Tsiviilasi nr.2-08-50597
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-50597
Tsiviilasi
IAhagi kohtutäitur Priit L ja kohtutäitur Kaire P i vastu täiteasjades 025/2008/1181, 025/2008/2326 ning 017/2008/3869 koostatud jaotuskava vaidlustamises Hageja IA(isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja RV(kontaktaadress xxx) Kostjad Tallinna kohtutäitur Priit L (kohtutäituri büroo asukoht Asula 3, Tallinn) Tallinna kohtutäitur Kaire P (kohtutäituri büroo asukoht Kentmanni 24-2, 10116 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 20.05.2009 Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja IA Hageja esindaja RV Kostja kohtutäitur Priit Lantin Kostja kohtutäitur Kaire P
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.23.07.2008 esitas hageja kohtule hagi kohtutäitur Priit L ja kohtutäitur Kaire P i vastu täiteasjades 025/2008/1181, 025/2008/2326 ning 017/2008/3869 koostatud jaotuskava vaidlustamises. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kaire P i menetluses võlgnik MKsuhtes olevad täiteasjad nr 025/2008/1181 (sissenõudja APavalduse ja Tallinna notar Margus Veskimäe 31.03.2006 notariaalse dokumendi alusel alustatud täitemenetlus 1 400 000 krooni sissenõudmiseks, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni, kohtutäituri tasu 132 455 krooni ning täitekulud 76 krooni) ja nr 025/2008/2326 (sissenõudja IA avalduse ja Tallinna notar Jaan Hargi 28.12.2005. a notariaalse dokumendi alusel alustatud täitemenetlus 500 000 krooni sissenõudmiseks, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni, kohtutäituri tasu 53 395 krooni ja täitekulud 76 krooni). Lisaks on MK suhtes alustanud täitemenetlust kohtutäitur Priit L täiteasjas nr 017/2008/3869 (Nordea Bank Finland Plc Soome Vabariigi avalduse ja Tallinna notar Kaata Kartau 16.12.2003 notariaalakti alusel nõude 2 025 000 krooni sissenõudmiseks, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni, kohtutäituri tasu 179 212 krooni ja täitekulud 76 krooni). Kohtutäitur Priit L esitas 12.05.2008 kohtutäitur Kaire P ile avalduse täitemenetlusega ühinemiseks. Vastavalt kohtutäitur Kaire P i 26.05.2008 otsusele sundtäitmisega ühinemise kohta, oli Nordea Bank Finland Plc ja kohtutäitur Priit L lubatud osaleda täitemenetlustes nr 025/2008/1181 ja 025/2008/2326. Kohtutäitur Kaire P müüs 19.06.2008 kordusenampakkumisel hagejale võlgnikule kuuluva korteriomandi (registriosa XXX) asukohaga XXX, hageja omandas nimetatud korteriomandi hinnaga 2 500 000 krooni. 04.07.2008 koostatud tulemi jaotamise akti kohaselt kuuluvad tulemist summas 2 500 000 krooni, mis saadi seoses vara müügiga enampakkumisel, esmalt maha arvestamisele kohtutäitur Kaire P i tasu summas 19 872.23 krooni ja lisatasu 3% vara müümise eest enampakkumisel müümise eest enampakkumisel summas 88 500 krooni ning kohtutäitur Priit L tasu summas 179 507 krooni. Teisena rahuldatakse Nordea Bank Finland Pls, kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja nõue summas 2 025 000 krooni ja kolmandana hageja kui teise järjekoha hüpoteegipidaja nõue summas 187 120.77 krooni. APkui kolmanda järjekoha hüpoteegipidaja nõue jääb rahuldamata. Hageja kohtutäituri 04.07.2008 tulemi jaotamisega selliselt, et kohtutäitur Priit L e hüvitatakse kohtutäituri tasu eelisjärjekorras, ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur Priit L ei saa olla tema menetluses olevas täiteasjas sissenõudja esindajaks teise kohtutäituri menetlusega ühinemisel. Kohtutäitur Priit L on 12.05.2008 esitanud sundtäitmisega ühinemise avalduse, mille kohaselt soovivad täiteasjas nr 017/2008/3869 Nordea Bank Finland Plc kui sissenõudja ja kohtutäitur Priit L luba menetluses osalemiseks. Hageja on seisukohal, et kuna sissenõude pööramise eelduseks võlgniku kinnisasjale on võlgniku suhtes kehtiv täitedokument ja täitmisavaldus, milles TMS § 23 lg 3 kohaselt tuleb kinnisvarale sissenõude pööramise soovi korral seda kohtutäiturile ka kirjalikult avaldada, siis kohtutäitur ei muutu täitemenetluse alustamise korral mitte sissenõudja esindajaks, vaid on isikuks, kellele on seadusega antud pädevus läbi viia võlgniku suhtes täitemenetlust eesmärgiga rahuldada sissenõudja nõue. Kohtutäituril ei saa tekkida seaduse alusel sissenõudja esindusõigust, millega antakse kohtutäiturile õigus käsutada sissenõudja nõuet teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas, kus TMS § 149 lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal
