Tsiviilasja number
2-08-50597
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.06.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
Indrek Aare hagi kohtutäitur Priit Lantini ja kohtutäitur Kaire Põltsi vastu täiteasjades 025/2008/1181, 025/2008/2326 ning 017/2008/3869 koostatud jaotuskava vaidlustamises
Tsiviilasja hind
Apellatsioonkaebuse hind 25 000 krooni vastuapellatsioonkaebuse hind 179 507 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Priit Lantini apellatsioonkaebus ja Indrek Aare vastuapellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Indrek Aare (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxx xxxxxxx), esindaja Reet Vokk Kostja kohtutäitur Priit Lantin (kohtutäituri büroo asukoht Asula 3, Tallinn) Kostja kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäituri büroo asukoht Kentmanni 24-2, 10116 Tallinn)
ja
Harju Maakohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-2-08-50597 muuta põhjenduste osas, lähtudes ringkonnakohtu otsuse põhjendustest, ja täpsustada otsuse resolutsiooni. Sõnastada Harju Maakohtu 10.06.2009 otsuse resolutsioon alljärgnevalt:
Asjaolud Indrek Aare esitas 23.07.2008 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Priit Lantini ja kohtutäitur Kaire Põltsi vastu täiteasjades 025/2008/1181, 025/2008/2326 ning 017/2008/3869 koostatud jaotuskava vaidlustamises. Hagi täienduses palus hageja kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi välja maksma ametialaselt kontolt 179 507 krooni hageja kasuks, mis on tasutud kohtutäitur Priit Lantini tasunõude katteks täiteasjades 025/2008/1181 ja 025/2008/2326 ning selle võimatuse korral välja mõista kohtutäitur Priit Lantinilt 179 507 krooni Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on võlgnik Margus Kaalu suhtes olevad täiteasjad nr 025/2008/1181 (sissenõudja Argo Perdeli avalduse ja Tallinna notar Margus Veskimäe 31.03.2006 notariaalse dokumendi nr 2384 alusel alustatud täitemenetlus 1 400 000 krooni sissenõudmiseks, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni, kohtutäituri tasu 132 455 krooni ning täitekulud 76 krooni) ja nr 025/2008/2326 (sissenõudja Indrek Aare avalduse ja Tallinna notar Jaan Hargi 28.12.2005 notariaalse dokumendi nr 14608 alusel alustatud täitemenetlus 500 000 krooni sissenõudmiseks, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni, kohtutäituri tasu 53 395 krooni ja täitekulud 76 krooni). Lisaks on Margus Kaalu suhtes alustanud täitemenetlust kohtutäitur Priit Lantin täiteasjas nr 017/2008/3869 (Nordea Bank Finland Plc Soome Vabariigi avalduse ja Tallinna notar Kaata Kartau 16.12.2003 notariaalakti alusel nõude 2 025 000 krooni sissenõudmiseks, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni, kohtutäituri tasu 179 212 krooni ja täitekulud 76 krooni). Kohtutäitur Priit Lantin esitas 12.05.2008 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse täitemenetlusega ühinemiseks. Vastavalt kohtutäitur Kaire Põltsi 26.05.2008 otsusele sundtäitmisega ühinemise kohta, oli Nordea Bank Finland Plc ja kohtutäitur Priit Lantinil lubatud osaleda täitemenetlustes nr 025/2008/1181 ja 025/2008/2326. Kohtutäitur Kaire Põlts müüs 19.06.2008 kordusenampakkumisel hagejale võlgnikule kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxxxxx xxx x xxxxxxxxx hinnaga 2 500 000 krooni. 04.07.2008 koostatud tulemi jaotamise akti kohaselt kuuluvad 2 500 000 kroonist, mis saadi seoses vara müügiga enampakkumisel, esmalt maha arvestamisele kohtutäitur Kaire Põltsi tasu 19 872,23 krooni ja lisatasu 3% vara müümise eest enampakkumisel 88 500 krooni ning kohtutäitur Priit Lantini tasu summas 179 507 krooni. Teisena rahuldati 2(9)
