Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik OÜT seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 04.05.2009 avalduse OÜT pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 07.05.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja määranud ajutiseks halduriks L Pähnapuu. 26.05.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise halduri kogutud andmete on võlgnikul raha pangas kokku 32 560 krooni, ettevõttel on põhivara 1 500 krooni maksumuses ja nõuete väärtuseks maksimaalselt 3 377 krooni. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul varasid kokku 37 437 krooni ulatuses. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi kokku 2 455 073 krooni, s.h võlad tarnijatele summas 1 362 339.13 krooni, maksuvõlad kokku 309 085 krooni, võlad töövõtjatele 158 327 krooni ning laenuvõlad 625 322 krooni. Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjusteks peab ajutine haldur muu hulgas ebareaalset äriplaani. Alates 2004.a oli ettevõte pidevas kahjumis, ajutise halduri hinnangul tingituna liiga kõrgetest halduskuludest, maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa ka majanduse üldine jahtumine, seoses millega kaasnes käibe langus. Ajutise halduri aruandest nähtub muu hulgas, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad rasked juhtimisvea tunnused PankrS § 28 mõttes. Ettevõtte juhatus rakendas meetmeid omakapitali suurendamiseks, ei viinud neid korrektselt lõpuni, s.t ei täitnud ettevõtte juhtimise hoolsuskohustust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda.

II Kohtuistung 26.05.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku lepinguline esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused

2-09-19931 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜT seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 04.05.2009 avalduse OÜT pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevuse tulemus on alates 2004. a olnud kahjumlik, samuti ei vasta võlgniku omakapital alates 2004. a äriseadustiku nõuetele. Võlgnikul on vara kokku 37 437 krooni, kohustusi on võlgnikul 2 455 073 krooni. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Käesoleval ajal puudub ettevõttel võimalus senist majandustegevust jätkata. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud, võlgnikul puudub arvestatav vara ning kohustused ületavad võlgniku vara olulisel määral, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Asjas kogutud

2-09-19931 tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne koos lisadega – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 2004. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 356 618 krooni ja omakapital on olnud aasta lõpuks – 232 514 krooni. 2005. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 312 514 krooni ja omakapital on olnud seisuga 31.12.2005 – 272 304 krooni. 2006. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 86 845 krooni ja omakapital on olnud aasta lõpuks – 591 663 krooni. 2007. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 64 190 krooni ja omakapital on olnud aasta lõpuks – 655 853 krooni. 2008.a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 786 418 krooni ja omakapital on olnud aasta lõpuks – 1 442 269 krooni. Võlgniku raamatupidamisbilansi seisuga 31.05.2009 kohaselt on võlgniku omakapital 2 294 328.11 krooni. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapital alates 30.12.2002 70 000 krooni (tl 24). ÄS § 176 kohaselt peavad osanikud, juhul kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist otsustama abinõude tarvitusele võtmise, et osakapital vastaks äriseadustiku nõuetele, võtma tarvitusele muud seaduses toodud abinõud või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Äriühingu juhatuse liikme seletuse kohaselt sai äriühing 11.11.2005 äriregistrilt kirja, milles juhiti tähelepanu negatiivsele osakapitalile. 21.02.2006 teotati rahaline sissemaks summas 347 000 krooni ja mitterahaline sissemaks summas 240 000 krooni ning esitati äriregistrile taotlus omakapitali tõstmiseks. Kuna dokumendid ei olnud nõuetekohaselt vormistatud, siis jäi osakapitali muutus äriregistris vormistamata. Käesoleval ajal on eelnimetatud summad kajastatud äriühingu bilansis omanike laenuna. Eeltoodust tulenevalt jäi äriühingu osakapital vastavusse viimata äriseadustiku nõuetega ja omanike laenude näol suurenesid äriühingu kohustused. Kuna seisuga 31.12.2004 oli võlgniku omakapital – 232 514 krooni, siis muutus võlgnik maksejõuetuks juba 2004. a jooksul. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2004. a, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 04.05.2009, seega enam kui neli aastat pärast seaduses sätestatud tähtaega. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige jättis tähtaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea tunnustega teo. Võlgniku 31.12.2004 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul vara kokku 1 368 464 krooni ja kohustusi kokku 1 600 978 krooni. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et käesoleval ajal on võlgnikul vara 37 437 krooni ning kohustusi 2 455 073 krooni. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikme poolt tähtaegselt esitatud pankrotiavaldus võimaldanuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas ulatuses kui käesoleval ajal, mil võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara puudub. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks maksta raha kohtu deposiiti. Kohus leiab, et kuna osaühingul Tofre ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜT pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

2-09-19931

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.