Tsiviilasja number
2-07-43148
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes, Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Sergei Vasenkini hagi Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
124 644,35 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Vasenkini apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohtu 16.03.2009 otsus
nende Hageja Sergei Vasenkin (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX X) Kostja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS (registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, Tallinn 10114), esindaja Anu Saar
Jätta Harju Maakohtu 16.03.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Sergei Vasenkini kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 16.10.2007 esitas Sergei Vasenkin kohtusse hagi Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu kohustuse täitmisele sundimiseks. Pooled sõlmisid 09.07.2004 kindlustuslepingu, poliis nr 552024, millega kostja kindlustas hageja valduses oleva sõiduauto Mercedes Benz, regist.märk 426 ARH (edaspidi sõiduk). Vastavalt kindlustuspoliisi tingimustele olid kindlustusriskid liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine - 10% kahjust ja klaasiring. 20.12.2004 kell 13.30 varastati hagejalt Sankt.Peterburgis sõiduk. Hageja pöördus koheselt varguse avastamise järgselt miilitsaosakonda, kus temalt võeti üks komplekt sõiduki võtmeid, tehniline pass, vastu anti tõend ja alustati kriminaalmenetlusega. 22.12.2004 esitas hageja kostjale hüvitistaotluse. 31.08.2006 hüvitisotsuses leidis kostja, et sõiduki vargusega tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja on andnud kostjale valeinformatsiooni, mis mõjutab õnnetusjuhtumi uurimist, mistõttu tingimuste p 6.5.2. ja üldiste lepingutingimuste (ÜL) p 8.6.3. kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest oluliselt või täielikult. Nimetatud järelduse tegi kostja 04.08.2006 Vene Siseministeeriumi Sankt-Peterburgi Admiraliteedi rajooni Siseasjade Valitsuse juures tegutseva Uurimisvalitsuse kirjast nr 70/043447, mille kohaselt hageja esitas pärast varguse avastamist miilitsale küll sõiduki sisseveoloa originaali ja tehnilise passi, kuid sõiduki võtmeid miilitsale üle ei antud. Alguses, kui hageja pöördus miilitsaosakonna poole avaldusega sõiduki varguse kohta, ei olnud tema jope taskus sõiduki võtmeid ja kirjutas avalduses, et ilmselt sõiduki võtmeid tema jope taskust varastati. Peale avalduse kirjutamist hageja vend O. L., kes oli miilitsaosakonnas ja ootas hagejat fuajees ütles, et sõiduki võtmed on tema käes ja võtmed anti miilitsaosakonna töötajatele. Hageja kirjutas lisaavalduse. Arusaamatus võtmega juhtus sellepärast, et hageja oli väga hirmutatud ja sellel põhjusel tal läks meelest, et maja, aadressil Staropetergovskaja 6 ette, mille eest sõiduauto varastati, sõitis ta koos vennaga. Vend oli roolis, sest tunneb paremini Sankt-Peterburgi ja võtmed jäid venna kätte. Hageja ei esitanud valeinformatsiooni miilitsas ega hüvitistaotluses ja kostjal puudus alus keelduda sõiduki vargusega tekitatud kahju hüvitamisest. AS Hansa Liising Eesti ja hageja vahel liisingulepingu nr 0081693L hageja poolt mittetäitmisest tulenevalt esitas AS Hansa Liising Eesti hageja vastu hagiavalduse võlgnevuse summas 267 764,52 krooni saamiseks, sh vara jääkmaksumuse 249 288,70 krooni, millised kindlustuslepingu kindlustuspoliisi nr 552024 alusel peab hüvitama kostja hageja eest, kuna nimetatud kindlustuslepingu alusel soodustatud isikuks on Hansa Liising Eesti AS. 09.05.2008 esitas hageja kohtusse hagi täpsustuse, mille kohaselt muutis hagi asjaolusid. Hagi täpsustuse kohaselt 06.12.2004 sõitis hageja autoga Sankt-Peterburgi, kus oli kuni 21.12.2004. 20.12.2004 sõidu ajal Sankt-Peterburis umbes kella 13.30 paiku peatus kohviku juures Staropeterhovi 6, et süüa. Autovõtmed olid hagejal jope küljetaskus ja dokumendid jope rinnataskus. Jopet seljast ära ei võtnud, viibis kohvikus ligi 30 minutit. Tagasi tulles avastas, et autot ei ole ja et jope taskus puuduvad autovõtmed. Kadumisest teatas hageja kohe lähimasse miilitsajaoskonda nr 77. Miilitsajaoskonnas võeti vastu hagejalt avaldus auto ja autovõtmete varguse kohta. Enne nimetatud avalduse registreerimist miilitsajaoskonna korrapidaja ütles, et juhul, kui hageja esitab avalduse auto ja autovõtmete varguse kohta, siis kindlustusfirma ei hüvita kahju ja pakkus kirjutada avalduse ainult auto varguse kohta. Peale avalduse registreerimist väljastati hagejale tõend selle kohta, et talt võeti vastu võtmed, tehniline pass ja transpordivahendi sisseveo tunnistus ja need lisati kriminaalasja materjalide juurde.
