Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse PankrS § 164 sätestatud korras.

Asjaolud ja menetluse käik

ülekandeid hankijatele või muudele isikutele pangakontolt tehtud ei ole. Kuni 2004.aasta 1.poolaasta oli pangaväljavõtete kohaselt tehtud igapäevaseid kandeid. Võlgniku kontodele on seatud Maksu- ja Toliamet ja kohtutäiturite kasuks käsutamise piirangud. Kuivõrd puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid, siis ei ole võimalik esitada aruannet rahaliste vahendite edasise kasutamise kohta. 4.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutises menetluses ei ole tuvastatud, et võlgnikul oleksid nõuded kolmandate isikute vastu. Lähtudes eeltoodust, et pangakontodel on tehtud toiminguid ainult 2004.aastal ning 2005 aastast need puuduvad, siis juhul kui ka nõuded oleksid, ei oleks need aegumise tõttu enam sissenõutavad. Seega, ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul vara, samuti rahalised vahendid pangakontodel. Nõuete esitamine kolmandate isikute vastu (juhul kui need oleksid olemas) ei ole võimalik, kuna on eeldada nõude aegumise vastuväite esitamise võimalust. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused ainult pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi Maksu- ja Tolliametile seisuga 08.06.2009 summas 411215 krooni. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest: Ajutise halduri koutud andmetel oli äriühingul välja kujunenud maksejõuetus juba 2004.aasta lõpuks. Maksejõuetuse tekkimise põhjused ei ole selged, sest võlgniku raamatupidamisdokumendid puuduvad ning neid ei ole õnnestunud saada ka likvideerijal. Võlgniku juhatuse liikmena tegutsenud G. P. ja T. R. ei ole õnnestunud saada mingeid selgitusi, on arvate, et tegemist on variisikutega. Arvatavalt on nimetatud isikud täitnud ka Ilenna OÜ-s „tankisti“ rolli ning tegelikult on äriühingut juhtinud ning juhatuse poolt poolt väljavõetud rahalisi vahendeid kasutanud teised isikud, kes on ajutisele haldurile teadmata. Tulenevalt Äriseadustikus § 180 lõikes 51 sätestatust oleks juhatuse liige pidanud äriühingu maksejõuetuse korral esitama 20 päeva jooksul kohtule pankrotiavalduse. Riigikohus on seisukohal, et juhatuse liikme poolt õigeaegne pankrotiavalduse esitamata jätmine on juhatuse liikme raske juhtimisviga. Äriühingu juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustusi vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Kahjuhüvitusnõude esitamine juhatuse liikme vastu on ajutise halduri arvates problemaatiline, sest puuduvad igasugused dokumendid, mis võimaldaksid analüüsida juhatuse liikmete poolt pangakontolt välja võetud rahaliste vahendite kasutamist. Ilma tõenditeta ei saa ajutine haldur kindlalt väita, kas rahalisi vahendeid on kasutatud äriühingu tegevusega mitteseotud eesmärkidel. Samuti puuduvad rahalised vahendid, mis võimaldaksid riigilõivu tasumist kohtuvaidluse algatamisel. Kuid isegi kohtumenetluse algatamisel on selle läbiviimine prognoositavalt pikaajaline ja raske menetlus (vaidluste tekkimisel võib tekkida aegumise oht), samuti juhatuse liikmetelt reaalse kahjuhüvitise kätte saamine on võimatu (juhatuse liikmetelö puudub vara). Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutises menetluses tuvastatud. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad juhtimisvigadest, ajutine haldur samas ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjustena selgeid kuriteo tunnustega tegusid.

3 (5)

Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et Ilenna OÜ on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samas on ajutises menetluses tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 50000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Eeltoodu alusel taotleb ajutine haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade Ametlikes Teadaannetes Võlgniku pankroti raugemise kohta; määrata võlgniku dokumentide hoidjaks G. P., ik xxx, xxx; mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.