Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-59037
Tsiviilasi
KV’e hagi RA vastu 300 000 krooni, intressi 4 653 krooni ja lisanduva intressi nõudes
Tsiviilasja hind
300 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja KV (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja I Naur (Juhkentali Advokaadibüroo OÜ, Juhkentali 52, 10132 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja RA(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2009.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja I Naur Kostja RA
Jätta KV’e hagi RA vastu 300 000 krooni, intressi 4 653 krooni ja lisanduva intressi nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.02.2009.a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.
12.09.2008 esitas KV (hageja) hagi RA(kostja, koos nimetatud pooled) vastu 300 000 krooni, intressi 4 653 krooni ja lisanduva intressi nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.04.2008 aktsiate müügilepingu, mille kohaselt pidi kostja müüma hagejale EAS-i 182 aktsiat ning hageja pidi selle eest tasuma 800 000 krooni. Hageja tasus kostjale 22.04.2008 vastavalt lepingu p 3.1 300 000 krooni. Ülejäänud 500 000 krooni pidi hageja tasuma tehingu lõpuleviimise päeval, mis ei tohtinud olla hiljem kui 14.05.2008. Lepingu p 2.6 kohaselt pidi kostja esitama juhatuse liikme TT’i poolt allkirjastatud EAS-i pearaamatu, milles kajastuvad aktsiaseltsi toimingud. Pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakiri pidi lisatama aktsiate müügilepingule. Kostja ei esitanud notariaalselt tõestatud fotoärakirja pearaamatust. Hageja korduvalt nõudis selle esitamist. Kuna kostja keeldus pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakirja esitamisest, ei olnud hagejal võimalik lepingut täita. Hageja saatis 18.08.2008 kostjale teatise lepingust taganemise kohta ning palus kostjalt lepingu alusel saadud raha tagastada. Hageja leiab, et tegemist on olulise lepingurikkumisega kostja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 tulenevalt. Kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakirjaga tutvumine ja lepingule lisamine oli eelduseks lepingujärgsete kohustuste täitmiseks hageja poolt. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud intress 4 653 krooni ja intressi, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on teinud kõik selleks, et täita omapoolsed lepingulised kohustused ja on hagejat teavitanud asjaoludest, mis teevad kostjal oma kohustuse täitmise võimatuks. Hagejapoolse käitumise tõttu ei olnud kostjal kohustuse täitmine võimalik, kuna hageja hävitas aktsiaseltsi raamatupidamise dokumendid. Samuti vaidleb vastu kostja hageja väidetele, mille kohaselt on hageja kostjalt palunud kohustuse täitmist. Hageja oli aktsiaseltsi juhatuse liige kuni 28.02.2008. Alates 16.04.2008 oli hageja jälle aktsiaseltsi juhatuse liige. Pärast tema tagasikutsumist jäid aktsiaseltsi varad ja raamatupidamine hageja valdusesse. Kui aktsiaseltsis tehti põhjalik raamatupidamise kontroll, tuvastati, et hageja on teinud kustutamisi raamatupidamise programmist. Seega ei olnud võimalik pearaamatu tegemine, mis kajastaks kõiki majandustehinguid ja kajastaks ettevõtte vara ja kohustusi. Kostja esitas 30.04.2008 aktsiaseltsi juhatusele taotluse vajaliku pearaamatu ärakirja saamiseks. Kostjale vastati, et pearaamatut ei ole võimalik esitada. 07.05.2008 esitas kostja hagejale kirja, kus palus esitada dokumendid raamatupidamise osas, et koostada õigete andmetega pearaamat. Kostja pikendas hageja palvel lepingu täitmise tähtaega, kuna hagejal puudus raha aktsiate eest tasumiseks. Kostja palus esitada hiljemalt 01.09.2008 korrastatud andmetega pearaamat ja hoiatas hagejat lepingust taganemisest. Kostja tugineb VÕS § 101 lg 3. Hagejal oli kohustus teatada kostjale vähemalt kolm päeva ette lepingu lõpuleviimise päev. Hageja ei ole seda teinud ei enne 14.05.2008 ega ka kuni käesoleva ajani. Seega on kostja kohustuse täitmise tähtpäev saabumata. Kui hageja oleks teatanud kostjale lepingu lõpuleviimise päeva, siis kostja oleks
ka omapoolse kohustuse täitnud. Hageja on jätnud täitmata omapoolse lepingulise kohustuse, jätnud hagejale tasumata raha ning teatamata lepingu p 3.2 aja. Kostja väidab, et pearaamat oli hageja enda valduses ning selle notariaalselt tõestatud fotokoopia saamata jäämine ei saa olla selliseks oluliseks rikkumiseks, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganemiseks. Kostja ei ole keeldunud pearaamatu esitamisest. Kostja ei saanud lisada lepingu juurde pearaamatut aktsiaseltsi kohta, mille juhatuse liikmeks hageja ise oli.
Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Hageja ja kostja vahel on 22.04.2008 sõlmitud aktsiate müügileping, millega kostja müüb hagejale EAS-i 182 aktsiat hinnaga 800 000 krooni (t lk 8-10); 2) Kostja tasus hagejale lepingu alusel 300 000 krooni (t lk 113); 3) 18.08.2008 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, millega hageja taganes müügilepingust ning nõudis lepingu alusel tasutu 300 000 krooni tagastamist (t lk 35-37); 4) Hageja oli EAS-i juhatuse liige kuni 28.02.2008 ning alates 16.04.2008, mille kohta on tehtud kanne 27.06.2008 (t lk 58, 113); 5) EAS-i suhtes on välja kuulutatud pankrot (t lk 113). Poolte vahel on sõlmitud müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingu p 2.6 kohaselt oli kostja kohustuseks esitada juhatuse liikme TT’i poolt allkirjastatud aktsiaseltsi pearaamat, milles kajastuvad aktsiaseltsi toimingud (võetud kohustused ja omandatud õigused). Pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakiri lisatakse käesolevale lepingule. Puudub vaidlus, et nimetatud dokumenti lepingule lepingu sõlmimisel juurde ei lisatud. Nimetatud kohustuse rikkumise tõttu on hageja lepingust taganenud. Puudub ka vaidlus selles osas, et hageja huvi pearaamatu osas oli sellel perioodil, millal hageja aktsiaseltsi juhatuse liige ei olnud, ehk periood 28.02.2008 kuni 16.04.2008 (t lk 113). Hageja leiab, et lepingu p 2.6 rikkumise näol oli tegemist olulise lepingurikkumisega. Samuti leiab hageja hagiavalduses, et kuna kostja oma käitumisega näitas, et ta kohustust ei täida, siis ei olnud täiendava tähtaja andmine vajalik ega mõistlik. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja on teinud lepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud. Kuna lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, tuleb kohtul kontrollida taganemise materiaalsete eelduste olemasolu. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas pearaamatu notariaalselt tõestatud fotoärakirja esitamata jätmine on oluline lepingurikkumine, mille tõttu tulenevalt VÕS § 116 lg 4 võib täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda.