Nordea Bank Finland Pls kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja nõue 2 025 000 krooni ja kolmandana hageja kui teise järjekoha hüpoteegipidaja nõue 187 120,77 krooni. Argo Perteli kui kolmanda järjekoha hüpoteegipidaja nõue jäi rahuldamata. Hageja kohtutäituri 04.07.2008 tulemi jaotamisega selliselt, et kohtutäitur Priit Lantinile hüvitatakse kohtutäituri tasu eelisjärjekorras, ei nõustunud. Kohtutäitur Priit Lantin ei saa olla tema menetluses olevas täiteasjas sissenõudja esindajaks teise kohtutäituri menetlusega ühinemisel. Kohtutäitur Priit Lantin on 12.05.2008 esitanud sundtäitmisega ühinemise avalduse, mille kohaselt soovivad täiteasjas nr 017/2008/3869 Nordea Bank Finland Plc kui sissenõudja ja kohtutäitur Priit Lantin luba menetluses osalemiseks. Kuna sissenõude pööramise eelduseks võlgniku kinnisasjale on võlgniku suhtes kehtiv täitedokument ja täitmisavaldus, milles TMS § 23 lg 3 kohaselt tuleb kinnisvarale sissenõude pööramise soovi korral seda kohtutäiturile ka kirjalikult avaldada, siis kohtutäitur ei muutu täitemenetluse alustamise korral mitte sissenõudja esindajaks, vaid on isikuks, kellele on seadusega antud pädevus läbi viia võlgniku suhtes täitemenetlust eesmärgiga rahuldada sissenõudja nõue. Kohtutäituril ei saa tekkida seaduse alusel sissenõudja esindusõigust, millega antakse kohtutäiturile õigus käsutada sissenõudja nõuet teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas, kus TMS § 149 lg 2 kohaselt on menetlusega ühinenud sissenõudjal samad õigused, kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti. TMS § 9 lg 1 p 1 sätestab üheselt, et kohtutäituril puudub õigus täitemenetlust läbi viia, kui ta on sissenõudja esindajaks. Vaidlusaluses täitemenetluses on kohtutäitur Kaire Põlts teavitanud panka sissenõude pööramisest hüpoteegiga koormatud kinnisasjale ning selgitanud viimasele õigust esitada avaldus TMS § 108 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega oleks pank saanud oma nõudele rahuldust igal juhul ka ilma iseseisva täitemenetluse alustamiseta. Panga kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja õigus saada hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel esimesena oma nõudele rahuldust oleks olnud tagatud ka juhul, kui pank ei oleks soovinud koormatud kinnisasja enampakkumisel võõrandamise korral oma nõuet täita, sest TSM § 158 lg 1 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused ning lähtuvalt kinnistusraamatu hüpoteegi kandest oleks panga nõue olnud täidetav kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Iseseisva täitemenetluse alustamine panga poolt olukorras, kus tema nõude rahuldamine oleks olnud igal juhul tagatud, on võlgniku suhtes ebamõistlikult koormav, sest täitemenetluse alustamise korral muutub täitmisteate kättetoimetamisega sissenõutavaks ka nõude suuruse pealt tasutav kohtutäituri tasu. Kinnistusraamatust nähtuval ja eesõigust omaval isikul ei tohiks olla teise sissenõudja poolt kinnisasjale sissenõudmise korral õigust alustada oma nõude täitmiseks täitemenetlust, kuna nimetatud tegevuse korral peaks arvestama, kas selline omandiõiguse piirang on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. TMS § 24 lg 2 kohaselt muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks alles peale täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur Priit Lantin ei ole kohtutäitur Kaire Põltsile tõendanud, et täiteasjas nr 017/2008/3869 saaks lugeda täitemenetluse alanuks TMS mõistes ja seega, et kohtutäituri tasu oleks muutunud sissenõutavaks, mille tõttu ta ei oma õiguslikku alust kohtutäituri tasu sissenõudmiseks kohustatud isikult – võlgnikult. Kohtutäitur Priit Lantini nõude arvamiseks eelisõigusjärku puudub õigustus ja alus. Kohtutäitur Kaire Põlts on 04.07.2008 jaotuskava aktis käsitlenud kohtutäitur Priit Lantini kohtutäituri tasu täitekuluna TMS § 174 lg 2 mõttes, mille kohaselt omab kohtutäituri tasu kui täitekulu nn 0 3(9)
