Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-26750
Tsiviilasi
AS K määruskaebus kohtunikuabi 01.06.2009 määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Määruskaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja AS K (registrikood xxx; asukoht xxx); määruskaebuse esitaja esindaja Allar Jõks (advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud Käesolevas tsiviilasjas on 01.06.2009 tehtud Harju Maakohtu kandemäärus, millega anti määruskaebuse esitajale täiendav tähtaeg uue ärinime valimise kohta dokumentide esitamiseks.
2-09-26750 09.06.2009 on Harju Maakohtusse saabunud aktsiaselts (edaspidi AS) K määruskaebus 01.06.2009 kandemäärusele.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. AS Eesti K esitas 27.05.2009 kandeavalduse Harju Maakohtu registriosakonnale AS uue ärinime ja põhikirja muutmise aja äriregistrisse kandmiseks. 01.06.2009 otsustas Harju Maakohus mitte kanda äriregistrisse AS uut ärinime ja põhikirja muutmise aega ning anda AS tähtaeg kuni 31.12.2009 uue ärinime valimise kohta dokumentide esitamiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määruse põhjenduste kohaselt ei vasta taotletud ärinimi IAS kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KTS) § 6 lõike 1 nõuetele. TsMS § 599 kohaselt kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. 09.06.2009 esitas AS K määruskaebuse Harju Maakohtu kohtunikuabi Marten Soosaar’i 01.06.2009 kandemäärusele registriasjas nr Ä 6567/M9, millega Harju Maakohus otsustas mitte kanda äriregistrisse AS-i K uut ärinime ja põhikirja muutmise aega ning anda AS tähtaeg kuni 31.12.2009 uue ärinime valimise kohta dokumentide esitamiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Registriosakond on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning nimetatud rikkumine on viinud ebaõige ja põhjendamatu kandemääruse tegemiseni. Määruskaebuse esitaja uus ärinimi IAS vastab KTS § 6 lg 1 nõuetele ning seega puudus igasugune alus negatiivse kandeotsuse tegemiseks. Kohus, tutvunud määruskaebuse ja kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. KTS § 6 lg 1 kohaselt peab kandja ärinimes sisalduma sõna „k“. Sätte sõnastus ei nõua, et sõna „k“ ärinimes oleks kirjutatud eesti keeles. Lähtudes eeltoodust ei saa olla seadusega vastuolus kandja ärinimes sõna „k“ kirjutamine inglise keeles. Kuna antud juhul sisaldab IAS ärinimi sõna „k“ võõrkeeles, siis vastab ärinimi eelpool nimetatud sätte nõuetele. KTS § 6 lg 2 kohaselt ei või muude kui kandjate ärinimes sisalduda sõna „k“ liht- ega liitsõnana, ei eesti ega võõrkeeles. Seega võib eelnimetatus sättest järeldada, et kindlustustegevuse seaduses on sõna „k“ võõrkeeles võrdsustatud sõnaga „k“ eesti keeles, mis lubab samuti taolist ärinime kuju kasutamist.
