Kalvi Viidas ́e hagi Risto Aru vastu lepingu alusel saadud 300 000 krooni koos intressiga sissenõudmiseks
Tsiviilasja hind kaebuse
304 653 krooni
esitamisel Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalvi Viidas ́e apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Kalvi Viidas (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x x xxxxx xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Indrek Naur Kostja Risto Aru (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxx-x xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 23.02.2009 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.12.09.2008 esitas Kalvi Viidas (edaspidi hageja, apellant) hagi Risto Aru (edaspidi kostja, vastustaja) vastu 300 000 krooni, intressi 4 653 krooni ja lisanduva intressi nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.04.2008 aktsiate müügilepingu, mille kohaselt pidi kostja müüma hagejale E. I. AS-i 182 aktsiat ning hageja pidi selle eest tasuma 800 000 krooni. Hageja tasus kostjale 22.04.2008 vastavalt lepingu p-le 3.1 300 000 krooni. Ülejäänud 500 000 krooni pidi hageja tasuma tehingu lõpuleviimise päeval, mis ei tohtinud olla hiljem kui 14.05.2008.
3.Lepingu p 2.6 kohaselt pidi kostja esitama juhatuse liikme Taavi Tross’i poolt allkirjastatud E. I. AS-i pearaamatu, milles kajastuvad aktsiaseltsi toimingud. Pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakiri pidi lisatama müügilepingule. Kostja ärakirja ei esitanud. Hageja korduvalt nõudis selle esitamist. Kuna kostja keeldus pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakirja esitamisest, ei olnud hagejal võimalik lepingut täita.
4.Hageja saatis 18.08.2008 kostjale teatise lepingust taganemise kohta ning palus kostjalt lepingu alusel saadud raha tagastada. Hageja leiab, et tegemist on olulise lepingurikkumisega kostja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg-st 1 tulenevalt. Kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakirjaga tutvumine ja lepingule lisamine oli eelduseks lepingujärgsete kohustuste täitmiseks hageja poolt.
5.Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud intress 4 653 krooni ja intressi, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja teinud kõik selleks, et täita omapoolsed lepingulised kohustused ja on hagejat teavitanud asjaoludest, mis teevad kostjal oma kohustuse täitmise võimatuks. Hagejapoolse käitumise tõttu ei olnud kostjal kohustuse täitmine võimalik, kuna hageja hävitas aktsiaseltsi raamatupidamise dokumendid. Samuti vaidleb kostja vastu hageja väidetele, mille kohaselt on hageja palunud temalt korduvalt kohustuse täitmist.
7.Hageja oli AS-i E. I. juhatuse liige kuni 28.02.2008. Alates 16.04.2008 oli hageja jälle aktsiaseltsi juhatuse liige. Pärast tema tagasikutsumist jäid aktsiaseltsi varad ja raamatupidamine hageja valdusesse. Kui aktsiaseltsis tehti põhjalik raamatupidamise kontroll, tuvastati, et hageja on teinud kustutamisi raamatupidamise programmist. Seega ei olnud võimalik pearaamatu tegemine, mis kajastaks kõiki majandustehinguid ja kajastaks ettevõtte vara ja kohustusi. Kostja esitas 30.04.2008 aktsiaseltsi juhatusele taotluse vajaliku pearaamatu ärakirja saamiseks. Kostjale vastati, et pearaamatut ei ole võimalik esitada. 07.05.2008 esitas kostja hagejale kirja, kus palus esitada dokumendid raamatupidamise osas, et koostada õigete andmetega pearaamat. Kostja pikendas hageja palvel lepingu täitmise tähtaega, kuna hagejal puudus raha aktsiate eest tasumiseks.
8.Kostja palus esitada hiljemalt 01.09.2008 korrastatud andmetega pearaamat ja hoiatas hagejat lepingust taganemisest. Kostja tugineb VÕS § 101 lg-le 3. Hagejal oli kohustus teatada kostjale vähemalt kolm päeva ette lepingu lõpuleviimise päeva. Hageja ei ole seda teinud ei enne 14.05.2008 ega kuni käesoleva ajani. Seega on kostja kohustuse täitmise tähtpäev saabumata. 9. Kui hageja oleks teatanud kostjale lepingu lõpuleviimise päeva, siis kostja oleks ka omapoolse kohustuse täitnud. Hageja on jätnud täitmata omapoolse lepingulise kohustuse, jätnud kostjale tasumata raha ning teatamata lepingu p-s 3.2 kokkulepitud aja.