järjekohta, mis enne tulemi jaotamist sissenõudjate ja muude õigustatud isikute nõudeid, arvestatakse jaotatavast tulemist maha. Kohtutäitur Priit Lantini tasu nõue on käsitletav TMS § 174 lg 3 p-s 3 sätestatud nõudena (sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata TMS § 174 lg 3 p-de 1-21 kohaselt), kuna ta ei ole olnud kinnisasja sundvalitsejaks, tema nõue ei nähtu kinnistusraamatust ning samuti ei ole kohtutäituri tasu käsitletav elatisena. Seega kuulub kohtutäitur Priit Lantini nõue sundtäitmisega ühinemise tõttu rahuldamisele kolmandas järjekorras. Kohtutäitur Kaire Põlts on pelgalt mõiste „täitekulu“ tõttu käsitlenud teise, mittemenetleva kohtutäituri täitekulu eelisjärgu nõudena, mis kuulub tulemist maha arvestamisele enne sissenõudjate nõudeid. Kinnisasjale sissenõude pööramise menetlust mitte teostav kohtutäitur ei saa olla võrdsel positsioonil asja menetleva kohtutäituriga. Mittemenetleva kohtutäituri võrdsustamine menetleva kohtutäituriga rikub võlgniku ja teiste sissenõudjate õiguslikke huve saada oma nõuetele rahuldust vastavalt õiguste järjekohtadele. Mittemenetlevat kohtutäiturit tuleb käsitleda kui ühte võlausaldajat, kelle nõue kuulub saadud tulemist rahuldamisele. Kuivõrd kohtutäitur Priit Lantin ei ole arestinud võlgniku vara ega ole sisuliselt viinud läbi täitemenetlust sissenõudja võlanõude täitmiseks, siis puudub õigustus ja alus tema täitekulude arvamiseks eelisõigusjärku. Hageja palus muuta 04.07.2008 tulemi jaotuskava ning lugeda kohtutäitur Priit Lantini täitekulu nõue summas 179 507 krooni vastavalt TMS § 174 lg 3 p 3 kohaselt rahuldatavaks nõudeks peale selle sissenõutavaks muutumist. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kohtutäitur Priit Lantini poolt kohtutäitur Kaire Põltsile esitatud mittesissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu nõue 179 507 krooni kahjustab oluliselt hageja õigust saada oma 500 000 kroonisest nõudest täiendavalt rahuldatud 179 507 krooni. Kohtutäitur Priit Lantin sai kasu hageja õiguste rikkumise läbi, mistõttu on hagejal kohtutäitur Priit Lantini vastu nõue VÕS § 1037 mõttes. Kohtutäitur Priit Lantinile on pank esitanud täitmisavalduse ja täitedokumendi, millega on võib olla täidetud täitemenetluse alustamiseks vajalikud formaalsed tingimused, kuid kindlasti ei saa väita, et kohtutäitur Priit Lantin on alustanud seaduse kohaselt täitemenetlust. Kohtutäitur Priit Lantin ei ole tõendanud, et ta oleks võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud. Kuna kohtutäitur Priit Lantin ei ole täitmisteadet võlgnikule kätte toimetanud, siis puudub tal õiguslik alus nõuda oma tasu kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas saadud tulemist. Kohtutäitur Priit Lantini seisukoht, nagu panga nõude rahuldamise korral tulemist muutuks tema tasu sissenõutavaks, ei ole põhjendatud ning on vastuolus seadusega. Kohtutäitur Kaire Põlts nõustus hagiavaldusega selle resolutiivosas toodud nõuete osas. Väide, et kohtutäitur Priit Lantin ei saa olla tema menetluses oleva täiteasja sissenõudja esindajaks teise kohtutäituri menetlusega ühinemisel, on iseenesest õige, kuid kohtutäitur Priit Lantin on esitanud kohtutäitur Kaire Põltsile Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali avalduse, millest nähtub, et nimetatud sissenõudja soovis sissenõude pööramist võlgniku kinnisvarale, mis omakorda andis kohtutäitur Kaire Põltsile aluse teha 26.05.2008 dateeringuga ühinemisotsus nimetatud sissenõudja osas. Nimetatud ühinemisotsust ei ole ükski täitemenetluse osaline seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel vaidlustanud. Kohtutäitur Kaire Põltsil puudub teave, kas kohtutäitur Priit Lantini nõue on muutunud sissenõutavaks, kohtutäitur Kaire Põlts on seda eeldanud, arvestades ka asjaolu, et teine kostja on kohtutäitur, kes peab tagama oma menetluses olevate nõuete nõuetekohasuse.