Esialgu hagiavalduses märkis hageja, et alguses, kui ta pöördus miilitsaosakonna poole avaldusega sõiduki ja võtmete varguse kohta, olid sõiduki võtmed hageja venna Oleg Lansbergi käes, kes andis need üle miilitsaosakonna töötajale. Eelnimetatud versioon pakuti hagejale miilitsaosakonna töötaja poolt selleks, et saada hüvitist kindlustusfirmalt. Hageja poolt ei olnud tagamõtet ja lohakust võtmete hoidmisel. Fakti, et autovõtmed olid jope taskus, ei saa pidada lohakuseks. Kohtuistungil väitis hageja suuliselt, et võtmed olid jopetaskus, jope toolileenil ja hageja käis vahepeal tualetis, mis ajal võtmed võidi varastada. Hageja palus kohustada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hüvitada kindlustuslepingu kindlustuspoliisi nr 552024 alusel, mis on seotud sõiduki Mercedes Benz, reg.nr 426ARH vargusega tekitatud kahju summas 249 288,70 krooni AS-Ie Hansa Liising Eesti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal puudub tingimuste p 4.5.1.3, 5.1, 5.5, 6.5 lg 2, 7.3.3 ning ÜL p 7.2.2, 8.6.2 ja 8.6.3 alusel kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus ehk kindlustushüvitise maksmise kohustus, kuna hageja ei esitanud hüvitistaotlust esitades sõiduki kõiki võtmeid, mis on kindlustuslepingu kohaselt kindlustushüvitise taotlemise eelduseks ning seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on esitanud kostjale kahjujuhtumi kohta tahtlikult ebaõigeid andmeid. Hageja esitas kostjale 22.12.2004 sõidukikindlustuse hüvitistaotluse, milles deklareeris järgmist: „Olin Peterburis sugulase matustel. 20.12.2004 peatusin kohviku juures, et keha kinnitada. Jätsin auto Staropeterhofskaja tänavale maja nr 6 juurde ja läksin sööma. Kui ma umbes 30 minuti pärast kohvikust väljusin, siis autot enam ei olnud. Pöördusin kohe miilitsajaoskonda nr 77. Minult võeti ära auto võtmed (1 komplekt) ja tehniline pass, asemele aga anti tõend. Mulle öeldi, et kohe algatatakse kriminaalasi". Hageja esitas koos hüvitistaotlusega kostjale Sankt-Peterburgi Admiralteiski Administratiivrajooni Siseasjade Valitsuse 20.12.2004 miilitsaosakonna blanketil ilma registreerimisnumbrita tõendi, mille kohaselt lisati sõiduki võtmed materjalile. 22.12.2004 esitas hageja omakäelise ja allkirjastatud täiendava kirjaliku selgituse, mille kohaselt: „/.../ Autos olin ma üksinda, autost väljudes lülitasin puldist sisse signalisatsiooni, kontrollisin uksi, panin võtmed taskusse ja sisenesin kohvikusse. Auto, nagu tavaliselt pärast signalisatsiooni peale panemist, vilgutas suunatulesid, katsusin ukselinke ja veendusin, et uksed on suletud. Viibisin kohvikus ligi 30 minutit. Tagasi tulles avastasin, et autot ei ole. Koht, kuhu olin oma auto parkinud, oli tühi, võtmed ja dokumendid olid mul jope taskus. Kadumisest teatasin kohe lähimasse miilitsajaoskonda nr 77. Miilitsajaoskonnas võeti vastu mu avaldus auto kadumise kohta, võtmed, tehniline pass ja Venemaa tolli poolt välja antud auto ajutise sissetoomise tunnistus/.../" Samal päeval, so 22.12.2006 täitis hageja ka kaskokindlustuse kahjuavalduse lisa auto ärandamise kohta ning kinnitades seda oma allkirjaga deklareeris: sõidukil oli kaks võtit ning võtmeid juurde tellitud ei olnud; keegi ei saa kinnitada, et kadunud sõiduk seisis/pargiti varguse toimumise kohas; sõiduki kadumise avastamise tunnistajaid ei ole. Kuivõrd hageja poolt koos hüvitistaotlusega sõiduki varguse tõendamiseks esitatud Sankt-Peterburgi Admiralteiski Administratiivrajooni Siseasjade Valitsuse 20.12.2004 kuupäevaga miilitsaosakonna blanketil ilma registreerimisnumbrita tõend ei olnud kostja jaoks usaldusväärne ning äratas kahtlust, pöördus kostja kahjujuhtumi toimumise asjaolude selgitamiseks järelepärimisega Sankt-Peterburgi Admiraliteiski rajooni siseasjade valitsuse poole, kelle 04.08.2006 kirja kohaselt hageja sõiduki võtmeid ei esitanud ning kinnitas oma avalduses, et need olid sõiduki röövimise päeval jope taskust kaduma läinud. Kahjujuhtumi osas tuvastatud asjaolud välistavad kahju tekkimise hageja poolt avaldatud asjaoludel ning tõendavad hageja poolt tahtlikult kostjale valeandmete esitamist. Hageja