10.Pearaamat oli hageja enda valduses ning selle notariaalselt tõestatud fotokoopia saamata jäämine ei saa olla selliseks oluliseks rikkumiseks, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganemiseks. Kostja ei ole keeldunud pearaamatu esitamisest. Kostja ei saanud lisada lepingu juurde pearaamatut aktsiaseltsi kohta, mille juhatuse liikmeks hageja ise oli. Maakohtu otsuse põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustamata asjaoludeks: 1) hageja ja kostja vahel on 22.04.2008 sõlmitud aktsiate müügileping, millega kostja müüs hagejale E. I. AS-i 182 aktsiat hinnaga 800 000 krooni (t lk 8-10); 2) kostja tasus hagejale lepingu alusel 300 000 krooni (t lk 113); 3) hageja oli E. I. AS-i juhatuse liige kuni 28.02.2008 ning uuesti alates 16.04.2008, mille kohta on tehtud äriregistris kanne 27.06.2008 (t lk 58, 113); 4) 18.08.2008 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, millega taganes müügilepingust ning nõudis lepingu alusel tasutu 300 000 krooni tagastamist (t lk 3537); 5) E. I. AS-i suhtes on välja kuulutatud pankrot (t lk 113).
12.Poolte vahel on sõlmitud müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
13.Lepingu p 2.6 kohaselt oli kostja kohustuseks esitada juhatuse liikme T.Tross’i poolt allkirjastatud aktsiaseltsi pearaamat, milles kajastuvad aktsiaseltsi toimingud (võetud kohustused ja omandatud õigused). Pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakiri pidi lisatama lepingule. Puudub vaidlus, et nimetatud dokumenti lepingule selle sõlmimisel juurde ei lisatud. Nimetatud kohustuse rikkumise tõttu on hageja lepingust taganenud. Puudub ka vaidlus selles osas, et hageja huvi pearaamatu osas oli selle perioodi kohta, millal hageja aktsiaseltsi juhatuse liige ei olnud ehk periood 28.02.2008 kuni 16.04.2008 (t lk 113).
14.Hageja leiab, et lepingu p 2.6 rikkumise näol oli tegemist olulise lepingurikkumisega. Samuti leiab hageja, et kuna kostja oma käitumisega näitas, et ta kohustust ei täida, siis ei olnud täiendava tähtaja andmine vajalik ega mõistlik.
15.VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja on teinud lepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud. Kuna lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, tuleb kohtul kontrollida taganemise materiaalsete eelduste olemasolu.
16.VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas pearaamatu
notariaalselt tõestatud fotoärakirja esitamata jätmine on oluline lepingurikkumine, mille tõttu tulenevalt VÕS § 116 lg-st 4 võib täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda.
17.VÕS § 116 lg 2 p-st 1 tulenevalt on oluliseks lepingurikkumiseks lepingu põhikohustuste rikkumine, mis mõjutavad oluliselt kogu lepingulist suhet. Sellise rikkumise korral peab huvi kaotus lepingu vastu olema lepingut rikkunud poolele kohustuse rikkumisel ettenähtav ning seda ka juba lepingu sõlmimisel. VÕS § 116 lg 2 p 2 nimetatud kohustuse rikkumine käib täitmise tähtpäeva ületamise kohta ja kehtib ennekõike vaid kohustuse täitmise tähtaja rikkumise korral.
18.Lepingu p 3.2 kohaselt pidi hageja ülejäänud 500 000 krooni tasuma kostjale lepingu lõpuleviimise päeval, mis ei tohtinud olla hiljem kui 14.05.2008. Lepingu lõpuleviimise päevast pidi teavitama ostja (hageja) müüjat (kostjat) ette vähemalt kolm päeva. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja kostjat teavitanud lepingu lõpuleviimise päevast ning aktsiad jäid seetõttu hagejale üle kandmata (t lk 83). Pooled ei vaidle, et poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega (t lk 113-114, 78). Seega ei saa kohtu hinnangul olla tegemist lepingu täitmise tähtaja rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes.