4(9)
Kohtutäitur Priit Lantin hagi ei tunnistanud. Kohtutäitur Kaire Põltsi 26.05.2008 otsusega on kohtutäitur Priit Lantinil ja Nordea Bank Finland Plc lubatud osaleda täitemenetlustes nr 025/2008/2326 ja 025/2008/1181. Hageja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud, seega on otsus jõustunud ning menetluses osalemist enam vaidlustada ei saa. Täiteasja menetlev kohtutäitur saab alles siis, kui täitemenetluse käigus selgub, et kinnistu on arestitud teise kohtutäituri poolt, lähtudes TMS § 149 teha nõudega liitumise avalduse. Arusaamatuks jääb hageja väide, nagu muutuks kohtutäitur nõudega liitumise korral sissenõudja esindajaks. Nordea Bank Finland Plc 08.05.2008 avaldusest nähtub, et sissenõudja soovib pöörata sissenõuet võlgniku kinnisvarale. Sissenõudega liitumisel rahuldatakse nõue täitemenetluse käigus kinnisasja arvel. Hageja on seadnud kahtluse alla sissenõudja Nordea Bank Finland Plc õigused, kes ei ole hagimenetluse osapool. Hageja arvamus, et sissenõudjal puudub õigus esitada tema poolt valitud kohtutäiturile täitmisavaldust ning peaks esitama avalduse TMS § 108 lg 1 kohaselt, piiraks oluliselt sissenõudja õigusi, mille tulemusena kaoks õigus osaleda täitemenetluses kui sissenõudja. Hageja väide, et iseseisva täitemenetluse alustamine olukorras kus nõude rahuldamine oleks TMS § 108 lähtudes igal juhul tagatud, on väär ning tekitaks olukorra, kus sissenõudjal on olemas täitedokument, kuid puudub õigus alustada täitemenetlusega. Seda enam, et esimesel järjekohal asuva hüpoteegipidaja õigusi ei saa piirata ka teises täitemenetluses seatud keelumärge. Ilmselt kahjustaks sissenõudja sellega ka võimalusi esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebusi või vaidlustada nt kinnisasja hinna määramist. Kohtutäitur Priit Lantinile ei ole täiteasja nr 017/2008/3869 raames ei sissenõudja ega võlgniku poolt esitatud pretensioone ega kaebusi, nagu ei oleks täitekulu nõue muutunud sissenõutavaks, ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ei ole õigustatud isikud vaidlustanud. Täitemenetlusega liitumisel ei ole kohtutäitur Kaire Põlts nõudnud kohtutäitur Priit Lantinilt lisatõestust täitmisteate kättetoimetamise kohta, kohtutäitur Kaire Põlts ei teosta järelvalvet ega kontrolli kohtutäitur Priit Lantini tegevuse üle ning seda ei saa teha ka hageja. Kohtutäitur Priit Lantini menetluses olev Nordea Bank Finland Plc nõue on rahuldatud täies ulatuses, seega on kohtutäituril vastavalt KTS § 21 lg-le 1 õigus tasule täies ulatuses. Kohtutäitur Priit Lantini nõuet ei saa käsitleda TMS § 174 lg 3 p 3 kohaselt, kuna vastavalt TMS § 174 lg 2 rahuldatakse täitekulud eelisjärjekorras ning kohtutäitur Priit Lantini poolt välja mõistetud kohtutäituri tasu on ilmselt käsitletav täitekuluna. Hageja seisukoht, et nn mittemenetlev kohtutäitur ei saa olla samal positsioonil nagu menetlev kohtutäitur, ei põhine õiguslikel argumentidel. KTS kohaselt on kohtutäituril õigus saada enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kohtutäituri lisatasu 3% vara müügihinnast. Nagu jaotuskavast ilmneb, on kohtutäitur Kaire Põlts ka nimetatud tasu otsuse koostanud ning seega ei saa väita, et menetlev ja mittemenetlev kohtutäitur täitekulude määra poolest võrdsel positsioonil oleks. Kohtutäitur Kaire Põlts on ebaseaduslikult, jõustumata jaotuskava alusel, teostanud enampakkumise tulemist väljamakseid hagejale ja endale. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis kohtutäitur Kaire Põltsi poolt 04.07.2008 täiteasjades nr 025/2008/118, 025/2008/2326 ja 017/2008/3869 koostatud tulemi jaotuskava selliselt, et luges kohtutäitur Priit Lantini täituritasu nõue 179 507 krooni TMS § 174 lg 3 p-s 3 nimetatud nõudeks. Kohus jättis rahuldamata hagi nõude osas, millega hageja palus kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi välja maksma ametialaselt kontolt 179 507 krooni hageja kasuks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. 5(9)
