2.Tunnustada Eesti Vabariigis Helsingi apellatsioonikohtu (Helsingin hovioikeus)
30.jaanuari 2009.a otsust nr 200 osas, millega muudeti Helsingi Linnakohtu (Helsingin käräjäoikeus) 17. detsembri 2007.a kohtuotsust nr 35671 avaldajaid II’i ja LK OÜ puudutavas osas järgmiselt:
2.1.Linnakohtu (edaspidi ka kärajakohus) resolutsiooni punkti 1 muutmine: Ei ole tõendatud, et LK OÜ, II ega AV oleksid rikkunud kärajakohtu otsuses nimetatud Oy Ab kaubamärke kasutades neid õigusliku aluseta arvetel ja kontrolliaruannete
tagakaantel
kontrolliaruannetes. Oy kontrolliaruannete
ega
mujal
kui
Eestis
koostatud
Ab tuvastamisnõuet ei rahuldata arvete,
tagakaante
ning
mujal
kui
Eestis
koostatud
kontrolliaruannete osas. Muus osas kärajakohtu resolutsiooni punkti 1 ei muudeta.
2.2.Linnakohtu resolutsiooni punkti 3 muutmine: LK OÜ kohustatakse solidaarselt V
ja I
ning V
I solidaarselt Oy LK
WLtd ja K L
kärajakohtu poolt välja mõistetud 20 000 euro asemel maksma Oy Ab-le kahju hüvitamiseks eespoolt hagi 04/10088 punktis 2 välja mõistetud kahjuhüvitis 30 000 eurot koos kärajakohtu otsuses nimetatud intressidega.
2.3.Linnakohtu resolutsiooni punkti 5 muutmine: LK OÜ, V ja I kohustatakse solidaarselt hüvitama Oy
Ab kohtukulud kärajakohtu poolt välja
mõistetud 28 794,98 euro asemel summas 15 000 eurot, koos kärajakohtu otsuses nimetatud intressidega.
2.4.Linnakohtu resolutsiooni punktide 2 ja 4 osas kärajakohtu otsust ei muudeta. Kasutamise keelamine ja dokumentide üleandmine puudutavad samas vaid neid dokumente, mille juures õuekohus (apellatsioonikohus) tuvastas Oy Ab kaubamärkide rikkumise.
3.Muuta Harju Maakohtu 14. aprilli 2008.a määrust tsiviilasjas nr 2-08-11126 selliselt,
et
tunnustada
ja
tunnistada
Helsingi
Linnakohtu
(Helsingin
käräjäoikeus) 17. detsembri 2007.a kohtuotsus nr 35671 Eesti Vabariigis II’i ja LK OÜ suhtes täidetavaks üksnes ulatuses, mida ei ole muudetud Helsingi apellatsioonikohtu (Helsingin hovioikeus) 30. jaanuari 2009.a otsusega nr 200.
4.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele.
5.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
2-09-22577 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldajate II’i ja LK OÜ kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb menetlusosalistel tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-0922577, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.18.05.2009.a esitasid II ja LK OÜ Harju Maakohtule avalduse, milles paluvad tunnustada Eesti Vabariigis Helsingi apellatsioonikohtu (Helsingin hovioikeus) 30.01.2009.a otsust nr 200 ning muuta Harju Maakohtu 14.04.2008.a määrust tsiviilasjas nr 2-08-11126 selliselt, et tunnustataks Helsingi Linnakohtu (Helsingin käräjäoikeus) 17.12.2007.a kohtuotsust nr 35671 üksnes ulatuses, mida ei ole muudetud Helsingi apellatsioonikohtu (Helsingin hovioikeus) 30.01.2009.a otsusega. Samuti palusid avaldajad peatada menetluse Helsingi Linnakohtu 17.12.2007.a otsuse nr 35671 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-08-11126), kuni sellise kohtuotsuse jõustumiseni Soome kohtus, millega lahendatakse sissenõudja ja võlgnike vaheline tsiviilvaidlus lõplikult. Lisaks palusid avaldajad mitte lubada esialgse õiguskaitse korras Helsingi Linnakohtu (Helsingin käräjäoikeus) 17.12.2007.a otsuse nr 35671, mida on muudetud Helsingi apellatsioonikohtu (Helsingin hovioikeus) 30.01.2009.a otsusega nr 200, täitemenetlust kuni sellise kohtuotsuse jõustumiseni Soome kohtus, millega lahendatakse puudutatud isiku ja avaldajate vaheline tsiviilvaidlus lõplikult, või lubada täitemenetluse läbiviimist üksnes rahalise tagatise (deposiit või panga garantii) vastu.