10.10.2007 hagiavalduses toodud väited sõiduki võtmete venna kätte jäämise kohta äärmiselt ebausaldusväärsed ning vastuolus kõigi muude asjas kogutud tõenditega. Kõnealuse sõiduki võtmeid ei esitatud hageja ega ka tema venna poolt miilitsaosakonna töötajatele ning seega pidi sõiduki võtmed kaduma muudel, hageja täitmiskohustust välistavatel asjaoludel. Poolte vahel oli kokku lepitud tingimuste p-st 7.3.3 tulenevalt, et sõiduki varguse puhul on hüvitise taotlemise eelduseks autoregistreerimistunnistuse kõikide osade ja võtmete (sh sõiduki varuvõtmed ja ärandamisvastase seadme võtmed) esitamine, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et teo toimepanija on nimetatud esemed oma valdusse saanud röövimisega või hoonesse toimunud sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Sõiduki kõigi võtmete esitamise kohustuse eesmärgiks on kindlustuspettuste välistamine. Vene Siseministeeriumi Sankt-Peterburgi Admiraliteedi rajooni Siseasjade Valitsuse juures tegutseva Uurimisvalitsuse 04.08.2006 kirjaga nr 70/04-3447 on tõendatud, et hageja võtmed läksid kaduma. Tingimuste p 5.5 paneb sõiduki kasutajale hoolsuskohustuse sõiduki võtmete hoidmisel. Tingimuste p-dest 4.5.1.3, 5.5 ja 7.3.3 tulenevalt ei tohi sõiduki võtmeid hoida nii, et need võiksid sattuda kolmanda isiku valdusesse muul moel kui röövimise või sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Käesoleval juhul ei läinud sõiduki võtmed hageja jope taskust kaduma, seega ei oska hageja täpselt öelda, kuidas ja mil viisil sõiduki võtmed tema jope taskust kadusid. Hageja on rikkunud sõiduki võtmete hoidmise hoolsuskohustust, mis on ohutusnõudeks tingimuste p 5.1 ja 5.5 ja ÜL p 7.2.1 mõttes, mistõttu tingimuste p 4.5.1.3 ja 7.3.3 ning ÜL p 7.2.2 ja 8.6.2 kohaselt vabanes kostja täitmise kohustusest täielikult. Hageja väide selle kohta, et miilitsaosakonna töötajad soovitasid tal kindlustushüvitise saamiseks valeinformatsiooni esitada, on paljasõnaline ja tõendamata ning isegi juhul, kui hageja eelnimetatud väide on õige, ei saa see kuidagi olla mõjuvaks põhjuseks ega ka vabandatavaks asjaoluks valeinformatsiooni esitamisel Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti kindlustusleping sõiduki Mercedes Benz, reg.nr 426ARH, kindlustamiseks perioodiga 09.07.2004-08.07.2005, mille kohta väljastati kostjale kindlustuspoliis nr 552024, kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Seesami sõidukikindlustuse tingimused ning üldised lepingutingimused 1/2003. Vaidlust ei olnud selles, et muuhulgas oli kindlustuslepingus kokku lepitud varguse ja röövi kindlustusriski kindlustamises, hageja esitas kostjale 22.12.2004 sõidukikindlustuse hüvitistaotluse, mille kohaselt varastati 20.12.2004 sõiduk Sankt-Peterburist Staropeterhofskaja 6 ajal, mil hageja viibis lähedalasuvas kohvikus. Vaidlust ei olnud selles, et hageja esitas kostjale ainult ühe komplekti sõiduki võtmeid, hüvitistaotluse kohaselt andis Sergei Vasenkin ühe komplekti sõiduki võtmeid miilitsale. Sõiduki võtmete ja tehnilise passi miilitsale üleandmise tõendamiseks esitas hageja kostjale koos hüvitistaotlusega Sankt-Peterburgi Admiraliteedi rajooni nr 77 miilitsaosakonna blanketil 20.12.2004 ilma registreerimisnumbrita tõendi. Kostja keeldus oma 31.08.2006 hüvitisotsuse alusel kahju hüvitamisest. Vaidlust ei olnud selles, et sõiduki varguse fakti alusel algatati kriminaalasi ja hageja on tunnistatud kannatanuks. Vaidlus oli poolte vahel selles, kas kostja on õigustatult keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest ehk kas kostjal on kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus. Hüvitamisotsusest tulenes, et kostja on keeldunud hüvitise väljamaksmisest kahel alusel: esitati ainult üks komplekt võtmeid ja esitati valeandmeid sõiduki varguse asjaolude kohta. Tingimuste p-s 4.5.1.3 on pooled kokku leppinud, et kui sõiduki vargus on korda saadetud võtmeid kasutades, hüvitatakse kahju juhul, kui teo toimepanija on sõiduki võtmed oma valdusse saanud röövimisega või hoonesse sissemurdmisega, millega kaasnevad