Hageja väide selle kohta, et Nordea Bank Finland Plc ei ole üldse sissenõudjaks kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbi viidud täitemenetluses, ei ole õige. Kohtutäitur on teinud otsuse sissenõudja ühinemise kohta ning otsust ei ole vaidlustatud. Otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Järelikult on asjakohatud kõik hageja hilinenud väited selle kohta, et Nordea Bank Finland Plc nõuet ei saanud vaidlusaluses täitemenetluses rahuldada. TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et tulemi jaotamisel arvestatakse kõikide nõuetega, mis on konkreetses täitemenetluses võlgniku vastu esitatud ja mis tuleb täitemenetluses realiseeritud vara arvelt rahuldada, muuhulgas ka täituritasu nõudega. Täitemenetluses on eeltingimuseks nõude sissenõutavus. Täitemenetluse alustamisel kontrollib täitur täitedokumendi olemasolu, st kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel ka kohtutäituri tasu otsus. Samas ei sätesta TMS, et kohtutäituri otsus, mis tehakse täituri poolt kohe täitemenetluse alustamisel, muutuks kohe täies ulatuses sissenõutavaks. TMS § 25 lg 2 sätestab, et täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Järelikult hoolimata sellest, et täitur teeb tasu otsuse, ei ole tal õigust nõuda kogu täituri tasu maksmist, kui võlgnik täidab oma kohustuse vabatahtlikult. KTS § 23 lg 1 sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohtutäitur Priit Lantin ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks täitmisteate võlgnik Margus Kaalule kätte toimetanud. Seega ei ole tema tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hoolimata sellest, kas kohtutäitur Priit Lantin toimetas täitmisteate võlgnikule kätte või mitte, tuleb hagi rahuldada ka KTS § 23 lg 3 alusel. Kohtutäituri tasu kohta käiva seaduse regulatsiooni koostoimest selgub, et kohtutäituril tekib tasu saamise õigus siis, kui on täidetud järgmised eeltingimused: on olemas otsus kohtutäituri tasu kohta, täitmismenetlus on alanud st täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja võlgnikult on rahaline nõue sisse nõutud. Kusjuures rahalise nõude sissenõudmisel sõltub täituri poolt saadav tasu proportsionaalselt sissenõutud summast. Käesolevas vaidluses ei ole kohtutäitur Priit Lantin võlgnikult midagi sisse nõudnud, järelikult ei teki tal õigust ka tasu saada. Vastupidine olukord, kus võlgniku vara läheb suures osas täitekulude katmiseks, selle asemel, et rahuldada sellest sissenõudjate nõudeid, oleks vastuolus kogu tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse mõttega. Kohus ei saa kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi tegema täitemenetluse toiminguid ja välja maksma tema ametialasel kontol olevat raha, sest see tuleb maksta välja kohtu poolt muudetud jaotuskava alusel. Kohus ei saa samuti rahuldada hageja alternatiivset nõuet mõista nimetatud summa välja kohtutäitur Priit Lantinilt, sest selliseid nõudeid ei saa jaotuskava vaidlustamisel TMS § 109 lg 4 alusel esitada. Kohtutäitur Priit Lantini apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega tühistati enampakkumise tulemi jaotuskava Margus Kaalu suhtes läbiviidavas täitemenetluses ja uue otsusega jätta jaotuskava muutmata ning menetluskulud hageja kanda. 6(9)
