Tsiviilasja number
2-05-2417
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.juunil 2009, Tallinn
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi Kalle Kekki vastu 105 636,52 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
86 822,97 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalle Kekki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.06.2009
Hageja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, Menetlusosalised ja nende esindajad asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Eliza Lainela Kostja Kalle Kekki (ik XXXXXXXX, elukoht XXX XX XXXX esindaja Ain Kiis Kolmas isik kostja poolel TÜ Lactis (registrikood 10061528, likvideerimisel, asukoht Puiestee 19a, 43127 Erra alevik, Ida-Virumaa)
Jätta Harju Maakohtu 06.02.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme kohtukulud jätta kostja Kalle Kekki enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 06.06.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning TÜ Lactis 01.10.1999 kapitalirendilepingu, mille esemeks oli kombain Jenissei. Hageja kohustus ostma kombaini OÜ-lt Maldimer ja andma selle lepingu perioodiks TÜ Lactis kastusse. TÜ Lactis kohustus selle eest hagejale tasuma vastavalt maksegraafikule. TÜ Lactis jättis süstemaatiliselt maksed tasumata. 20.04.2001 saatis hageja TÜ-le Lactis teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hagejal õnnestus kombain müüa 21 186,45 krooni eest. Hageja lepingust tulenev nõue TÜ Lactis vastu oli 126 822,97 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 104 480,89 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 19 342,08 krooni ja vara tagastamisega seotud kuludest 3000 krooni. Kuna vara müüdi 21 186,45 krooni eest (käibemaksuta), siis on hageja poolt kantud kahjuks 105 636,52 krooni. 05.10.1999 sõlmisid pooled käenduslepingu, millega kostja kohustus tagama kapitalirendilepingust tulenevaid TÜ Lactis kohustusi hageja ees. Kuna TÜ Lactis ei ole hüvitanud hagejale lepingu rikkumisega tekitatud kahju, siis esitas hageja nõude kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 105 636,52 krooni ning riigilõivu 7000 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõudel puudub lepingust tulenev alus. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei avaldanud hageja, et tal oleks seoses lepingu lõpetamisega tekkinud kulutusi. TÜ-l Lactis oli lepingu lõpetamise hetkel lepingujärgsete maksete osas võlgnevus küll 19 342,08 krooni, kuid kuna selle summa moodustavad maksed, mis tehakse kombaini väljaostmiseks, siis ei ole alust seda raha enam nõuda. TÜ Lactis tagastas kombaini samasuguses tehnilises seisundis, milles ta selle rendile võttis. Puuduvad tõendid, et kombaini väärtus oleks TÜ Lactis valduses oleku ajal vähenenud. Kombain müüdi peaaegu 1,5 aastat peale lepingu lõpetamist. Kombaini müügihind 2001 oli 70 000 – 100 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et tagastamisteenuse eest tasutud 3540 krooni on tasutud just vaidlusaluse kombaini tagastamise eest. Kuna käenduslepingu sõlmimisel ei olnud kahju määratletav siis ei saa kostja kombaini müügist tekkinud kahju käendada. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel TÜ Lactis (likvideerimisel) nõuetekohast seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Kalle Kekkilt välja võlgnevuse 86 822,97 krooni ning menetluskulud 4560 krooni AS-i Hansa Liising Eesti kasuks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 tulenevalt kohaldas maakohus asja lahendamisel tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 222 lg 1 kohaselt vara jääkmaksumust, debitoorset võlgnevust ja vara tagastamisega seotud kulusid, millest on maha arvatud kombaini väärtus selle tagastamise ajal, saab pidada hageja kahjuks. Asjaolu, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei avaldanud hageja, et tal on TÜ Lactis vastu nõudeid, ei anna alust asuda seisukohale, et ta oleks seetõttu kaotanud nõudeõiguse. Vaidlus puudus selles, et vara jääkmaksumus oli 104 480,89 krooni (käibemaksuta). Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal puudus alus nõuda debitoorset võlgnevust 19 342,08 krooni, kuna selle summa moodustavad maksed, mis tehakse kombaini väljaostmiseks. TÜ-l Lactis oli kohustus tasuda lepingujärgseid makseid ning tegemist on summaga, mis muutus sissenõutavaks enne kapitalirendilepingu lõpetamist. OÜ Balti Realiseerimiskeskus 25.05.2001 arvest nähtuvalt on kombaini tagastusteenuse maksumuseks 3000 krooni (käibemaksuta). 31.05.2001 maksekorraldusest nähtuvalt on hageja nimetatud summa ka tasunud. Hageja tellitud 22.06.2001 hindamisakti kohaselt