VÕS § 166 lg 2 p 1 tulenevalt on oluliseks lepingurikkumiseks lepingu põhikohustuste rikkumine, mis mõjutavad oluliselt kogu lepingulist suhet. Sellise rikkumise korral peab huvi kaotus lepingu vastu olema lepingut rikkunud poolele kohustuse rikkumisel ettenähtav ning seda ka juba lepingu sõlmimisel. VÕS § 166 lg 2 p 2 nimetatud kohustuse rikkumine käib täitmise tähtpäeva ületamise kohta ja kehtib ennekõike vaid kohustuse täitmise tähtaja rikkumise korral. Lepingu p 3.2 kohaselt pidi hageja ülejäänud 500 000 krooni tasuma kostjale lepingu lõpuleviimise päeval, mis ei tohi olla hiljem kui 14.05.2008. Lepingu lõpuleviimise päevast teavitab ostja (hageja) müüjat (kostjat) ette vähemalt kolm päeva. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja kostjat teavitanud lepingu lõpuleviimise päevast ning aktsiad jäid seetõttu hagejale ülekandmata (t lk 83). Pooled ei vaidle, et poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega (t lk 113-114, 78). Seega ei saa kohtu hinnangul olla tegemist lepingu täitmise tähtaja rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole notariaalselt tõestatud pearaamatu fotoärakirja esitamata jätmine oluline lepingurikkumine, mis annaks hagejale õiguse kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. Lepingu p 2.6 saab järeldada, et nimetatud dokument pidi olema lisatud lepingule selle sõlmimisel, kuid vaatamata selle dokumendi puudumisele allkirjastas hageja siiski lepingu. See näitab kohtu arvates seda, et hagejal ei olnud märkimisväärset huvi nimetatud dokumendi vastu. Samuti on lepingu p 2.5 ja 2.7 antud kinnitused, mis oleksid pidanud kajastuma ka pearaamatust. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et pearaamatu esitamata jätmise tõttu on talle jäänud teadmata olulised asjaolud, mis on ilmnenud pärast lepingu sõlmimist. Samuti pole hageja tuginenud asjaolule, et lepingu p 2.5 ja 2.7 antud kinnitused oleksid osutunud ebaõigeks. Kohtu hinnangul ei saanud olla kostjale ettenähtav, et sellise kohustuse täitmata jätmine tingib hageja poolt lepingust taganemise. Lepingust taganemise kehtivuse hindamisel on oluline asjaolu, et 16.04.2008 otsusega vailiti hageja uuesti aktsiaseltsi juhatuse liikmeks. Kohtu hinnangul on tõendamata hageja väited, et ta korduvalt nõudis kostjalt kohustuse täitmist. Kohtule esitatud telefoniväljavõtted tõendavad, et pooled omavahel suhtlesid, kuid need ei tõenda pooltevahelise suhtlemise sisu (t lk 11-32). Kostja poolt kirjalikus vastuses esitatud väited ning kohtuistungil avaldatu on omavahel vastuolus. Kohtule on kostja esitanud mitmeid kirju selle kohta, et ta on nõudnud aktsiaseltsi juhatuse liikmelt TT’ilt kui ka hagejalt endalt raamatupidamisdokumente ja pearaamatut (30.04.2008 kiri, 07.05.2008 kiri, 09.05.2008 kiri, 06.08.2008 pretensioon, t lk 68, 70, 71, 78). Kohtuistungil on kostja väitnud, et pearaamat oli olemas ja sellega sai kostja tutvuda (t lk 113). Kostja selgitas vastuolu sellega, et pearaamat oli küll olemas, kuid sinna juurde kuuluvad algdokumendid olid puudu (t lk 114). Seega ei muuda kostja vastuolulised väited kohtu poolt antud hinnangut lepingust taganemisele. VÕS § 116 lg 4 teise lause kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui teine lepingpool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks teavitanud oma kohustuse täitmisest keeldumist. Kostja poolt esitatud kirjadest nähtub, et kostja tahtis lepinguga võetud kohustust täita, esitades kirju nii TT’ile kui ka hagejale endale. Kostja teavitas hagejat, et ta ei saa oma kohustust täita hageja tegevuse tõttu. Seega ei saanud hageja lepingust taganeda ka VÕS § 116 lg 4 alusel. Samuti taganes hageja lepingust enne endapoolse lepingu p 3.2 kohustuse täitmist ning jättis teavitamata lepingu lõpuleviimise päevast. Kohtu arvates võib lugeda hageja lepingust taganemist kostja jaoks
üllatavaks, mistõttu kohtu hinnangul oleks hageja pidanud enne lepingust taganemist andma kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, et kohustuse täitmata jätmise tagajärg oleks kostjale objektiivselt ka ettenähtav. Seega ei ole hageja lepingust taganemine kehtiv ning hageja nõue VÕS § 189 lg 1 alusel tema poolt lepingu alusel tasutud 300 000 krooni tagastamiseks ning intressi väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.