Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine - 10% kahjust ja klaasiring. 20.12.2004.a. kell 13.30 varastati hagejalt St.Peterburgis sõiduk. Hageja pöördus koheselt varguse avastamise järgselt miilitsaosakonda nr 77, kus temalt võeti üks komplekt sõiduki võtmeid, tehniline pass, vastu anti tõendi ja alustati kriminaalmenetlusega. 22.12.2004.a esitas hageja kostjale hüvitistaotluse. 31.08.2006.a hüvitisotsuses leidis kostja, et sõiduki vargusega tekitatud kahju ei kuulu hüvitamisele. Kostja leidis, et hageja on andnud kostjale tegelikult valeinformatsiooni, mis mõjutab õnnetusjuhtumi uurimist, mistõttu Tingimuste punkti 6.5.2. ja Ül. punkti 8.6.3. kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest oluliselt või täielikult. Nimetatud järelduse tegi kostja 04.08.2006.a. Vene Siseministeeriumi St.Peterburgi Admiraliteedi rajooni Siseasjade Valitsuse juures tegutseva Uurimisvalitsusest kirjast nr 70/04-3447, mille kohaselt hageja esitas pärast varguse avastamist miilitsale küll sõiduki sisseveoloa originaali ja tehnilise passi, kuid sõiduki võtmeid miilitsale üle ei antud. Alguses, kui hageja pöördus miilitsaosakonna poole avaldusega sõiduki varguse kohta, ei olnud tema jope taskus sõiduki võtmeid ja kirjutas avalduses, et ilmselt sõiduki võtmeid tema jope taskust varastati. Peale avalduse kirjutamist hageja vend OL, kes oli miilitsaosakonnas ja ootas hagejat fuajees ütles, et sõiduki võtmed on tema käes ja võtmed anti miilitsaosakonna töötajatele. Samuti hageja kirjutas lisaavalduse. Arusaamatus võtmega juhtus sellepärast, et hageja oli väga hirmutatud ja nurka aetud auto ärandamise tõttu ja sellel põhjusel tal läks meelest ära, et maja, aadressil XXX ette, mille eest sõiduauto varastati, tema sõitis koos vennaga. Vend oli roolis, sest tunneb paremini St-Peterburgi ja võtmed jäid venna kätte. Hageja ei esitanud valeinformatsiooni miilitsas ega hüvitistaotluses ja kostjal puudub alus keelduda sõiduki vargusega tekitatud kahju hüvitamisest. AS H ja hageja vahel liisingulepingu nr 0081693L hageja poolt mittetäitmisest tulenevalt esitas AS H hageja vastu hagiavalduse võlgnevuse summas 267 764.52 krooni nõudes, sh vara jääkmaksumuse 249’288.70 krooni, millised kindlustuslepingu kindlustuspoliisi alusel peab hüvitama kostja hageja eest, kuna nimetatud kindlustuslepingu alusel soodustatud isikuks on H AS. Hageja palub sundida KAS täitma kohustust hüvitada kindlustuslepingu kindlustuspoliisi alusel, mis on seotud sõiduki Mercedes Benz, riikl.nr XXX vargusega tekitatud kahju summas 249 288.70 krooni AS-Ie H. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja 09.05.2008.a kohtusse esitatud täpsustuste kohaselt muudab hageja hagi asjaolusid ja teatab, et auto võtmekomplekt varastati 20.12.2004.a. 06.12.2004.a. sõitis hageja autoga Peterburgi, kus oli kuni 21.12.2004.a. 20.12.2004.a. sõidu ajal S.-Peterburis umbes kella 13.30 paiku peatus kohviku juures XXX, et süüa. Autovõtmed olid hagejal jope küljetaskus ja dokumendid jope rinnataskus. Jopet seljast ära ei võtnud, viibis kohvikus ligi 30 min. Tagasi tulles avastas, et autot ei ole ja et jope taskus puuduvad autovõtmed. Kadumisest teatas hageja kohe lähimasse miilitsajaoskonda nr 77. Miilitsajaoskonnas võeti vastu hagejalt avaldus auto ja autovõtmete varguse kohta. Enne nimetatud avalduse registreerimist miilitsajaoskonna korrapidaja ütles, et juhul, kui hageja esitab avalduse auto ja autovõtmete varguse kohta, siis kindlustusfirma ei hüvita kahju ja pakkus kirjutada avalduse ainult auto varguse kohta. Peale avalduse registreerimist väljastati hagejale tõend selle kohta, et talt võeti vastu võtmed, tehniline pass ja transpordivahendi sisseveo tunnistus ja need lisati kriminaalasja materjalide juurde. Esialgu hagiavalduses märkis hageja, et alguses, kui ta pöördusin miilitsaosakonna poole avaldusega sõiduki ja võtmete varguse kohta, sõiduki võtmed olid hageja venna OL