2.Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt tegi Helsingi Linnakohus 17.12.2007.a kohtuotsuse nr 35671, millega rahuldas osaliselt Oy Ab hagi avaldajate (II’i ja LK OÜ) vastu. 23.03.2008.a esitas puudutatud isik (Oy Ab) Harju Maakohtule avalduse Helsingi Linnakohtu 17.12.2007.a otsuse täidetavaks tunnistamiseks. 14.04.2008.a tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-08-11126 määruse, millega rahuldas esitatud avalduse ning tunnustas Helsingi Linnakohtu otsust ja tunnistas selle Eesti Vabariigis täidetavaks II’i ja LK OÜ suhtes. 30.01.2009.a tegi Helsingi apellatsioonikohus kohtuotsuse, millega muutis Helsingi Linnakohtu resolutsiooni punkte 1, 3 ja 5 avaldajaid puudutavas osas. 11.02.2009.a andis Helsingi apellatsioonikohus välja Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000.a määruse nr 44/2001/EÜ artiklis 54 nimetatud lisa V kohase tunnistuse. Nii avaldajad kui puudutatud isik
on esitanud Soome Vabariigi kõrgeimale kohtule (korkein oikeus) apellatsioonikohtu 30.01.2009.a otsusele kassatsioonkaebused ja menetlusloa saamise taotlused. Kassatsioonkaebuste menetlusse võtmist ei ole veel otsustatud. Vastavalt TsMS § 620 lg-le 3 võib isik, kelle õiguste teostamiseks see on vajalik, taotleda välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamist. Tunnustamine toimub välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras. Kuna Helsingi apellatsioonikohtu otsus muudab Helsingi Linnakohtu otsust selliselt, et muutuvad võlgnike kohustused, siis on Helsingi apellatsioonikohtu otsuse tunnustamine vajalik võlgnike õiguste teostamiseks. TsMS § 624 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik, kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud asukohariigis muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses enam tugineda, taotleda kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise muutmist. Avaldajatel ei ole võimalik tsiviilasja nr 2-08-11126 menetluses Helsingi Linnakohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks tugineda asjaolule, et Helsingi Linnakohtu otsust on Helsingi apellatsioonikohtu otsusega muudetud.
3.19.05.2009.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus pidas vajalikuks kuulata ära menetlusosalised enne esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamist.
4.05.06.2009.a toimunud ärakuulamise käigus teatas avaldajate esindaja, et avaldajad loobuvad avalduses esitatud taotlustest peatada menetlus Helsingi Linnakohtu 17.12.2007.a otsuse nr 35671 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 208-11126) ning mitte lubada esialgse õiguskaitse korras Helsingi Linnakohtu 17.12.2007.a otsuse nr 35671 täitemenetlust või lubada täitemenetluse läbiviimist üksnes rahalise tagatise vastu. Avaldajad loobuvad nimetatud taotlustest seetõttu, et Soome Vabariigi kõrgeim kohus on otsustanud mitte võtta menetlusosaliste kassatsioonkaebusi menetlusse. Seega on Helsingi Linnakohtu ja Helsingi apellatsioonikohtu otsused Soome õiguse järgi jõustunud. Ärakuulamisel osalenud puudutatud isiku esindaja kinnitas kassatsioonkaebuste menetlusse võtmata jätmist Soome Vabariigi kõrgeima kohtu poolt.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
5.Kohus leiab, et II’i ja LK OÜ poolt esitatud avaldus kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt TsMS § 619 lg-le 1 kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.
