaselt ei ole Alltöövõtja poolt esitatud akti tagasi lükatud ning pole esitatud pretensiooni töö kvaliteedi kohta. Peatöövõtja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et lisatud aktist, millele 04.11.2005 on tehtud märge „teostada vaegtööd ning esitada akt õiges summas“, oleks edastatud Alltöövõtjale. Hageja kinnitab, et ei ole Peatöövõtjalt akti kõnealuse märkega saanud. Kuna tunnistaja A. H.uni akt ei jõudnud, siis ei saa ta anda ka hinnangut, kas töö oli hageja poolt üleandmisel kvaliteetne, st kas see vastas lepingutingimustele või mitte. Tunnistaja A. M. on kinnitanud, et tööde üleandmisel olid tööd tehtud kvaliteetselt, kõik puudused, mis tekivad tavaliselt tööde käigus seoses vineeri äravõtmisega, olid kõrvaldatud. AS Parmeron poolt lisatud OÜ S&M Viimistlus arvest nähtuvalt on see esitatud struktuurvärviga seinte värvimise eest ning ei ole seotud Alltöövõtja poolt tehtud töödega (põranda- ja laeleping). Kohus hindas tõendeid valikuliselt ning Alltöövõtja poolt esitatud tõendid, samuti Alltöövõtjate poolt esitatud Peatöövõtjate tõendite hinnang jäid kohtu poolt analüüsimata ja tähelepanuta.
4(6)
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 12.08.2008 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks arutamiseks samale kohtule. TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Pooled ei vaidle ja ehituse alltöövõtulepinguga nr 72/2005 (tl. 7-11) loeb kolleegium tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping (leping). Lepingu p 1.1 kohaselt on lepingu objektiks Tallinnas, Kaera 22 asuva hoone rekonstrueerimisel korterelamuks vajalikud betoonitööd trepikoja vahelagede ja vahepodestide osas. Lepingu p 1.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et töö maht ja ulatus on määratud lepinguga ja selle lisadega. Lisas 1 (tl. 12) on kokku lepitud töövõtupiirid järgmiselt : - ehitada kaheksa vahelae plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8x5,6 meetrit paksusega 200 mm. Plaadi armeeringuks kasutada 6Ø20 A-III ühele jooksvale meetrile ja jaotusarmatuuriks 5Ø6 A-III ühele jooksvale meetrile. Betoneerimisel kasutada betooni klassiga C20/25. Vahelae plaadid asuvad telgede 3 ja 4 ning 8 ja 9 vahel, telje C ja B vahel; - ehitada kaheksa vahelae plaati, mille orienteeruvad mõõtmed on 1,8x4,5 meetrit paksusega 80 mm. Plaadi armeeringuks kasutada 6Ø8 A-III ühele jooksvale meetrile ja jaotusarmatuuriks 5Ø6 A-III ühele jooksvale meetrile. Betoneerimisel kasutada betooni klassiga C20/25. Vahelae plaadid asuvad telgede 3 ja 4 ning 8 ja 9 vahel, telje C ja B vahel. Veel on töövõtupiirides kokku lepitud (tl. 12 p 3), et vältida tuleb valmis konstruktsioonide vigastamist ja määrdumist. Lepingu punkti 4.1.1 kohaselt kohustub Peatöövõtja alltöövõtja poolt esitatud aktid 5 (viie) tööpäeva jooksul alla kirjutama või need tagasi lükkama esitades kirjaliku põhjenduse, vastasel juhul loetakse aktid Peatöövõtja poolt aktsepteerituks ja kuuluvad välja maksmisele (täitmisele). Lepingu punkti 4.1.4 alusel kohustus Peatöövõtja teostama maksed vastavalt Lepingule teostatud tööde aktide alusel väljastatud arvete alusel. Lepingu punkti 5.2. kohaselt on Peatöövõtjal õigus suurendada ja vähendada töö mahtu, seejuures maksumuse ja teostusaja muutus määratakse Poolte vahel täiendava kokkuleppega. Lepingu punkti 6.3 kohaselt võidakse töö lepingulist maksumust muuta ainult Poolte kirjaliku kokkuleppe alusel enne Tööde alustamist. Väljaspool Lepingu dokumentidega määratud mahtu teostatud Tööde eest tasub Peatöövõtja täiendavalt vastava kokkuleppe korral. Poolte vahel on vaidlus 28.10.2005 hageja poolt koostatud arve nr 20051028 (tl. 15) summas 31907.20 krooni tasumise üle. Kostja on vastusele lisanud ka tööde vastuvõtmise akti nr 2 (tl. 29), esitatud 28.10.2005, mis objektijuhi V. K.i kinnituse kohaselt on saabunud 03.11.2005. Kolleegium ei nõustu maakohtu otsuse p-s 18 esitatuga, et arve nr 20051028 aluseks olevaid töid ei ole kostja kui peatöövõtja hagejalt kui alltöövõtjalt aktiga vastu võtnud. Poolte poolt on kohtule esitatud nii arve kui ka akt tööde vastuvõtmise kohta (tl. 29). Kuigi viidatud aktil on märge - vaegtööd teostada ja esitada akt õiges summas - ei ole maakohus ümber lükanud hageja väidet, et pole kostjalt sellise märkega akti tagasi saanud. Samas tuleb ka hinnata, kas aktis esitatut on võimalik tõlgendada kui pretensiooni esitamist s.t. kas sellest on võimalik aru saada, mis töid konkreetselt tuleb teha. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja poolt esitatud taotluse osas – kohustada kostjat esitama Kaera 22 objekti treppide püstitamise kinnitatud projekt (tl. 38). Kohus on
5(6)
oma kirjas kostjale (tl. 41) palunud arvamust üksnes tunnistaja ülekuulamise kohta. Kostja on vastuses (tl. 45 ) projekti esitamise taotlusele vastu vaielnud ja leidnud, et kas ehituse käigus muudeti treppide püstitamise projekti, ei oma tähtsust, sest projekti muutmine oleks vastavalt lepingu punktile 6.3 mõjutanud töövõtu hinda vaid vastava kirjaliku kokkuleppe korral. Seega on kolleegiumi arvates oluline hageja taotluse lahendamine kostjalt projekti muudatuste väljanõudmiseks. See on oluline eelkõige seetõttu, et juhul, kui projekti on muudetud, võib see muudatus olla lepingu osaks. Kui pooled ei ole seda muudatust vastavalt lepingu punktile 6.4 kirjalikult fikseerinud, tuleb kaaluda kas tegemist võiks olla töödega, mis kuuluvad tasustamisele lepingu punkt 6.3 teise lause alusel. Maakohus ei ole hinnanud, arvestanud või tagasi lükanud kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. M.i (tl. 112) ja A. H.u (tl.113-115) ütlusi. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on õigesti leidnud, et VÕS § 637 lg 4 ja § 638 kohaselt on töö eest tasu väljamõistmise aluseks töö tegemise tuvastamine, töö vastuvõtmise tuvastamine või töö vastuvõtmisest alusetu keeldumine. Neid asjaolusid peab tõendama hageja. Kuid maakohus ei ole selgitanud nimetatut eelmenetluses pooltele. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus otsustama, kas hageja täitis ehitustöid tehes kostjaga sõlmitud töövõtulepingut ja kui täitis, siis kas ja millal muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks. Selleks tuleb hinnata kõiki esitatud tõendeid ning mõne tõendiga arvestamata jätmisel seda otsuses põhjendada. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta osale tõenditele hinnangut ei andnud. Samuti peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
R. Allikvere
U. Loonurm
U. Reinola
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.