Tsiviilasi nr 2-09-17962
Eesti Vabariigi nimel Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2009a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-09-17962
Tsiviilasi
KÜ Siimusti 56 hagi Kxxxx Axxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Siimusti 56( registrikood 80019153; asukoht Siimusti 56, Jõgeva vald, 48444 Jõgevamaa) Kostja: Kxxxx Axxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Hagi rahuldada. Mõista välja Kxxxx AxxxxxxxKÜ Siimusti 56 kasuks võlgnevus summas 13 746,00 (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend kuus) krooni. Kohtuotsus on viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Kxxxx Axxxx kanda. Mõista välja Kxxxx Axxxxxx KÜ Siimusti 56 kasuks 3000( kolm tuhat) krooni tasutud riigilõivu katteks. Mõista välja Kxxxx Axxxxxx riigilõiv 85 krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide ärakirjade tegemise eest. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034796001 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078538. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele edasikaebamiseks luba ei anta.
KÜ Siimusti 56 esitas 23.04.2009a. kohtule hagiavalduse Kxxxx Axxxx vastu temale kuuluvas korteris, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, üldhaldus-, prügiveo-, üldelektri-, üldremondi-, vee- ja kanalisatsiooni ning vee abonemenditasu võlgnevuse, nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevus summas 13 746,00 krooni ja menetluskuluna kantud riigilõiv summas 3000 krooni. Kxxxx Axxxx teatas 08.06.2009a kirjalikus vastuses kohtule, et tunnistab hagi. Eeltoodut arvestades, leiab kohus, et asja saab lahendada sisuliselt kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. § 444 lg.1 järgi kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses (tl.1) määranud, et asja menetletakse lihtsustatud korras alusel ja kohtuotsuse edasikaebamiseks luba ei anta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõudmised on kostjale kättetoimetatud hagiavalduses kirjas, need ei ole vastuolus üldiselt teadaolevate asjaoludega, hageja põhjendused tõestavad tema nõuet. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri nr xx omanik ja korteriühistu liige. Korteriühistu kodukorraga, mis kehtib kõigile elamu xxxxxxxxxxx korteriomanikele, on kehtestatud korteriomaniku kohustused ja majandamise- hooldamise kulud summaarselt. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Hageja poolt on tagatud kostjale kommunaalteenuste osutamine, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale teenuste eest tasunud. Hageja nõue tuleb rahuldada. lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. lg 1 kohaselt määrab kohus muu hulgas kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. lg.1 p.3 järgi näeb kohus asja lihtsustatud korras menetledes menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.
Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja taotles kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni. Kohus leiab, et see tuleb kostjalt hageja kasuks käesoleva otsusega välja mõista. Menetluskuludeks on ka asja läbivaatamise kulud, s.h. menetlusdokumentide väljastamise kulud (TsMS § 143 p.41), mis käesolevas asjas TsMS § 340 lg.5 järgi (menetlusdokumentide koopiate tegemise kulu 17 lehekülje eest) on 85 krooni (Riigilõivuseaduse § 57 lg.2 järgi menetlusdokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest).
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.