7.Avaldajad on taotlenud Helsingi apellatsioonikohtu 30.01.2009.a otsuse tunnustamist Eesti Vabariigis. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi EL Nõukogu määrus 44/2001/EÜ) artikli 33(1) kohaselt tunnustatakse liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liimesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Artikli 33(2) järgi võib huvitatud pool, kes tõstatab menetluse käigus
2-09-22577 peaküsimusena otsuse tunnustamise, sama määruse III peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud korras taotleda otsuse tunnustamise otsust. Sisuliselt sama tuleneb ka TsMS § 620 lg-st 3. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 38(1) kohaselt täidetakse liikmesriigis tehtud ning selles liikmesriigis täitmisele pööratavat otsust teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 41 kohaselt kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artiklist 53(1) tuleneb, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53(2)). Kohtu hinnangul on avaldajad EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artiklis 53 nimetatud vorminõuded täitnud. Kohtule on esitatud Helsingi apellatsioonikohtu 30.01.2009.a otsuse koopia koos selle osalise tõlkega eesti keelde ning määruse lisa V kohase tunnistuse, mis on väljastatud Helsingi apellatsioonikohtu poolt 11.02.2009.a.
8.Kohus leiab, et kuivõrd EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artiklis 53 sätestatud vorminõuded on käesoleval juhul täidetud, kuulub Helsingi apellatsioonikohtu 30.01.2009.a otsus nr 200 Eesti Vabariigis tunnustamisele.
9.TsMS § 624 lg-st 1 tuleneb, et juhul, kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. Kohus lahendab nimetatud avalduse kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamiseks ettenähtud korras (TsMS § 624 lg 2). Helsingi Linnakohtu 17.12.2007.a kohtuotsus nr 35671 on Eesti kohtute poolt täidetavaks tunnistatud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustega tsiviilasjas nr 2-08-11126 ning kõnealuse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluses ei saa avaldajad otsuse hilisemale muutmisele enam tugineda. II’i LK OÜ on taotlenud Harju Maakohtu poolt 14.04.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-11126 tehtud määruse muutmist. Asja materjalidest nähtuvalt on Helsingi Linnakohtu 17.12.2007.a otsust Helsingi apellatsioonikohtu 30.01.2009.a otsusega osaliselt muudetud. Seega pole Helsingi Linnakohtu 17.12.2007.a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks selle esialgselt kujul enam alust ning lahendi täidetavaks tunnistamist tuleb TsMS § 624 lg-st 1 juhindudes muuta.
10.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on käesoleva lahendi tegemine avaldajate II’i LK OÜ huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Puuduvad alused menetluskulude erandlikuks jaotamiseks TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 172 lg 1 teises lauses sisalduva normi mõtte kohaselt võiks tulla erandlik kohtukulude jagamine kõne alla eelkõige neil juhtumitel,
kus seda õigustavad hagita menetluse käiku mõjutanud asjaolud, millest seadus nimetab tarbetute taotluste, väidete või tõendite esitamist. Samuti võib hagita menetluses menetluskulude ebareeglipäraseks jaotamiseks alust anda menetlusosalise poolt kohtumenetluse põhjendamatu venitamine TsMS § 169 tähenduses. Taolisele seisukohale menetluskulude jaotuse osas on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 16.09.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määruses. Käesoleval juhul ülalkäsitletud erandlikke asjaolusid ei esine.
11.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (TsMS § 478 lg 4). EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikli 43(5) kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse täitmismääruse peale esitada ühe kuu jooksul alates selle teatavakstegemisest. Kui poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus tehti kohtuotsuse täitmismäärus, on kaebuse esitamise tähtaeg kaks kuud alates kuupäevast, mil määrus edastati isikule või tema elukohta.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.