Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-09-10273
Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2009.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-10273
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi V G vastu 32155,65 krooni ja lisanduva viivise
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Birgit Seppik Kostja V G (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
27312,66 krooni
2-09-10273 (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduses palub AS SEB Pank mõista V G välja võlgnevus kokku 33102,57 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 27312,66 krooni, intressisummast 3612,69 krooni ning viivistest kuni 27.05.2009.a summas 2177,22 krooni. Välja mõista V G AS-i SEB Pank kasuks viivis alates 28.05.2009.a 16% aastas kuni põhinõude 27312,66 krooni rahuldamiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (sh maksekäsu kiirmenetlus kulud summas 819,38 krooni ning AS SEB Pank poolt hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 5180 krooni). Kostja 27.05.2009.a kohtule esitatud avalduses võttis hagi õigeks ja tunnistas võlga olemasolu. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kuna kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1,4,6, § 113 lg 1, § 396, § 397 lg 1 alusel. Laenuleping on hageja poolt nõuetekohaselt ülesöeldud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist ning viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist alates hagi avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus
2-09-10273 menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on taotlenud menetluskuludena riigilõivu kogusummas 6000 krooni väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 6000 krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.