käes, kes andis need üle miilitsaosakonna töötajale. Eelnimetatud versioon pakuti hagejale miilitsaosakonna töötaja poolt selleks, et saada hüvitist kindlustusfirmalt. Nimetatud versiooni tõendamiseks tema andis välja vastava tõendi. Tegelikult sõiduki võtmed varastati hageja jope taskust kohvikus ja peale seda auto samuti varastati. Eelnimetatud faktid märkis hageja avalduses miilitsaosakonnas ja eelnimetatud avalduse alusel algatati kriminaalasi sõiduki võtmete ja auto varguse kohta. Hageja poolt ei olnud tagamõtet ja lohakust võtmete hoidmisel. Jopet hageja kohvikus seljast ära ei võtnud ja ei ole teda hoolduseta jätnud. Selle fakti, et autovõtmed olid jope taskus, ei saa pidada lohakuseks. Kohtuistungil väitis hageja suuliselt, et võtmed olid jopetaskus, jope toolileenil ja hageja käis vahepeal tualetis, mis ajal võtmed võidi varastada. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 22.11.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjal puudub Tingimuste p 4.5.1.3, 5.1, 5.5, 6.5 lg 2, 7.3.3 ning ÜL p 7.2.2, 8.6.2 ja 8.6.3 alusel kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus ehk kindlustushüvitise maksmise kohustus, kuna hageja ei esitanud hüvitistaotlust esitades sõiduki kõiki võtmeid, mis on kindlustuslepingu kohaselt kindlustushüvitise taotlemise eelduseks ning seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on esitanud kostjale kahjujuhtumi kohta tahtlikult ebaõigeid andmeid. Hageja esitas kostjale 22.12.2004 sõidukikindlustuse hüvitistaotluse, milles deklareeris järgmist: „ Olin Peterburis sugulase matustel. 20.12.2004 peatusin kohviku juures, et keha kinnitada. Jätsin auto Staropeterhofskaja tänavale maja nr 6 juurde ja läksin sööma. Kui ma umbes 30 minuti pärast kohvikust väljusin, siis autot enam ei olnud. Pöördusin kohe miilitsajaoskonda nr

Kahjujuhtumi osas tuvastatud asjaolud välistavad kahju tekkimise hageja poolt avaldatud asjaoludel ning tõendavad hageja poolt tahtlikult kostjale valeandmete esitamist. Kostja hinnangul on hageja 10.10.2007 hagiavalduses toodud väited sõiduki võtmete venna kätte jäämise kohta äärmiselt ebausaldusväärsed ning vastuolus kõigi muude asjas kogutud tõenditega. Kõnealuse sõiduki võtmeid ei esitatud hageja ega ka tema venna poolt miilitsaosakonna töötajatele ning seega pidi sõiduki võtmed kaduma muudel, hageja täitmiskohustust välistavatel asjaoludel. Hageja poolt on täitmata hüvitise taotlemise eeldus - sõiduki kõigi võtmete esitamine (Tingimuste p 4.5.1.3). Kõnealusel juhul oli poolte vahel kokku lepitud Tingimuste punktist 7.3.3 tulenevalt, et sõiduki varguse puhul on hüvitise taotlemise eelduseks autoregistreerimistunnistuse kõikide osade ja võtmete (sh sõiduki varuvõtmed ja ärandamisvastase seadme võtmed) esitamine, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et teo toimepanija on nimetatud esemed oma valdusse saanud röövimisega või hoonesse toimunud sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Sõiduki kõigi võtmete esitamise kohustuse eesmärgiks on kindlustuspettuste välistamine. Vene Siseministeeriumi St Peterburgi Admiraliteedi rajooni Siseasjade Valitsuse juures tegutseva Uurimisvalitsuse 04.08.2006 kirjaga nr 70/04-3447 on tõendatud, et hageja võtmed läksid kaduma. Tingimuste punkt 5.5 paneb sõiduki kasutajale hoolsuskohustuse sõiduki võtmete hoidmisel. Tingimuste punktidest 4.5.1.3, 5.5 ja 7.3.3 tulenevalt ei tohi sõiduki võtmeid hoida nii, et need võiksid sattuda kolmanda isiku valdusesse muul moel kui röövimise või sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Käesoleval juhul ei läksid sõiduki võtmed hageja jope taskust kaduma, seega ei oska hageja täpselt öelda, kuidas ja mil viisil sõiduki võtmed tema jope taskust kadusid. Kostja leiab, et hageja on rikkunud sõiduki võtmete hoidmise hoolsuskohustust, mis on ohutusnõudeks Tingimuste punktide 5.1 ja 5.5 ja ÜL punkti 7.2.1 mõttes, mistõttu Tingimuste punktide 4.5.1.3 ja 7.3.3 ning ÜL punktide 7.2.2 ja 8.6.2 kohaselt vabanes kostja täitmise kohustusest täielikult. Kostja 03.07.2008.a täienduste kohaselt on hageja väide selle kohta, et miilitsaosakonna töötajad soovitasid tal kindlustushüvitise saamiseks valeinformatsiooni esitada, on esiteks paljasõnaline ja tõendamata ning teiseks, isegi juhul, kui hageja eelnimetatud väide on õige, ei saa see kuidagi olla mõjuvaks põhjuseks ega ka vabandatavaks asjaoluks valeinformatsiooni esitamisel. