Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgniku pankrotiavaldus OÜ S.M.K.Betoonpõrandad esitas 29.04.2009. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on OÜ S.M.K.Betoonpõrandad maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise üheks suurimaks põhjuseks on Eesti ehitusturu kahanemine. Üldisest majanduslangusest tingitud olukorrast ehitusturul ei ole väiksematel ettevõtetel võimalik konkureerida suuremate ettevõtetega. Lisaks eelnevale on põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse ka ostjate poolt arvete mittetähtaegne tasumine või siis üldse mitte tasumine. Sellises olukorras ei ole võimalik võlgnikul tasuda oma kohustusi tarnijate ja ka Maksu- ja Tolliameti ees. Juba olemasolevate kohustuste täitmiseks on osanikelt laenatud ettevõttesse selleks vajalikud summad. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on ettevõttel võlgnevus osanikele 224 437 krooni.. Eelpooltoodu on püsivalt kahjustanud võlgniku usaldusväärsust ja kuna ettevõttel puuduvad ka vastavas mahus varad, on osanikud otsustanud, et olemasolevate vahenditega pole võimalik majandustegevust jätkata ning edaspidised investeeringud antud valdkonda on ebatulusad. Seega ei ole võlgnikul võimalik enam majandustegevust jätkata. 23. aprilli 2009. a seisuga on võlgnikul vara väärtuses 140 547 krooni, mis koosneb ostjatelt laekumata summadest ja müügiootel põhivarast. Võlgasid on aga väärtuses 567 445 krooni, mis koosneb omanikele tasumata laenudest summas 224 437 krooni, tarnijatele tasumata arvetest summas 40 228 krooni ja maksuvõlgadest summas 302 780 krooni. 23. aprilli 2009. a kasumiaruande kohaselt oli OÜ S.M.K.Betoonpõrandad tulemiks kahjum summas 175 580 krooni. Seega on ilmne, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse menetlusse võtmine 12.05.2009. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja otsustas algatada OÜ S.M.K.Betoonpõrandad pankrotimenetluse. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Vaido Paju.

Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur esitas 10.06.2009. a kohtuistungil kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui seadustiku § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Seoses sellega esinevad juhatuse liikmete toimingutes 2008. a alguses kehtinud KarS redaktsiooni § 380 tunnused – osanike ja aktsionäride koosoleku kokku kutsumata jätmine, kus: osanike või aktsionäride üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansis on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa või aktsiakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Firmal on vara 140 547 krooni, millest reaalse varana ca 20 000 – 30 000 krooni, kuna debitoorse võlgnevuse laekumine on küllaltki ebatõenäoline. Kohustusi on äriühingul 599 515,16 krooni. Puudub reaalne majandustegevus, millega katta mingeid kulutusi. Omanikud ei ole nõus enam rohkem äriühingusse panustama, kuna senisedki antud laenud on tasumata ja nende tagasi saamine on ebatõenäoline. Kohustused ületavad kordades ettevõtte vara väärtuse. Ajutise pankrotihalduri arvates on välja kujunenud maksejõuetus Pankrotiseaduse § 1 lg 2 mõistes. Ajutine pankrotihaldur on asunud seisukohale, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalus. Eeltoodu alusel palub ajutine pankrotihaldur kohtul lõpetada OÜ S.M.K.Betoonpõrandad pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung 10.06.2009. a toimus määratud kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Võlgniku esindaja ja ajutine pankrotihaldur taotlesid pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu. Võlgnevusi töötajatele ei ole ja töötajatega on töösuhted lõpetatud. Investeeringute jaoks vahendeid ei ole ja arvestades ehitusturu madalseisu ei annaks investeerimine vajalikku tulemust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et võlgnik OÜ S.M.K.Betoonpõrandad on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajate nõuded ületavad olemasoleva vara, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Samuti puudub võlgnikul majandustegevus ja võlgnik ei näe võimalust selle jätkamiseks. Kui äriühingu omanikud ei soovi ettevõttesse panustada, ei ole võimalik kujunenud majandusolukorras selle tegevust jätkata. Seega on olemas eeldused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Kohus on seisukohal, et OÜ S.M.K.Betoonpõrandad pankroti väljakuulutamine ei ole tulemuslik, vaid pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus.

