Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetluskulud 4560 (neli tuhat viissada kuuskümmend)

krooni Aktsiaseltsi Hansa Liising Eesti kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.06.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning TÜL 01.10.1999.a kapitalirendilepingu, mille esemeks oli kombain Jenissei. Hageja kohustus ostma kombaini OÜM ja andma selle lepingu perioodiks TÜL kastusse. TÜLkohustus selle eest hagejale tasuma vastavalt maksegraafikule. TÜL jättis süstemaatiliselt maksed tasumata. 20.04.2001.a saatis hageja Tulundusühistule LACTIS teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hagejal õnnestus kombain müüa 21 186,45 krooni eest. Hageja lepingust tulenev nõue TÜL vastu oli 126 822,97 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 104 480,89 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 19 342,08 krooni ja vara tagastamisega seotud kuludest 3000 krooni. Kuna vara müüdi 21 186,45 krooni eest (käibemaksuta), siis on hageja poolt kantud kahjuks 105 636,52 krooni. 05.10.1999.a sõlmisid pooled käenduslepingu, millega kostja kohustus tagama kapitalirendilepingust tulenevaid TÜL kohustusi hageja ees. Kuna TÜL ei ole hüvitanud hagejale lepingu rikkumisega tekitatud kahju, siis esitab hageja nõude kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 105 636,52 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 7000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõudel puudub lepingust tulenev alus. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei avaldanud hageja, et tal oleks seoses lepingu lõpetamisega tekkinud kulutusi. TÜL oli lepingu lõpetamise hetkel lepingujärgsete maksete osas võlgnevus küll 19 342,08 krooni, kuid kuna selle summa moodustavad maksed, mis tehakse kombaini väljaostmiseks, siis ei ole alust seda raha enam nõuda. TÜL tagastas kombaini samasuguses tehnilises seisundis, milles ta selle rendile võttis. Puuduvad tõendid, et kombaini väärtus oleks

TÜL valduses oleku ajal vähenenud. Kombain müüdi peaaegu 1,5 aastat peale lepingu lõpetamist. Kombaini müügihind 2001.a oli 70 000 – 100 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et tagastamisteenuse eest tasutud 3540 krooni on tasutud just vaidlusaluse kombaini tagastamise eest. Kuna käenduslepingu sõlmimisel ei olnud kahju määratletav siis ei saa kostja kombaini müügist tekkinud kahju käendada. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 6000 krooni. Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel TÜL(likvideerimisel) nõuetekohast seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning TÜL sõlminud 01.10.1999.a kapitalirendilepingu kombain Jenissei kasutamiseks. TÜL kohustus tasuma kombaini kasutamise eest hagejale osamakseid vastavalt maksegraafikule. 20.04.2001.a avaldusega ütles hageja kapitalirendilepingu üles alates 27.04.2001.a, kuna TÜL ei tasunud lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt. 05.10.1999.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus tagama TÜL kohustuste täitmise. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 222 lg 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Vastavalt TsK § 207 lg 1 vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kohtu hinnangul saab vara jääkmaksumust, debitoorset võlgnevust ja vara tagastamisega seotud kulusid, millest on maha arvatud kombaini väärtus selle tagastamise ajal, pidada hageja kahjuks TsK § 222 lg 1 kohaselt. Asjaolu, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei avaldanud hageja, et tal on TÜL vastu nõudeid, ei anna alust asuda seisukohale, et ta oleks seetõttu kaotanud nõudeõiguse. Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 104 480,89 krooni (käibemaksuta). Ebaõige on kostja seisukoht, et hagejal puudub alus nõuda debitoorset võlgnevust 19 342,08 krooni, kuna selle summa moodustavad maksed, mis tehakse kombaini väljaostmiseks. TÜL oli kohustus tasuda lepingujärgseid makseid ning tegemist on summaga, mis muutus sissenõutavaks enne kapitalirendilepingu lõpetamist. OÜ Balti Realiseerimiskeskus 25.05.2001.a arvest nähtuvalt on kombaini tagastusteenuse maksumuseks 3000 krooni (käibemaksuta). 31.05.2001.a maksekorraldusest nähtuvalt on hageja nimetatud summa ka tasunud. Kostja väited, et need ei tõenda kulutuste kandmist vaidlusaluse kombaini tagastamisele, on alusetud. Hageja poolt tellitud 22.06.2001.a hindamisakti kohaselt on kombaini turuväärtus 40 000 krooni, millele lisandub käibemaks. 06.09.2002.a arvest nähtuvalt müüs hageja kombaini 21 186,45 krooni eest (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb kahju suuruse arvestamisel lähtuda kombaini

väärtusest kombaini hagejale tagastamise ajal, mitte kombaini müügihinnast. Kohtu arvates ei tõenda kombaini müügihind rohkem kui aasta peale kombaini hagejale tagastamist selle turuväärtust tagastamise ajal. Kostja on kombaini väärtuse tõendamiseks esitanud väljavõtted 2001.a ajalehtedest, millest nähtuvalt on müügikuulutustes pakutud sama marki kombaini müüa hinnavahemikus 39 000 – 90 000 krooni. Kohus leiab, et need müügikuulutused ei tõenda, et vaidlusaluse kombaini turuväärtus oleks olnud suurem kui 22.06.2001.a hindamisaktis märgitud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kombaini turuväärtus selle tagastamise ajal oli 40 000 krooni (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud kahju 86 822,97 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ta ei saa tekkinud kahju käendada, kuna käenduslepingu sõlmimisel ei olnud kahju määratletav. Kohtu hinnangul ei oma tähendust see, kas kostja nägi käenduslepingu sõlmimisel ette sellise kahju tekkimist või mitte. Kostja on käenduslepinguga võtnud endale kohustuse tagada Tulundusühingu LACTIS lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees 235 000 krooni ulatuses. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 86 822,97 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 5500 krooni. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 tuleb hagejalt kostja õigusabikulude katteks välja mõista 940 krooni. Menetluskulude nõuded tuleb omavahel tasaarvestada ning kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4560 krooni. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.