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti kindlustusleping sõiduki Mercedes Benz, reg märgiga XXX (edaspidi sõiduk), kindlustamiseks perioodiga 09.07.200408.07.2005, mille kohta väljastati kostjale kindlustuspoliis (tl 7), kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on Seesami sõidukikindlustuse tingimused (edaspidi Tingimused, tl 33-39) ning üldised lepingutingimused 1/2003 (edaspidi ÜL, tl 40-43). Vaidlust ei ole selles, et muuhulgas oli kindlustuslepingus kokku lepitud varguse ja röövi kindlustusriski kindlustamises, hageja esitas kostjale 22.12.2004 sõidukikindlustuse hüvitistaotluse (tl 45, eestikeelne väljavõte tl 44), mille kohaselt varastati 20.12.2004.a sõiduk Sankt Peterburist Staropeterhofskaja 6 ajal, mil hageja viibis lähedalasuvas kohvikus. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjale ainult ühe komplekti sõiduki võtmeid, hüvitistaotluse kohaselt andis SV ühe komplekti sõiduki võtmeid miilitsale. Sõiduki võtmete ja tehnilise passi miilitsale üleandmise tõendamiseks esitas hageja kostjale koos hüvitistaotlusega St Peterburgi Admiraliteedi rajooni 77. miilitsaosakonna blanketil 20.12.2004 ilma registreerimisnumbrita tõendi (tl 8, tõlge tl 9). Kostja keeldus oma 31.08.2006 hüvitisotsuse alusel kahju hüvitamisest (tl 14-15). Vaidlust ei ole selles, et sõiduki varguse fakti alusel algatati kriminaalasi (tl 10-11) ja hageja on tunnistatud kannatanuks (tl 5556).

VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja on õigustatult keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest ehk kas kostjal on kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus. Hüvitamisotsusest (tl 14-15) tuleneb, et kostja on keeldunud hüvitise väljamaksmisest kahel alusel: esitati ainult üks komplekt võtmeid ja esitati valeandmeid sõiduki varguse asjaolude kohta. Kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse tekkimise eelduseks on kindlustusjuhtumi toimumine. VÕS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Pooltevahelise kindlustuslepingu Tingimuste p 4.5 ja 7.3.3 kohaselt on kindlustatud riskiks sõiduki vargus juhul, kui kostjale on esitatud muuhulgas sõiduki kõik võtmed. Seega on eeldus toimunu kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks asjaolu, et sõiduki varguse korral esitatakse kõik sõiduki võtmed. Hageja selgitas kohtuistungil, et võtmed olid tal jope taskus, jope toolileenil ja võib-olla varastati võtmed, kui hageja käis tualetis. Tingimuste p-s 4.5.1.3 on pooled kokku leppinud, et kui sõiduki vargus on korda saadetud võtmeid kasutades, hüvitatakse kahju juhul, kui teo toimepanija on sõiduki võtmed oma valdusse saanud röövimisega või hoonesse sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Tingimuste punkti 7.3.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et hüvitise taotlemise eelduseks sõiduki varguse puhul on autoregistreerimistunnistuse kõikide osade ja võtmete (s.h. sõiduki varuvõtmed ja ärandamisvastase seadme võtmed) esitamine, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et teo toimepanija on nimetatud esemed oma valdusse saanud röövimisega või hoonesse toimunud sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Hageja vastavaid kindlustushüvitise saamise aluseks olevaid asjaolusid esile ei ole toonud. Tingimuste p-s 5.5 on pooled kokku leppinud, et varguse