sissemurdmisjäljed. Hageja on selgitanud, et võtmed olid tal jope taskus, jope toolileenil ja võib-olla varastati võtmed, kui hageja käis tualetis. Tingimuste p 7.3.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et hüvitise taotlemise eelduseks sõiduki varguse puhul on autoregistreerimistunnistuse kõikide osade ja võtmete (s.h. sõiduki varuvõtmed ja ärandamisvastase seadme võtmed) esitamine, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et teo toimepanija on nimetatud esemed oma valdusse saanud röövimisega või hoonesse toimunud sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Hageja vastavaid kindlustushüvitise saamise aluseks olevaid asjaolusid esile ei ole toonud. Tingimuste p-s 5.5 on pooled kokku leppinud, et varguse ärahoidmiseks ei tohi sõiduki ega selle hoiupaiga võtmeid hoida nähtavas kohas või lukustamata paigas nii, et kõrvaline isik teab või võib teada nende asupaika. Hageja esile toodu kohaselt hoidis hageja võtmeid jope taskus, jope oli toolileenil ja hageja lahkus laua juurest, millest tulenevalt saab teha järelduse, et hageja rikkus tingimuste p-s 5.5 kokkulepitud ohutusnõudeid, mille järgimine oli hageja kohustuseks. Nimetatud nõuete rikkumisel oli kostjal õigus vähendada hüvitist või annulleerida see tingimuste p-s 5.1 kokkulepitu kohaselt. Poolte kokkuleppe kohaselt tingimuste p-s 6.5 lg 2 võidakse hüvitist vähendada või see annulleerida, kui kindlustusvõtja, kindlustatu või temaga samastatud isik annab tahtlikult õnnetusjuhtumi uurimist mõjutavaid valetunnistusi. ÜL p-s 8.6.3 sätestatuga on tõendatud, et pooled leppisid kokku selles, et kostja vabaneb täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, p-s 7.3.1 nimetatud isik või soodustatud isik on pärast kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist puudulikku või valeinformatsiooni ning see avaldab mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või kostja täitmise kohustusele. Kostja vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui puuduliku või valeinformatsiooni esitamine on toimunud tahtlikult. 11.02.2005 miilitsaosakonna tõendist nähtus, et 20.12.2004 esitas hageja avalduse sõiduki varguse kohta, selle kohta algatati kriminaalasi. 22.12.2004 hüvitistaotlusest nähtus, et hageja on avaldanud kostjale, et talt võeti miilitsajaoskonnas ära auto võtmed (1 komplekt) ja tehniline pass, asemele anti aga tõend. 22.12.2004.a seletuses on hageja märkinud, et võtmed ja dokumendid olid peale auto kadumist tal jope taskus, miilitsajaoskonnas võeti võtmed ära. Kahjuavalduse lisast nähtuvalt on hageja kinnitanud 22.12.2004, et sõidukil oli kaks komplekti võtmeid ja neist ühe andis hageja tõendi kohaselt kostjale üle. Uurimisvalitsuse kirjaga on tõendatud, et hageja tegelikult võtmeid miilitsale üle ei andnud. Hinnates tõendeid kogumis järeldus, et hagejal oli kaks komplekti võtmeid, neist ühe esitas ta kostjale, soovides kindlustushüvitist. Hageja on esitanud võtmete hoidmise kohta valeandmeid kindlustusandjale. Hageja on tunnistanud, et esitas esialgses hagiavalduses valeandmeid toimunu asjaolude kohta Sant-Peterburi miilitsaosakonna töötaja soovitusel kindlustushüvitise saamiseks, millest järeldub, et hageja esitas valeandmeid teadlikult ja tahtlikult. Kuigi kindlustusvõtja on kindlustussuhtes nõrgem pool, on kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise maksmisest, kui kostjale on antud valeinformatsiooni sündmuse asjaolude kohta ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha kahju tekkimise tegelikke asjaolusid, kostja hüvitamiskohustust ja selle ulatust. Nimetatud asjaolude kindlakstegemine on kostja oluline huvi, et välistada kindlustuspettuseid. Kuivõrd tõendamist on leidnud, et kahjujuhtum pidi toimuma muudel asjaoludel, ei saa välistada, et kahjujuhtum leidis aset hüvitamiskohustust välistavatel asjaoludel. Seega on kostja on põhjendatult keeldunud oma kohustuse täitmisest (VÕS § 101 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Sergei Vasenkin palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja kohustada kostjat hüvitama tekitatud kahju summas 124 644,35 krooni, so 1⁄2 tekitatud kahju summast AS-le Hansa Liising Eesti.