samad õigused, kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti. TMS § 9 lg 1 p 1 sätestab üheselt, et kohtutäituril puudub õigus täitemenetlust läbi viia, kui ta on sissenõudja esindajaks. Seega leiab hageja, et kohtutäitur ei saa olla sundtäitmisega ühinemisel sissenõudja esindajaks, kes esitab sundtäitmisega ühinemise avalduse sissenõudja eest, vaid sundtäitmisega saab ühineda konkreetne sissenõudja isiklikult või vastavat esindusõigust omav isik. Vaidlusaluses täitemenetluses on kohtutäitur teavitanud panka, kui esimese järjekoha hüpoteegipidajat, sissenõude pööramisest hüpoteegiga koormatud kinnisasjale ning selgitanud viimasele õigust esitada avaldus TMS § 108 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega oleks pank saanud oma nõudele rahuldust igal juhul ka ilma iseseisva täitemenetluse alustamiseta. Pank kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja õigus saada hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel esimesena oma nõudele rahuldust, oleks olnud tagatud ka juhul, kui pank ei oleks soovinud koormatud kinnisasja enampakkumisel võõrandamise korral oma nõuet täita, sest TSM § 158 lg 1 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused ning lähtuvalt kinnistusraamatu hüpoteegi kandest oleks panga nõue olnud täidetav kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Hageja leiab, et iseseisva täitemenetluse alustamine panga poolt olukorras, kus tema nõude rahuldamine oleks olnud igal juhul tagatud, on võlgniku suhtes ebamõistlikult koormav, sest täitemenetluse alustamise korral muutub täitmisteate kättetoimetamisega sissenõutavaks ka nõude suuruse pealt tasutav kohtutäituri tasu. Hageja on veendumusel, et kinnistusraamatust nähtuval ja eesõigust omaval isikul ei tohiks olla teise sissenõudja poolt kinnisasjale sissenõudmise korral õigust alustada oma nõude täitmiseks täitemenetlust, kuna nimetatud tegevuse korral peaks arvestama, kas selline omandiõiguse piirang on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. TMS § 24 lg 2 kohaselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks alles peale täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur Priit L ei ole kohtutäitur Kaire P ile tõendanud, et täiteasjas nr 017/2008/3869 saaks lugeda täitemenetluse alanuks TMS mõistes ja seega, et kohtutäituri tasu oleks muutunud sissenõutavaks, mille tõttu ta ei oma õiguslikku alust kohtutäituri tasu sissenõudmiseks kohustatud isikult – võlgnikult. Kohtutäitur Priit L nõude arvamiseks eelisõigusjärku puudub õigustus ja alus. Kohtutäitur on 04.07.2008 jaotuskava aktis käsitlenud kohtutäitur Priit L kohtutäituri tasu täitekuluna TMS § 174 lg 2 mõttes, mille kohaselt omab kohtutäituri tasu kui täitekulu nn 0 järjekohta, mis enne tulemi jaotamist sissenõudjate ja muude õigustatud isikute nõudeid, arvestatakse jaotatavast tulemist maha.TMS § 174 lg 1 esimesest lausest tulenevalt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Kohtutäitur lähtub nõuete rahuldamisel vastavalt TMS § 174 lg 3 sätestatud järjekorrale. Kohtutäitur Priit L tasu nõue on käsitletav TMS § 174 lg 3 p-s 3 sätestatud nõudena (sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata TMS § 174 lg 3 punktide 1-21 kohaselt), kuna ta ei ole olnud kinnisasja sundvalitsejaks, tema nõue ei nähtu kinnistusraamartust ning samuti ei ole kohtutäituri tasu käsitletav elatisena. Seega kuulub kohtutäitur