ärahoidmiseks ei tohi sõiduki ega selle hoiupaiga võtmeid hoida nähtavas kohas või lukustamata paigas nii, et kõrvaline isik teab või võib teada nende asupaika. Hageja esile toodu kohaselt hoidis hageja võtmeid jope taskus, jope oli toolileenil ja hageja lahkus laua juurest, millest tulenevalt saab teha järelduse, et hageja rikkus Tingimuste p-s 5.5 kokkulepitud ohutusnõudeid, mille järgimine oli hageja kohustuseks. Nimetatud nõuete rikkumisel oli kostjal õigus vähendada hüvitist või annulleerida see Tingimuste p-s 5.1 kokkulepitu kohaselt. Poolte kokkuleppe kohaselt Tingimuste p-s 6.5 lg 2 võidakse hüvitist vähendada või see annulleerida, kui kindlustusvõtja, kindlustatu või temaga samastatud isik annab tahtlikult õnnetusjuhtumi uurimist mõjutavaid valetunnistusi. ÜL p-s 8.6.3 sätestatuga loeb kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku selles, et kostja vabaneb täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, punktis 7.3.1 nimetatud isik või soodustatud isik on pärast kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist puudulikku või valeinformatsiooni ning see avaldab mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või kostja täitmise kohustusele. Kostja vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui puuduliku või valeinformatsiooni esitamine on toimunud tahtlikult. 11.02.2005.a miilitsaosakonna tõendist (tl 12-13) nähtub, et 20.12.2004.a esitas hageja avalduse sõiduki varguse kohta, selle kohta algatati kriminaalasi. 22.12.2004.a hüvitistaotlusest (tl 44-45) nähtub, et hageja on avaldanud kostjale, et talt võeti miilitsajaoskonnas ära auto võtmed (1 komplekt) ja tehniline pass, asemele anti aga tõend. 22.12.2004.a seletuses (tl 46-47) on hageja märkinud, et võtmed ja dokumendid olid peale auto kadumist tal jope taskus, miilitsajaoskonnas võeti võtmed ära. Kahjuavalduse lisast (tl 48) nähtuvalt on hageja kinnitanud 22.12.2004.a, et sõidukil oli kaks komplekti võtmeid ja neist ühe andis hageja tõendi kohaselt kostjale üle.

Uurimisvalitsuse kirjaga (tl 53-54) loeb kohus tõendatuks, et hageja tegelikult võtmeid miilitsale üle ei andnud. Tõenditest nende kogumis teeb kohus järelduse, et hagejal oli kaks komplekti võtmeid, neist ühe esitas ta kostjale, soovides kindlustushüvitist. Hageja on esitanud võtmete hoidmise kohta valeandmeid kindlustusandjale. ÜL p 8.6.3 teisele lausele ja VÕS § 452 lg 2 p-s 4 sätestatule vastav kindlustusjuhtumi asjaolude selgitamise kohustuse rikkumine kindlustusvõtja poolt on võimalik nii tahtluse kui raske hooletuse vormis, sidudes nendega erinevad tagajärjed ja tingimuse, et raske hooletus kohustuse täitmisel peab avaldama mõju kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamisele. Hageja on tunnistanud, et esitas esialgses hagiavalduses valeandmeid toimunu asjaolude kohta. Kohus on seisukohal, et tulenevalt hageja enda omaksvõtust, et ta esitas valeandmeid St-Peterburi miilitsaosakonna töötaja soovitusel kindlustushüvitise saamiseks, saab teha järelduse, et hageja esitas valeandmed teadlikult ja tahtlikult. Kohus on seisukohal, et kuigi kindlustusvõtja on kindlustussuhtes nõrgem pool, on kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise maksmisest, kui kostjale on antud valeinformatsiooni sündmuse asjaolude kohta ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha kahju tekkimise tegelikke asjaolusid, kostja hüvitamiskohustust ja selle ulatust. Nimetatud asjaolude kindlakstegemine on kostja oluline huvi, et välistada kindlustuspettuseid. Kuivõrd tõendamist on leidnud, et kahjujuhtum pidi toimuma muudel asjaoludel, ei saa välistada, et kahjujuhtum leidis aset hüvitamiskohustust välistavatel asjaoludel. Seega on kostja on põhjendatult keeldunud oma kohustuse täitmisest (VÕS § 101 lg 1 p 2) ja hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi jääb rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.