Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-07-19104/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.06.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1587

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-07-19104

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mare Merimaa, Urmas Reinola, Imbi Sidok

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2009, Tallinnas

Tsiviilasi

Svetlana Jerjomenko hagi Viktor Ivanovi vastu üürilepingu tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.11.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Svetlana Jerjomenko apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Svetlana Jerjomenko (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), esindaja Lembit Nurk Kostja Viktor Ivanov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 04.11.2008 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi Svetlana Jerjomenko kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.05. 2007 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi ja 28.06.2007 hagi täiendused, mille kohaselt taotleb 30.04.2004 kostjaga sõlmitud üürilepingu tühisuse tuvastamist. Hagi kohaselt asja saab üürile anda kas omanik või viimase volitatud esindaja, kuid Tallinnas Xxxxxx xxx xx-xx asuva eluruumi üürilepingu sõlminud kostja seda ei ole. Kostja ostis korteri alles 06.02.2006. Korteri omanikuks oli sel ajal AS Hansa Liising Eesti. Ei ole tõendatud, et omanik oleks volitanud kostjat üürilepingut sõlmima. Asjade seisust adekvaatset arusaamist mitteomav hageja kirjutas alla temale etteantud üürilepingule, kuid see on seadusevastane. Leping on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna on sõlmitud mitteõigustatud isiku poolt. Hageja palub tuvastada poolte vahel sõlmitud 30.04.2004 eluruumi üürilepingu tühisust. 03.04.2008 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja palub kohaldada aegumist. Hageja ei ole 03.06.2004 lepingut tühistanud seaduses ettenähtud korras. Juhul kui tehing sõlmiti pettuse või eksimuse mõjul, siis tuli esitada vastav avaldus kuue kuu jooksul arvates eksimusest teadasaamist. Hagiavaldusest ei nähtu, mil viisil kahjustas kostja hageja huve ja mil viisil oleks sõlmitud leping olnud vastuolus poolte tegeliku tahtega. Liisingu esemena oli Tallinnas, Xxxxxx xxx xx-xx asuv korter kostjale üle antud ja tal oli lepingu olemusest õigustus kasutada liisingu eset tavapärasel viisil, sealjuures ka üürile andes. Kostja oli pädev üürilepingut sõlmima. Kostja ei olnud lepingut ega selle ülesütlemist vaidlustanud. Kui eeldada, et liisinguleping ja volitused puudusid, ei ole tehingu (üürilepingu) tühistamine kõnesoleval alusel võimalik. AS Hansa Liising Eesti võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Samas ei või tehingut tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.04.2004 sõlmiti hageja kui üürniku ja kostja kui üürileandja vahel eluruumi üürileping. Kostja ei olnud sel ajal korteri omanik, vaid kasutas korterit 03.02.2003 AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud liisingulepingu alusel. Kostja omandas korteri 06.02.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ja kanti kinnistusraamatusse 15.03.2006. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tehingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta, mistõttu hageja ja kostja vaheline 30.04.2004 tehing ei saa olla tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Ekslik on hageja seisukoht, et asja saab üürile anda vaid selle omanik. Tulenevalt VÕS § 288 lg-s 1 sätestatust saab asja anda ka allkasutusse. VÕS §-s 361 sätestatud liisingulepingu mõistest tulenevalt annab liisinguandja lepingu eseme liisinguvõtja kasutusse. Seadus ei keela liisinguvõtjal anda asja allkasutusse. Käesoleva menetluse pooltevahelist 30.04.2004 lepingust tulenevat lepingut ei mõjuta kostja ja AS Hansa Liising Eesti vahelised õigussuhted. Kohus on seisukohal, et poolte vaheline leping on kehtiv ja ei ole alust hagi rahuldada. Kohus ei analüüsinud antud vaidluses kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-06-8047 ja kohtumäärust kohtuliku kokkuleppe kinnitamiseks, kuivõrd need tõendid ei oma tähendust käesolevas vaidluses.

Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud kehtivaid materiaal- ja protsessiõiguse norme ning ühekülgselt ja kallutatult suhtunud asja sisulisse külge. Vale on kohtuotsuses toodud väide, et kostja kasutas korterit üürilepingu sõlmimise ajal. Kostja ei ole nimetatud korterit kunagi kasutanud ja üürilepingu sõlmimise ajal oli korter hageja valduses, kes kasutas ja käsutas seda ning kandis kõiki kohustusi ja õigusi. Vale on väide, et hageja väljendas seisukohta nagu saaks asja üürile anda vaid selle omanik. Kohtuistungil väitis hageja esindaja, et üürile anda saab asja ka omaniku poolt volitatud isik, kuid vastavasisulist volitust kostjal ei olnud ega saanudki olla. Vastavalt Tallinna Linnakohtu 04.05.2004 määrusega kinnitatud kohtulikule kokkuleppele, võttis omanik Hansa Liising Eesti AS, endale kohustuse sõlmida tasuta üürileping kostjaga (kokkuleppe punktid 2.1, 2.3 ja 2.8). Asjaolu, et allüürilepingu pidi sõlmima Bellor-Grupp OÜ ei oma antud juhul tähendust, kuna ülalmainitud kokkuleppe p 2.10 kohaselt pidi kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitma kas Bellor-Grupp OÜ või Hansa Liising Eesti AS. Kuna Bellor-Grupp AS oli selleks ajaks äriregistrist kustutatud, pidi nimetatud kohustuse täitma Hansa Liising Eesti AS. Maakohus on kasutanud VÕS § 6 lg 2, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, aga jätnud põhjendamata, miks antud juhul on hea usu põhimõtte järgimine vastuvõtmatu. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei ole kasutanud VÕS § 6 lg 1 sätestatut. Kuna kohus oma otsuses möönab, et hea usu põhimõtet on rikutud, oleks õige olnud kasutada selles situatsioonis VÕS § 6 lg 1 sätestatut. Hagejale jääb arusaamatuks kohtu püüe põhjendada otsust VÕS § 288 lg 1 sätestatuga, et üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. Seda seadusesätet ei saa kasutada, kuna nimetatud paragrahv sätestab üürniku õiguse, mida kostja ei olnud, siis on tegemist vale subjektiga. Samuti on nimetatud paragrahvis sätestatud üürileandja nõusoleku nõue, mida kostjal ei olnud. Vale on kasutada kohtuotsuse põhjendamiseks VÕS § 361, kuna selle kohaselt kohustub liisinguandja andma liisingueseme liisinguvõtja kasutusse, mida aga ei toimunud, mistõttu on tegemist vale subjektiga. Asjakohatu on kohtuotsuses toodud väide, et seadus ei keela liisinguvõtjal anda asja allkasutusse, küll aga reguleeritakse vastavasisulised õigused lepingutes, milliste tingimustes on sätestatud, et liisinguvõtja võib liisingu eset koormata kohustustega kolmandate isikute ees üksnes liisinguandja nõusolekul. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta hageja väite selle kohta, et kostja üürilepingu sõlmimisel ei esitanud elamispinna omaniku volikirja tehingu teostamiseks vaid esines ise omanikuna. Samuti on põhjendamata väide, et tehingu kehtivust hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta. Millele järgneb järeldus, et tehing kui selline ei saa olla tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Millegagi põhjendamata ei ole maakohus võtnud arvesse Tallinna Linnakohtu 04.05.2004.a määrusega kinnitatud kohtulikku kokkulepet, mis on asjas määrava tähtsusega ja sätestab nii

hageja kui elamispinna omaniku suhted seoses selle korteriga. Vastavalt nimetatud kokkuleppele oli korter hageja seaduslikus valduses ja kolmandal isikul (s.o. kostjal) ei olnud mingit õigust isehakanud omanikuna sõlmida üürilepingut või teostada mistahes muud tehingut nimetatud korteriga. Maakohus on võtnud põhjendamatult hagejalt võimaluse oma õiguste kaitseks. Maakohtu otsus on kallutatud ühe poole huve silmas pidades, mis on lubamatu. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist, sealhulgas ka poolte võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. TsMS § 230 lg 1 järgi on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja esitas hagi üürilepingu tühisuse tunnustamiseks kahel asjaolul: üürilepingu sõlmis kostja kui selleks mittevolitatud isik ning leping on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus, jättes hagi rahuldamata, on põhjendatult asunud seisukohale, et hea usu põhimõtte rikkumine ei mõju tehingu kehtivusele. Kolleegium nõustub maakohtuga. Ka apellatsioonkaebuses viidatud VÕS § 6 lg 1 ei anna alust hagi rahuldamiseks. Asjaolude esile toomine on menetlusosaliste õigus ning seda ei saa teha kohus. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei võimalda hagi rahuldada. 30.04.2004 sõlmitud eluruumi üürilepingu järgi andis kostja hagejale üürile kolmetoalise korteri asukohaga Xxxxxx xxx xx-xx, Tallinnas. Harju Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri kohaselt oli korteriomandi omanikuks sel ajal AS Hansa Liising Eesti. Maakohus tuvastas, et kostja omandas korteri 06.02.2006 ja kanti kinnistusraamatusse 15.03.2006 ning korteri kasutusõigus üürilepingu sõlmimise ajal tuleneb AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud liisingulepingust (t.lk. 65-66). VÕS § 361 järgi liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Seega oli kostjal seaduslik alus eluruumi kasutamiseks. Kas ta ka faktiliselt asus eluruumi elama ning kas tal oli eluruumi väljaüürimiseks olemas liisinguandja nõusolek, ei oma tähendust pooltevahelises õigussuhtes. Pretensioone sai kostjale esitada liisinguandja. Apellandi väide selle kohta, et tegelikult oli korter tema seaduslikus valduses ning kostja oli isehakanud omanikuks, ei ole kooskõlas toimikus olevate tõenditega. 30.04. 2004 üürilepingu kohaselt ei ole kostja märkinud end omanikuks, vaid üürileandjaks. Liisinguleping, mis andis kostjale eluruumi kasutamisõiguse, sõlmiti enne üürilepingu sõlmimist 03.02.2003. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks ka sel alusel, et lepingu sõlmis selleks mittevolitatud isik. Kolleegium pöörab apellandi tähelepanu sellele, et jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 10.01.2008 jäi jõusse Harju Maakohtu 01.06.2007 otsus, millega mõisteti apellandilt vastutaja kasuks üürivõlgnevus ja tuvastati poolte vahel üürisuhte olemasolu. Apellandi poolt viidatud 04.05.2004 kohtulikus kokkuleppes ei olnud kostja pooleks, seega ei saanud talle