Vaatamata kohtu selgelt väljendatud seisukohale, et kuna otsus nõuete liitumiseks on tehtud ning seda ei saa enam vaidlustada, asus kohus hindama, kas sundtäitmisega liitumise otsuses ja jaotuskavas märgitud kohtutäitur Priit Lantini täitekulu nõue on muutnud sissenõutavaks või mitte. Mingil põhjusel keeldus kohus aga hindamast Nordea Bank Finland Plc nõuet. Sundtäitmisega ühinemisel vastavalt TMS § 149 ei ole ühineval kohtutäituril TMS kohaselt võimalust täitetoimingute läbiviimiseks, kuna teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. See tähendab, et müügimenetluse viib läbi kohtutäitur, kes esimesena keelumärke kinnistule seadis. Kuna kohtutäitur Priit Lantini menetluses oleva nõude täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping, siis on kohtutäituril õigus pöörata nõue vaid hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes. Margus Kaalule kuuluvale kinnistule oli aga kohtutäitur Kaire Põltsi poolt seatud keelumärge. Seega tuli vastavalt nõude rahuldamiseks esitada kohtutäitur Kaire Põltsile liitumisavaldus sundtäitmisega ühinemiseks. Maakohus on vääralt kohaldanud KTS § 23 lg 1 ja 3, kuna kohtutäitur ei ole nõuet osaliselt rahuldanud. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi õigusnormile jaotuskava muutes ning on paigutanud täitekulu nõude ebaseaduslikult TMS §174 lg 3 p-s 3 märgitud nõudeks. Kohtu kimbatus on mõistetav, kuna vaidluses jaotuskava järjekohtade üle pole menetluslikult võimalik täitekulu nõuet tühiseks lugeda, seda enam, et kohtutäitur Kaire Põltsi otsuse kohaselt on kohtutäitur Priit Lantini täitekulu nõudel lubatud osaleda menetluses, st võttes aluseks analoogia pankrotimenetlusega on nõue tunnustatud. TMS § 106 lg 2 kohaselt täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Seega ei osale täitekulude nõue otseselt jaotuskavas, vaid arvestatakse jagatavat tulemist maha. Seega ei ole menetluslikult võimalik täitekulude nõuet lugeda TMS § 174 lg 3 p-s 3 nimetatud nõudeks. Indrek Aare vastuapellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud osas ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kohtutäitur Priit Lantini kanda. Hageja loobub oma alternatiivsest nõudest välja mõista kohtutäitur Priit Lantinilt 179 507 krooni hageja kasuks. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kohus ei saa kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi tegema täitemenetluse toiminguid ja välja maksma tema ametialasel kontol olevat raha, sest see tuleb maksta välja kohtu poolt muudetud jaotuskava alusel. Sellise kohtutäituri kohustuse tuvastamine ongi tulemi jaotuskava muutmine, sest siis on selge, kes on õigustatud vaidlusalust summat saama. Samuti on TMS § 109 lg 4 kohaselt kohtul õigus kohtutäiturit kohustada koostama uus jaotuskava. Seega oleks kohus saanud ka otsustada, et kohtutäitur Kaire Põlts peab koostama uue jaotuskava, mille kohaselt tuleb 179 507 krooni välja maksta hagejale. Maakohus on menetlusõigus norme rikkunud jättes eelmenetluses selgitamata hageja nõuded ja kas hageja on esitanud nõuded alternatiivselt. Hageja taotluseks on olnud 04.07.2008 koostatud jaotuskava täiteasjades nr 025/2008/1181, 025/2008/2326 ja 017/2008/3869 muutmine või kohtutäituri kohustamine uue jaotuskava koostamiseks selliselt, et kohtutäitur Priit Lantinil ei ole õigust 179 507 kroonile ja see tuleb välja maksta 7(9)