on kombaini turuväärtus 40 000 krooni, millele lisandub käibemaks. 06.09.2002 arvest nähtuvalt müüs hageja kombaini 21 186,45 krooni eest (käibemaksuta). Kahju suuruse arvestamisel tuleb lähtuda kombaini väärtusest kombaini hagejale tagastamise ajal, mitte kombaini müügihinnast. Kombaini müügihind rohkem kui aasta peale kombaini hagejale tagastamist ei tõenda selle turuväärtust tagastamise ajal. Kostja on kombaini väärtuse tõendamiseks esitanud väljavõtted 2001 ajalehtedest, millest nähtuvalt on müügikuulutustes pakutud sama marki kombaini müüa hinnavahemikus 39 000 – 90 000 krooni. samas ei tõenda need müügikuulutused, et vaidlusaluse kombaini turuväärtus oleks olnud suurem kui 22.06.2001 hindamisaktis märgitud. Seega on tõendatud, et kombaini turuväärtus selle tagastamise ajal oli 40 000 krooni (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud kahju 86 822,97 krooni. Kostja on käenduslepinguga võtnud endale kohustuse tagada TÜ Lactis lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees 235 000 krooni ulatuses. Seetõttu ei oma tähendust, kas kostja nägi käenduslepingu sõlmimisel ette sellise kahju tekkimist või mitte. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kalle Kekki palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulud. Maakohus on vaidluse lahendamisel ebaõigesti tuvastanud hagejale tekkinud kahju 86 822,97 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lubaksid järeldada, et talle üldse kahju tekkis. Kapitalirendilepingu p 13.4 kohaselt oli liisinguandjal õigus liisinguvõtjalt nõuda kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Hageja ei ole teavitanud kulutuste tekkimisest lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Kahju tekkis 1,5 aastat peale lepingu ennetähtaegselt lõpetamist. Kostja nõustub maakohtu seisukohaga, et kahju arvestamisel tuleb liisingueseme jääkmaksumuse, debitoorse võlgnevuse ja vara tagastamiskulutuste summast lahutada kombaini väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta, et liisingueseme väärtust ei tehtud lepingu lõpetamisel usaldusväärselt kindlaks. Kombain osteti oktoobris 1999 hinnaga 235 000 krooni. Vähem kui 1,5 aastaga, millesse sai kuuluda ainult üks saagikoristuse hooaeg, langes kombaini hind ligemale kuus korda. Hindamise on teinud OÜ Balti Realiseerimiskeskuse hindaja, kes on hagejaga seotud äriühing. Maakohus on otsuses ekslikult toetunud kostja käendamiskohustuse põhjendamisel ainult TsK normidele. Kuna tegemist oli kestvuslepinguga, mis sõlmiti enne 01.07.2002, siis VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt tuleb alates 01.07.2002 käenduslepingu osas lähtuda VÕS-i normidest. Maakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma, kas kostja nägi lepingu sõlmimisel ette sellise kahju tekkimist või mitte, sest võttis endale kohustuse tagada kohustusi hageja ees 235 000 krooni ulatuses, on vastuolus VÕS § 142 lg 2. Käenduslepingu sõlmimisel ei olnud tulevane kohustus käendajale piisavalt määratletud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kombaini turuväärtus tagastamise ajal oli 40 000 krooni. Selliseks järelduseks puudusid kohtul tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 06.02.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks: esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut
tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus on otsust tehes tuvastanud faktilised asjaolud kooskõlas menetlusõiguse normidega ning seetõttu ei pea vajalikuks faktiliste asjaolude uut tuvastamist. Maakohus on ka õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, tuginedes asja lahendamisel tsiviilkoodeksi vastavatele sätetele. Kaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt tulnuks käenduslepingu suhtes kohaldada võlaõigussätteid, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Käendusleping ei ole kestvusleping nagu seda märgitakse apellatsioonkaebuses. Vaidlus puudub selles, et käendusleping poolte vahel on sõlmitud 05.10.1999. Vaidlus puudub ka selles, et 20.04.2001 avaldusega ütles hageja kapitalirendilepingu üles alates 27.04.2001, kuna TÜ LACTIS ei tasunud lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt. Maakohus võttis õigesti aluseks vaidlusaluse kombaini maksumuse määramisel 22.06.2001 hindamisakti, mille kohaselt on kombaini turuväärtus 40 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja on küll väitnud, et ta ei ole sellise maksumusega nõus, kuid pole esitanud vastavaid tõendeid, mis hageja väited ümber lükkaks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Seega kostja kohustus on oma vastuväiteid tõendada. Ka Riigikohtu lahendist 3-2-1-33-08 tuleneb, et just kostja kohustus on tõendada, kui ta leiab, et kombaini väärtus oli selle tagastamisel teistsugune, kui hageja poolt tellitud hindamisaktis märgitud. Kostja kordab apellatsioonkaebuses väiteid, mille ta esitas maakohtule juba vastuväidetes hagile. Maakohus on kõigile kostja vastuväidetele hinnangu andnud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud kostja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.