19.Kohtu hinnangul ei ole notariaalselt tõestatud pearaamatu fotoärakirja esitamata jätmine oluline lepingurikkumine, mis annaks hagejale õiguse kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. Lepingu p-st 2.6 saab järeldada, et nimetatud dokument pidi olema lisatud lepingule selle sõlmimisel, kuid vaatamata selle dokumendi puudumisele allkirjastas hageja siiski lepingu. See näitab kohtu arvates seda, et hagejal ei olnud märkimisväärset huvi nimetatud dokumendi vastu. Samuti on lepingu p-des 2.5 ja 2.7 antud kinnitused, mis oleksid pidanud kajastuma ka pearaamatus.
20.Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et pearaamatu esitamata jätmise tõttu on talle jäänud teadmata olulised asjaolud, mis on ilmnenud pärast lepingu sõlmimist. Samuti ei ole hageja tuginenud asjaolule, et lepingu p-des 2.5 ja 2.7 antud kinnitused oleksid osutunud ebaõigeks. Kohtu hinnangul ei saanud olla kostjale ettenähtav, et sellise kohustuse täitmata jätmine tingib hageja poolt lepingust taganemise. Lepingust taganemise kehtivuse hindamisel on oluline asjaolu, et 16.04.2008 otsusega valiti hageja uuesti aktsiaseltsi juhatuse liikmeks.
21.Kohtu hinnangul on tõendamata hageja väited, et ta korduvalt nõudis kostjalt kohustuse täitmist. Kohtule esitatud telefoniväljavõtted tõendavad, et pooled omavahel suhtlesid, kuid need ei tõenda pooltevahelise suhtlemise sisu (t lk 11-32).
22.Kostja poolt kirjalikus vastuses esitatud väited ning kohtuistungil avaldatu on omavahel vastuolus. Kohtule on kostja esitanud mitmeid kirju selle kohta, et ta on nõudnud aktsiaseltsi juhatuse liikmelt T.Tross’ilt kui ka hagejalt endalt raamatupidamisdokumente ja pearaamatut (30.04.2008 kiri, 07.05.2008 kiri, 09.05.2008 kiri, 06.08.2008 pretensioon, t lk 68, 70, 71, 78). Kohtuistungil kostja väitis, et pearaamat oli olemas ja sellega sai kostja tutvuda (t lk 113). Kostja selgitas vastuolu sellega, et pearaamat oli küll olemas, kuid sinna juurde kuuluvad algdokumendid olid puudu (t lk 114). Seega ei muuda kostja vastuolulised väited kohtu poolt antud hinnangut lepingust taganemisele.
23.VÕS § 116 lg 4 teise lause kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks teavitanud kohustuse täitmisest keeldumisest. Kostja poolt esitatud kirjadest nähtub, et kostja tahtis lepinguga võetud kohustust täita, esitades kirju nii T.Tross’ile kui hagejale. Kostja teavitas hagejat, et ta ei saa oma kohustust täita hageja enda tegevuse tõttu. Seega ei saanud hageja lepingust taganeda ka VÕS § 116 lg 4 alusel.
24.Samuti taganes hageja lepingust enne endapoolse lepingu p-s 3.2 kohustuse täitmist ning jättis teavitamata lepingu lõpuleviimise päevast. Kohtu arvates võib lugeda hageja lepingust taganemist kostja jaoks üllatavaks, mistõttu kohtu hinnangul oleks hageja pidanud enne lepingust taganemist andma kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, et kohustuse täitmata jätmise tagajärg oleks kostjale objektiivselt ettenähtav. Seega ei ole hageja lepingust taganemine kehtiv
ning hageja nõue VÕS § 189 lg 1 alusel tema poolt lepingu alusel tasutud 300 000 krooni tagastamiseks ning intressi väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Apellatsioonkaebus
26.Maakohtu otsuse vaidlustas hageja ja palub lahend tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 116 lg 2 p 2 ja oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja § 436 lg 1. Asjas kogutud tõendite ja olemasolevate asjaolude alusel on võimalik teha uus otsus.