hagejale. Hageja on hagis esitanud erinevaid aluseid, miks ta leiab, et kohtutäitur Priit Lantinil ei ole õigust vaidlusalusele summale, kas selleks on nõude järjekoht või nõue ei ole sissenõutav või mõni muu asjaolu või mõned neist või kõik neist, on kohtu otsustada, kuid hageja nõustub kohtuga ja see on ka hageja üks põhilisi argumente, et kohtutäitur Priit Lantini kohtutäituri tasu ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna ta ei ole täitmisteadet kättetoimetanud, mille tõttu ei ole täitemenetlus alanud (TMS § 24 lg 2). Nordea Bank Finland PLC nõue on kohtutäitur Kaire Põlts poolt rahuldatud enne võlgniku suhtes täitemenetluse alustamist ja vastavalt KTS § 2218 lg-le 3 on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist, seega puudub kohtutäitur Priit Lantinil õigus põhitasule. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja on väitnud, et Nordea Bank Finland Plc ei ole sissenõudjaks kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidud täitemenetluses. Hageja esitas hagis väite, et kohtutäitur Priit Lantin ei saa olla Nordea Bank Finland Plc esindajaks. Vastus apellatsioonkaebusele Kumbki pool vaidleb vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu. Kohtutäitur Kaire Põlts palub asi lahendada Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ning otsuse resolutsiooni täpsustada. Maakohus on leidnud, et kohtutäituri Priit Lantini tasunõue tuleb lugeda TSM § 174 lg.3 p.3 nimetatud nõudeks, sest tema tasu ei ole muutunud sissenõutavaks, ja seetõttu, et ta ei ole täitetoiminguid teinud, mistõttu tal ei ole õigust tasu saada. Nimetud põhjendused on vastuolulised otsuse järeldusega, et kohtutäitur Priit Lantini tasunõue tuleb lugeda TsMS § 174 lg.3 p.3 nimetatud nõudeks. Samas märgib kolleegium, et just sellisena oli hageja sõnastanud oma nõude jaotuskava muutmiseks. Kolleegium märgib, et kohtutäitur Priit Lantin oma tasunõudega on vaid üks kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidava täitemenetlusega ühineja ehk sissenõudja. Ta ei ole kohtutäitur, kes tegi täitetoiminguid kohtutäitur Kaire Põltsi algatatud täiteasjas, ega ole ka hüpoteegipidaja. Seega ei kuulu tema nõue rahuldamisele enne teisi sissenõudjaid TSM § 174 lg.2 alusel, mistõttu maakohtu lõppjäreldus selles, et tema nõue kuulub TSM § 174 lg.3 p.3 järjekohas, on kolleegiumi arvates õige. Kuivõrd saadud tulemist ei ole võimalik rahuldada TSM § 174 lg.3 p.3 järgu nõudeid, siis tuleb jaotuskavas tulemist kohtutäitur Priit Lantin nõude rahuldamise kohta märkida 0 kr., jätta välja kohtutäituri tasuna ja täitekuluna temale märgitud põhitasu 179507 kr jaotamine ning lisades see summa hageja kui teise järjekoha hüpoteegipidajale jaotatavale tulemile, mille tulemusena hagejale jaotatakse tulemist kokku 366 627,77 kr. Vastavalt muudab kohus maakohtu otsuse resolutsiooni. Jaotuskava sellise muutmisega loeb kolleegium hagi terves osas rahuldatuks, ja jätab esimese astme kohtus hageja kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda, ning 8(9)
menetlusosaliste apellatsioonastme menetluskulud nende endi kanda. Kuna hageja tugines hagis sellele, et kohtutäituri Priit Lantini nõude rahuldamisjärk tuleb määrata TSM 174 lg. 3 p.3 järgi, siis sellega ta tunnustas iseenesest kohtutäitur Priit Lantini nõuet. Seega on asjaolu tuvastamine, et viimasel puudub üldse õigus kohtutäituri tasule, hagi piiridest väljumine. Seetõttu jätab kolleegium maakohtu otsusest selle põhjenduse välja. Kohtutäitur Priit Lantini nõue ei saa tulemist rahuldatud seetõttu, et saadud tulemist ei piisa selle järjekoha nõude rahuldamiseks. Sellega seoses on asjakohatud apellatsioonides püstitatud vaidlus ja väited kohtutäituri Priit Lantini tasunõude sissenõutavuse ja tasunõude põhjendatuse üle, mistõttu kolleegium neid ei käsita.
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Mare Merimaa
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.