Sergei Vasenkin ei nõustu maakohtu järeldusega, et väide selle kohta, et miilitsatöötajad soovitasid kindlustushüvitise saamiseks esitada valeinformatsiooni, on paljasõnaline ja tõendamata. Eesnimetatud fakt on tõendatud Sankt-Pererburgi Admiraliteiski Administratiivrajooni Siseasjade Valitsuse nr 77 miilitsaosakonna poolt 20.12.2004 väljastatud tõendiga. ÜL p 8.6.3. alusel leppisid pooled kokku selles, et kostja vabaneb täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui pärast kahjujuhtumi toimumist kindlustusvõtja on andnud kostjale olulist puudulikku või vale informatsiooni. Arvestades, et tegelikult 20.12.2004 sõiduk tõesti varastati ja hageja pöördus koheselt miilitsaosakonna poole, kirjutas avalduse, milles pani kirja ausalt kõik asjaolud, siis vale informatsiooni andmine kostjale ei vabasta hagejat vastutusest, sest ei muuda tegelikult asja. Fakt, et jope taskust oli varastatud sõiduki võtmed ja nimetatud võtmete kasutamisel varastati sõiduk on tuvastatud ja nimetatud fakti alusel on algatatud kriminaalasi. Seega ei ole kostjal õigus keelduda kahju hüvitamise kohustuse täitmisest täielikult ja on õigus hagejat karistada poole kahju summaga. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 16.03.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-ist 654 lg 6 korrata. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 652 lg 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse kohta, siis ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses on hageja väljendanud vaid paljasõnaliselt oma mittenõustumist kohtuotsuses tuvastatuga, kuid ei ole põhjendatud, milliste tõenditega on maakohtu järeldused vastuolus. Kaebuses ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud oma väiteid valeinformatsiooni andmise põhjuste kohta. Hageja kinnitas, et valeandmeid soovitasid tal esitada miilitsatöötajad. Kolleegium leiab, et põhjendatud on vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei omagi asjas tähtsust, kes soovitas hagejal valeinformatsiooni edastada. Vaidlus puudub selles, et hageja ise esitas tahtlikult ja teadlikult kostjale valeinformatsiooni. Ja ainult kahjukäsitluse käigus selgus, et hageja on esitanud valeinformatsiooni. Nagu nähtub asja materjalidest, siis hageja ise vabatahtlikult ei muutnud oma seletusi. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitab kostja, et ilma kostjapoolse täiendava kontrollita, oleks hagejal õnnestunud toime panna kindlustuspettus. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendeid hinnates õigesti, et hageja esitas kostjale valeandmeid teadlikult ja tahtlikult, mis vabastab kostja ÜL p 8.6.3 alusel täielikult täitmise kohustusest. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt võinuks maakohus ülaltoodu alusel vähendada kindlustushüvist vaid poole võrra. Peale selle on maakohus õigesti leidnud, et ka juhul, kui autovõtmed oleks varastatud söögikohas koos jopega, mis oli jäetud järelevalveta lihtsalt toolile, siis ei ole hageja täitnud piisavalt hoolsuskohutust võtmete hoidmisel Tingimuste p. 5.5 mõttes ja kostjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest Tingimuste p 5.1 alusel.
Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta hageja Sergei Vasenkini kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.