2-09-26750 Kohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kui kandja tegutseb ka piiriüleselt, mida ta antud juhul ka teeb, siis on avalikkuse informeerimine ennekõike tagatud rahvusvahelise ärinime kasutamisel. Kui eeldada, et nimes peaks sisalduma sõna „k“ eesti keeles, siis viiks see tagajärjeni, kus Lätis ja Leedus tegutsev filiaal peaks kasutama enda nimes samuti eestikeelset sõna, mis oleks seal arusaamatu ja eksitav. KTS § 6 lg 1 kitsendav tõlgendamine piiraks teenuste vaba liikumist, kuivõrd eestikeelse ärinime kasutamine näiteks Lätis või Leedus on kohmakas ning ei taga kvõtjate piisavat informeeritust äriühingu tegevuse olemusest. Määruskaebuse esitaja on muu hulgas märkinud, et AS K, Läti Vabariigi ettevõtteregistrisse kantud aktsiaselts “Latvia” apdrošināšanas akciju sabiedrība“ (registrikood xxx aadress xxx) ning Leedu Vabariigi juriidiliste isikute registrisse kantud aktsiaselts “AB draudimas” (registrikood xxx, aadress xxx) on 12.01.2009 sõlminud ühinemislepingu, mille kohaselt AS K ühendab endaga nimetatud Läti ja Leedu äriühingud ning tegutseb Lätis ja Leedus edaspidi filiaalide kaudu. Finantsinspektsioon on andnud AS-le K ühendava äriühinguna luba ühinemiseks Läti Vabariigis registreeritud ja tegutseva äriühinguga “Latvia” apdrošināšanas akciju sabiedrība“ ning Leedu Vabariigis registreeritud ja tegutseva äriühinguga “AB draudimas”. Juhul kui Eesti K peab äriregistri otsusest tulenevalt jätkama ärinime all, mis sisaldab sõna „k“ eesti keeles, siis ei saa ettevõtja registreerida sõna „insurance“ ka oma Läti ja Leedu filiaalide ärinimedes. Selline tagajärg aga piiraks teenuste vaba liikumist, kuivõrd eestikeelse ärinime kasutamine Lätis ja Leedus on arusaamatu ning ei taga kvõtjate piisavat informeeritust äriühingu tegevuse olemusest. Lisaks mõjutab negatiivne kandemäärus oluliselt ka kogu ühinemisprotsessi tervikuna. Kuivõrd piiriülene ühinemine ja sellega koos planeeritud nimemuudatus kolmes riigis on keerukas ja mitmetest omavahel seotud toimingutest koosnev protsess, siis põhjustab igasugune kõrvalekalle algsest plaanist, olulist aja ja ressursikulu. Kohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et vastavasisulise kande tegemata jätmisel on tõenäoline, et AS-ile K ja tervele kontsernile kaasneb märkimisväärne varaline kahju. Määruskaebuse esitaja viitab muu hulgas asjaolule, et äriregistri pidaja on mitme teise Eesti kandja ärinimena registreerinud probleemideta ärinime, milles sisalduv sõna „k“ on kirjutatud inglise keeles, nt SE Sampo Life Insurance Baltic ja Compensa Life Vienna Insurance Group SE. Tulenevalt Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 «Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta» artiklist 9 lg 1 punktist c) ii) tuleb Euroopa äriühingut kohelda kõigis eraldi reguleerimata küsimustes nagu Eesti AS. Seega kohaldub KTS § 6 lg 1 nõue sarnaselt nii Euroopa äriühingutele kui ka ASdele. AS-i K kohtlemine erinevalt teistest turuosalistest on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Samuti on äriregistrisse kantud Swedbank aktsiaselts (registrinumber 10060701), kes krediidiasutuste seaduse § 12 lg 1 kohaselt on kohustatud kasutama ärinimes sõna „pank“. Seega on äriregistri pidaja lubanud krediidiasutusel kasutada ärinimes sõna „pank“ võõrkeeles. Kohus leiab, et äriühinguid tuleb võrdselt kohelda ja analoogselt Swedbank ASga tuleb lubad ka avaldajal kasutada ärinimes võõrkeelset sõna „k“. Tuginedes ülalnimetatule asub kohus seisukohale, et uue ärinime valimiseks puudub alus ning IAS vastab KTS § 6 lõikes 1 ette nähtud nõuetele. Kohus leiab, et õige on määruskaebuse esitaja väide, et kui kandja tegutseb ka piiriüleselt, siis on avalikkuse informeerimine ennekõike tagatud rahvusvahelise ärinime kasutamisel, seega
2-09-26750 on ärinimes esinev inglisekeelne sõna „Insurance“ igati asjakohane ega riku KTS §-s 6 nõudeid. Kandja ärinimes sõna „k“ kasutamine võõrkeeles ei ole avalike huvide vastane ega piira tarbijate õigusi, mistõttu tuleb uus ärinimi IAS ja põhikirja muutmise aeg registrisse kanda. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et määruskaebus on põhjendatud, see tuleb rahuldada ning 01.06.2009 kandemäärus tuleb tühistada. Seega juhindudes TsMS § 667 lõikest 1 ja 2 tuleb tagastada taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks lahendamiseks kohtunikuabile.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.