Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

mõne aja pärast lubati lõpparve kanda pangakontole ja teatati, et tööleping on lõpetatud. 28.07.2008 kanti hageja arvele 16 133 krooni. Käesoleva hetkeni ei ole hagejaga töölepingut lõpetatud, ei ole tehtud ka ühtegi ettekirjutust tööülesannete rikkumise kohta. 02.02.2009 sai hageja posti teel tööraamatu töölepingu lõpetamise kohta alates 28.07.2008. 28.07.2008 saatis kostja hagejale töölepingu, mis oli lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel töötaja poolse kohustuse rikkumise tõttu. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Töötaja tööülesandeid kontrollis OY T . 11.02.2008 ilmus hageja tööle ebakaines olekus. Ta saadeti koju kainenema ning lepiti kokku, et hageja puhkab 2 nädalat ja naaseb tööle, kui on oma teo üle järele mõelnud. Tegemist oli suulise kokkuleppega, puhkuseavaldust hageja kirjalikult ei esitanud. Pärast puhkust takistas hageja töötamist Soomes Sotsiaalkindlustusameti tõendi nr E101 puudumine, mis vormistati maikuuks. Perioodil 26.02-09.05.2008 hageja kostjalt töötasu ei nõudnud. 12.05.2008 naases hageja tööobjektile. 21.07.2008 ilmus hageja uuesti tööle ebakaines olekus ning ta saadeti objektilt minema. Kostja sellest hagejat ei teavitanud ja sõitis Eestisse. Kostja sai sellest teada alles 25.07.2008 ja hakkas hagejat otsima. 28.07.2008 saadi hagejaga telefoni teel ühendust ning paluti tulla kostja kontorisse tööraamatu kättesaamiseks ja töölepingu lõpetamise vormistamiseks. Kostja leidis, et Tallinnasse on liiga pikk maa tulla ning palus dokumendid postitada, millest ühe lepingu eksemplari lubas tagasi saata. Seda ta aga ei teinud. 28.07.2008 maksti hagejale lõpparve 16 133 krooni. Antud asja lahendati töövaidluskomisjonis. Kostja leiab, et hagis võib esitada üksnes samu nõudeid, mis töövaidluskomisjonis. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Töövaidluskomisjoni otsus Hageja pöördus eelnevalt töövaidluskomisjoni poole, kus palus tööseisaku eest välja mõista töötasu 5 465 krooni ja hüvitise TLS § 117 lg 2 alusel summas 44 595 krooni. Töölepingu lõpetamise seaduslikkust ta ei vaidlustanud. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon otsustas 20.01.2009 otsuses nr 9.402/2638-08 rahuldada avaldus osaliselt ja välja mõista töötasu tööseisaku eest 5 465 krooni, nõue hüvituse saamiseks TLS § 117 lg 2 järgi jäi rahuldamata. Kohtu põhjendused Poolte vahel on 06.08.2007 sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötas hageja kostja juures ehitustöölisena (t lk 6-8). Tööleping on lõpetatud 28.07.2008 TLS § 86 p 6 alusel (t lk 10). Sellest sai hageja teada samal päeval. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need tuvastatuks. Hageja pöördus töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon tegi antud asjas lahendi 20.01.2009. Hageja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning pöördus kohtusse 16.02.2009. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 järgi võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustunud isik pöörduda kohtusse 1 kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisest. Hagi on esitatud tähtaegselt. ITLS § 24 lg 3 kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Kostja on viidanud, et kohus saab läbi vaadata samu nõudeid, mida hageja esitas töövaidluskomisjonile. Kohus nõustub selle seisukohaga. Samas ei tähenda see seda, et hageja ei võiks kohtule uusi nõudeid esitada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-48-08 leidnud, et neid nõudeid saab käsitleda iseseisva hagiavaldusena. Seega vaatab kohus töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise korras läbi hüvitise nõuet TLS § 117 lg 2 alusel. Iseseisva hagina tuleb vaadelda töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise ja töölepingu lõpetamise formuleeringu nõuet, samuti tööraamatu kinnipidamise hüvitise nõuet. Töölepingu lõpetamise vaidlustamise seob seadusandja tähtaegadega, mida tuleb vaadelda aegumistähtaegadena. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kõigepealt lahendab kohus nõuete aegumise. Töölepingu lõpetamise vaidlustamisel kehtib TLS § 143 lg 2 järgi 1-kuuline vaidlustamistähtaeg alates hetkest, mil töötaja sai ebaseaduslikust töölepingu lõpetamisest teada. Hageja sai hagiavalduse kohaselt töölepingu lõpetamisest teada 28.07.2008. Kohtusse pöördus hageja selle nõudega 16.02.2009. Seega on hagi selles nõudes aegunud. Tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise nõudele kehtib TLS § 143 lg 1 sätestatud 4-kuuline vaidlustamistähtaeg alates hetkest, mil töötaja sai oma õiguste rikkumisest teada. Töölepingu lõpetamisel on töötajal õigus saada tööraamatut. Seetõttu algab ka selle nõude aegumistähtaeg samast päevast ning hagi esitamise hetkeks on hagi aegunud. Mõlemad nõuded jäävad aegumise kohaldamise tõttu rahuldamata. Hüvitise nõue TLS § 117 lg 2 järgi jääb rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole õigeaegselt vaidlustanud töölepingu lõpetamist. Kuivõrd kohus ei saa tuvastada, et tööleping lõpetati ebaseaduslikult, ei ole võimalik rahuldada ka nõuet hüvitise saamiseks. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. ITLS § 25 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustatud väljamõistetud töötasu 5 465 krooni nõudes ning selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Seetõttu pole seda otsustust vaja käesoleva otsuse resolutsioonis korrata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.