27.Ebaõige on, et VÕS § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine käib tähtpäeva ületamise kohta ja kehtib ennekõike vaid kohustuse täitmise tähtaja rikkumise korral. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-110-08 leidnud, et näiteks kasutusjuhendi puudumine võib teatud juhtudel olla käsitletav olulise lepingu rikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes ja anda aluse ostjale müügilepingust taganeda müüjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Seega on viidatud säte kohaldatav mitte ainult kohustuse täitmise tähtaja rikkumise korral, vaid ka muude poole kohustuste rikkumiste korral.
28.Ei ole õige, et hagejal ei olnud märkimisväärset huvi pearaamatu vastu ja et notariaalselt tõestamata pearaamatu fotoärakirja esitamata jätmine ei olnud oluliseks lepingu rikkumiseks, mis oleks andnud hagejale õiguse täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. Hageja soovis notariaalselt tõestatud pearaamatu fotoärakirja nimelt selleks, et hiljem ei tuleks välja uusi pearaamatuid ja et pearaamatu õigsus oleks kinnitatud. Lepingu p-d 2.5 ja 2.7 olid lisatud nimelt hageja taotlusel ja tema kaitseks. Lepingu sõlmimisel kinnitas vastustaja, et notariaalselt tõestatud pearaamatu fotoärakiri on tal olemas ja lubas selle peale lepingu sõlmimist üle anda. Vastasel juhul ei oleks apellant lepingule alla kirjutanud.
29.Põhjendamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt lepingust taganemise kehtivuse hindamisel on oluline asjaolu, et 16.04.2008 otsusega valiti apellant uuesti aktsiaseltsi juhatuse liikmeks. Kohtu selline seisukoht põhineb TsMS § 436 lg 1 rikkumisel. Asjaolusid kokku võttes ei saa tekkida kahtlust, et pearaamatu notariaalselt tõestatud ärakirja kättesaamine oli apellandi jaoks huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
30.Kohus asus ekslikult seisukohale, et esitatud tõenditest ei tulene, et vastustaja oleks teavitanud oma kohustuse täitmisest keeldumisest. Apellant nõudis telefoni teel korduvalt pearaamatu ärakirja näitamist. Asjaolu, et vastustaja oli teadlik apellandi nõuetest, kinnitavad kirjad, millega ta nõudis T.Trossilt raamatupidamisdokumente ja pearaamatut. Ka pidi vastustaja saama aru omapoolsest kohustuse rikkumisest 31.07.2008 saadetud kirjast leppetrahvi tasumise kohta. Samuti ei reageerinud vastustaja kuidagi apellandi taganemisavaldusele ega vaidlustanud seda ja tal oli aega lepingut täita kuni 01.09.2008.
31.Kohus jättis arvestamata, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lg 3 kohaselt võib tahteavaldus väljenduda ka teos, millest saab järeldada poole tahet. Apellandi palvete eiramisega demonstreeris vastustaja, et ei kavatse oma lepingujärgset kohustust täita. Seega ei olnud talle lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmine vajalik.
32.Ei ole õige, et vastustaja tahtis endale lepinguga võetud kohustust täita, kuna esitas kirju nii juhatuse liikmele T.Trossile kui apellandile. Selline käitumine oli näilik ja vastuolus vastustaja enda kinnitusega kohtuistungil, et pearaamatu fotoärakiri on olemas ja asub tema käes. Apellandi jaoks oli oluline saada notariaalselt tõestatud pearaamatu fotoärakirja just selleks, et hiljem ei tuleks välja uusi pearaamatuid ning oleks kinnitatud pearaamatu õigsus perioodi eest, millal apellant E. I. AS-i juhatuse liige ei olnud. Ärakirja tegemine pärast seda, kui apellant sai ise juhatuse liikmeks ei oma mingisugust mõtet. Apellant nõudis vastustajalt ärakirja üleandmist, mitte seda, et vastustaja tõestaks selle peaaegu üks kuu pärast lepingu sõlmimist. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
34.Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse põhjendustele.