Võlgnikul on vara 140 547 krooni, millest reaalset vara on hinnanguliselt väärtusega 20 000 – 30 000 krooni, mis võimaldab katta ajutise menetluse kulud. Ülejäänud vara, debitoorse võlgnevuse, laekumine on ajutise halduri arvates ebatõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole võlgnikul piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks ja ka tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Seega tuleb pankrotimenetlus lõpetada Pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele. PankrS § 130 lg 4 sätestab: kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg.1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril viia läbi võlgnikettevõtte likvideerimine, müüa vara. PankrS § 130 lg 5 sätestab, et haldur näeb ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. PankrS § 130 lg 5 alusel määrab kohus ajutise pankrotihalduri taotlusel võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme SxxxxKxxxx, kes on selleks ka nõusoleku andnud. Ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud andmete põhjal esineb alates 2008.a.a algusest võlgniku juhatuse liikmete toimingutes kuriteo tunnused KarS § 380 järgi – osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või vara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, või seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Vastavalt PankrS § 28 lg-le 1 teatab kohus maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnuste ilmnemisel sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seega esitab kohus kuriteoteate Lõuna Ringkonnaprokuratuurile võlgniku juhatuse liikmete suhtes kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks KarS § 380 alusel. Menetluskulude kindlaksmääramine Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 22 töötunni eest kokku summas 17 600 krooni ja hüvitatavate kulutuste eest 1861 krooni. PankrS § 23 järgi ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. § 23 lg.3 järgi on määruskaebeõigus ajutise halduri tasu ja kulutuste kohta tehtud määruse peale ka ajutisel halduril. Taotluse lahendamisel lähtub kohus Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast“ (edaspidi: Kord). Korra § 1 lg 2 järgi määrab kohus tasu ja kulutuste suuruse kindlaks ajutise halduri taotluse alusel. Korra § 1 lg.6 järgi: Kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Korra § 2 järgi Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. (2) Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

(3) Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva korra § 1 lõikes 3 nimetatud aruandega. (4) Kohus selgitab välja, kas ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks kulunud aega. (5) Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. (6) Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. KOhus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 22 tundi võib olla kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga, sealhulgas arvestades võlgniku asukohta Sxxxx vallas ja võimalikku dokumentide ja olukorraga tutvumist võlgniku asukohas. Esitatud tasutaotlus põhineb tehtud töötundide hulgal ja tunnitasul 800 krooni (22 tunni eest). Sellisena jääb tasutaotlus iseenesest Korra § 2 lg.6 raamidesse. Samas ei nõustu kohus, et nimekirja koostamist (p.1.1), järelepärimisi ja kirjavahetust (p.1.4) ja dokumentide kontrolli (p.1.6), aga ka selle hulka kuuluvat võimalikku teeloleku aega tuleks hinnata kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistile makstava tasuga- tasuga 800 krooni tund. Ka ajutise halduri aruande koostamise ja kohtuistungil osalemise aeg 6 tundi on põhjendatud vaid juhul kui selle hulka kuulub ka teeloleku aeg. Kogunenud andmete analüüs kui ajutise halduri tegevus, eriti arvestades võlausaldajate hulka ja olemasoleva vara hulka, kuulub oma iseloomult lihtsate hulka. Võlgniku raamatupidamine on korras ja selle andmete kasutamine ei lisa täiendavat keerukust. Seetõttu leiab kohus, et halduril selles menetluses kulunud aeg on vähemalt 1/3 ulatuses selline, mis ei nõua tasustamist kui kõrgeltkvalifitseeritud pankrotihalduri töö. Kuna haldur on oma töö hindamisel lähtunud ühetaolisest tunnihinnast, eristamata madalamalt ja kõrgemalt tasustatavat tööd, määrab ka kohus ajutise halduri tunnitasu kõigi tegevuste eest ühetaoliselt summas 550 krooni tund. Seega määrab kohus ajutise halduri tasu 22 tunni eest hinnaga 550 krooni tund. Kokku tasu 12100 krooni. Selle hulgas tulumaks. Ajutise halduri kulutused 1861 krooni loeb kohus põhjendatuks. Tasult tuleb tasuda sotsiaalmaks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul on olemas raha Swedbangas ja põhivara, mis tuleb realiseerida. Nende vahendite arvelt on võimalik kanda ajutise menetluse kulud.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.