Priit L nõue sundtäitmisega ühinemise tõttu rahuldamisele kolmandas järjekorras. Hageja ei nõustu, et kohtutäitur on pelgalt mõiste „täitekulu“ tõttu käsitlenud teise, mittemenetleva kohtutäituri täitekulu eelisjärgu nõudena, mis kuulub tulemist maha arvestamisele enne sissenõudjate nõudeid. Kinnisasjale sissenõude pööramise menetlust mitte teostav kohtutäitur ei saa olla võrdsel positsioonil asja menetleva kohtutäituriga. Mittemenetleva kohtutäituri võrdsustamine menetleva kohtutäituriga rikub võlgniku ja teiste sissenõudjate õiguslikke huve saada oma nõuetele rahuldust vastavalt õiguste järjekohtadele. Mittemenetlevat kohtutäiturit tuleb käsitleda kui ühte võlausaldajat, kelle nõue kuulub saadud tulemist rahuldamisele. Kuivõrd kohtutäitur Priit L ei ole arestinud võlgniku vara, ei ole sisuliselt viinud läbi täitemenetlust sissenõudja võlanõude täitmiseks, siis puudub õigustus ja alus tema täitekulude arvamiseks eelisõigusjärku. Eeltoodust tulenevalt palub hageja muuta 04.07.2008 tulemi jaotuskava ning lugeda kohtutäitur Priit L täitekulu nõue summas 179 507 krooni vastavalt TMS § 174 lg 3 p 3 kohaselt rahuldatavaks nõudeks peale selle sissenõutavaks muutumist. Menetluskulud palus hageja jätta
kostjate kanda.
käsitleda TMS § 174 lg 3 p 3 kohaselt, kuna vastavalt TMS § 174 lg 2 rahuldatakse täitekulud eelisjärjekorras ning kohtutäitur Priit L poolt välja mõistetud kohtutäituri tasu on ilmselt käsitletav täitekuluna. Hageja seisukoht, et nn mittemenetlev kohtutäitur ei saa olla samal positsioonil nagu menetlev kohtutäitur, ei põhine õiguslikel argumentidel vaid hageja arvamusel, et mittemenetlev kohtutäitur ei ole ju midagi selleks teinud, et raha kätte saada. KTS kohaselt on kohtutäituril õigus saada enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kohtutäituri lisatasu 3% vara müügihinnast. Nagu jaotuskavast ilmneb, on kohtutäitur Kaire P ka nimetatud tasu otsuse koostanud ning seega ei saa väita, et menetlev ja mittemenetlev kohtutäitur täitekulude määra poolest võrdsel positsioonil oleks. Kohtutäitur Priit L peab vajalikuks märkida, et kohtutäitur Kaire P on ebaseaduslikult, jõustumata jaotuskava alusel teostanud enampakkumise tulemist väljamakseid hagejale ja endale. Kohtutäitur Priit L palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
kohtutäitur Priit L t summa 179 507 krooni IAkasuks. Menetluskulud palus hageja jätta kohtutäitur Priit L kanda.
ei ole tal õigust nõuda kogu täituri tasu maksmist, kui võlgnik täidab oma kohustuse vabatahtlikult. KTS § 23 lg 1 sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. KTS § 23 lg 3 sätestab, et kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga. Kohtutäitur Priit L ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks täitmisteate võlgnik MK kätte toimetanud. Seega ei ole tema tasunõue sissenõutavaks muutunud ja hagi tuleb seetõttu rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida, et hoolimata sellest, kas kohtutäitur Priit L toimetas täitmisteate võlgnikule kätte või mitte, tuleb hagi rahuldada ka KTS § 23 lg 3 alusel. Kohtutäituri tasu kohta käiva seaduse regulatsiooni koostoimest selgub, et kohtutäituril tekib tasu saamise õigus siis, kui on täidetud järgmised eeltingimused: on olemas otsus kohtutäituri tasu kohta, täitmismenetlus on alanud st täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja võlgnikult on rahaline nõue sisse nõutud. Kusjuures rahalise nõude sissenõudmisel sõltub täituri poolt saadav tasu proportsionaalselt sissenõutud summast. Käesolevas vaidluses ei ole kohtutäitur Priit L võlgnikult midagi sisse nõudnud, järelikult ei teki tal õigust ka tasu saada. Vastupidine olukord, kus võlgniku vara läheb suures osas täitekulude katmiseks selle asemel, et rahuldada sellest sissenõudjate nõudeid, oleks vastuolus kogu tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse mõttega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.