35.Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnanud kõiki esitatud dokumentaalseid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning asunud oma siseveendumuse alusel seisukohale, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. Maakohus on võtnud seisukoha kõigi asja õigeks lahendamiseks vajalike asjaolude kohta: et poolte vahel oli 22.04.2008 sõlmitud AS-i E. I. 182 aktsia (moodustas 40% aktsiakapitalist) müügileping; et lepingus kokkulepitud tähtajaks 14.05.2008 lepingut ei täidetud, kuid pooled pikendasid kokkuleppel lepingu täitmise tähtaega; et kostja teatas vastaspoolele, et ta soovib lepingut täita ja palus selleks hagejal esitada viimase valduses olnud raamatupidamisdokumente, kuid hageja neid ei esitanud (see tähendab, et kostja ei teatanud, et ta ei soovi lepingut täita); et hageja ostjana taganes lepingust avaldusega 18.08.2008 müüjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks andmata ja selle avalduse sai kostja müüjana kätte; et hageja poolt taganemine oli tühine, kuna kostjale etteheidetav lepingu rikkumine ei olnud oluline ja täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ostja müüjale ei andnud. Kolleegium nõustub maakohtu hinnangutega ega tuvastanud alust tõendite ümberhindamiseks.
36.Ka on maakohus rakendanud asjakohaselt VÕS § 116 lg 2 p 2. Maakohtu seisukoht, et viidatud säte kehtib ennekõike vaid kohustuse täitmise tähtaja rikkumise korral, on kooskõlas õigusalases teoreetilises kirjanduses väljendatud seisukohtadega (VÕS I Kommenteeritud väljaanne, lk 403) ega ole vastuolus Riigikohtu poolt lahendis 3-2-1-110-08 01.12.2008 antud tõlgendusega, et teatud juhtudel võib selle sätte alusel olla olulise rikkumisena käsitatav ka muu lepingurikkumine kui tähtaja rikkumine.
37.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohtu menetluses oleks hageja toonud välja asjaolu, et müügilepingu sõlmimisel kostja kinnitas, et notariaalselt tõestatud pearaamatu fotoärakiri on tal olemas ning lubas selle peale lepingu sõlmimist üle anda (kaebuses lk 2 p 4 2.lõik). Seega on tegemist uue asjaoluga TsMS § 652 lg 4 mõttes ning kolleegium jätab selle tähelepanuta, kuna apellant ei ole põhjendanud selle esitamist alles apellatsioonkaebuses.
38.Maakohus ei rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, kui võttis seisukoha, et asja lahendamisel on oluline ka asjaolu, et 16.04.2008 oli hageja valitud uuesti sama äriühingu, mille aktsiad ta mõni päeva hiljem 22.04.2008 ostis, juhatuse liikmeks. Apellant ei ole kaebuses selgitanud, milles tema arvates selle menetlusnormi rikkumine seisnes, kuid TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning lg 3 kohaselt võib kohus otsust tehes
tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik arvamust avaldada. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ega või hinnata esiletoodud asjaolu erinevalt mõlemast poolest. Vaidlusaluse asjaolu ja selle seose pooltevahelise vaidluse lahendamisega tõi välja kostja oma kirjalikus vastuses hagile (t lk 50-57), esitades ka äriühingu nõukogu protokolli valimise kohta (t lk 72). Seega oli kohtul õigus ja kohustus seda asjaolu ka hinnata.
39.Asjaolu, et kostja ei reageerinud 18.08.2008 taganemisavaldusele, asja lahendamisel sisulist tähtsust ei oma. Tõendamist on leidnud, et tegemist oli tühise toiminguga, seega vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 ei olnud sel algusest peale õiguslikke tagajärgi.
40.Arusaamatu on apellandi tõlgendus kostja kirjas hagejale 06.08.2008 (t lk 78) sisalduvale tähtajale 01.09.2008. Kirjast nähtub otseselt, et selle tähtaja andis kostja hagejale kui tema teada tolleaegsele äriühingu juhatuse liikmele pearaamatu esitamiseks. Samas taganemisavalduses 18.08.2008 on hageja sõnaselgelt teatanud, et taganeb täiendavat tähtaega andmata, kuna see ei ole vajalik ega mõistlik. Seega ei saa seda tähtaega kuidagi lugeda hageja poolt kostjale antud lepingu täitmise täiendavaks tähtajaks VÕS § 114 lg 1 teise lause mõttes.
41.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.