Viljandi kohtutäitur Janek Pool (avaldaja) esitas kohtusse kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (vastustaja) 15. märtsi 2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4123. Kaebuse põhjenduste kohaselt algatas avaldaja 18. septembril 2012 OÜ Raja (endise nimega OÜ Hull Kalamees; võlgnik) suhtes sissenõudja OÜ Truckline avalduse alusel täitemenetluse nr 171/2012/1304. Täitemenetluse käigus seadis J. Pool võlgnikule kuuluvale kinnistule (registriosa nr 2676839) keelumärke. Kuna kinnisasja koormas hüpoteek, kohtutäitur J. Pool kinnisasja ei arestinud, kuna taolise vara müük on täitemenetluses sisuliselt võimatu. Sama võlgniku suhtes on algatatud kohtutäitur O. Kutšmei poolt täitemenetlus nr 084/2012/4123. Viidatud täitemenetluse raames pöörab kohtutäitur sissenõuet võlgnikule kuuluvale kinnisasjale. Keelumärge nimetatud kinnisasja käsutamise keelamiseks on kohtutäitur O. Kutšmei avalduse alusel Swedbank AS kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud
12.novembril 2012.
7.jaanuaril 2013 esitas avaldaja kohtutäitur O. Kutšmeile taotluse sundtäitmisega ühinemiseks, kuna viimasele oli esitatud sundtäitmiseks hüpoteegiga tagatud nõue, mis võimaldab kinnisasja oluliselt paremini realiseerida. Kohtutäitur O. Kutšmei jättis 8. veebruari 2013 otsusega avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas kaebuse. Kohtutäitur O. Kutšmei tegi 15. märtsil 2013 otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et avaldaja ei ole täitemenetluse osaline täiteasjas nr 084/2012/4123, mistõttu puudub tal õigus vaidlustada teise kohtutäituri otsust. Avaldaja esitas kohtule kaebuse, milles palus, et kohus tühistaks kohtutäitur O. Kutšmei
8.veebruari 2013 otsuse ning teeks asjas uue otsusega, millega lubaks avaldajal ja sissenõudjal OÜ-l Truckline ühineda täitemenetlusega nr 084/2012/4123.
2.Kohtutäitur O. Kutšmei vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleb avaldaja kaebus jätta läbi vaatamata, kuna kohtutäituri otsuse peale on õigus esitada kaebus üksnes täitemenetluse osalisel, aga avaldaja ei ole täiteasjas nr 084/2012/4123 ei võlausaldajaks, kohustatud isikuks ega muuks isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, sh ei saa avaldaja olla ka muu tulemi jaotamises osalema õigustatud isikuks. Avaldaja kaebus tuleks jätta läbi vaatamata ka juhul, kui avaldaja oleks täiteasjas nr 084/2012/4123 täitemenetluse osaline, sest käesoleval juhul ei ole kaebuses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes avaldaja kui üksikisiku subjektiivsete õiguste rikkumine võimalik ning kaebus ei ole esitatud ka ühegi avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrusega jäeti Viljandi kohtutäitur J. Pooli kaebus Tartu kohtutäitur O. Kutšmei 15. märtsi 2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4123 läbi vaatamata. Menetluskulud jäid kohtutäitur J. Pooli kanda. Määruse põhjendustes märkis kohus, et kohtutäitur J. Pooli kaebus kohtutäitur O. Kutšmei
15.märtsi 2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4123 on menetlusse võetud ekslikult, kuna kohtutäituril ei ole õigust vaidlustada teise kohtutäituri otsust TMS § 217 ja § 218 järgi. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kaebuse täitemenetluse osaline. Vastavalt TMS § 5 lg-le 1 on täitemenetluse osaliseks sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg-te 1 ja 3 kohaselt
avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes korraldab täitemenetlust formaliseerituse printsiibist lähtuvalt. Eeltoodust järeldub, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale täitedokumendi täitmisel ja täitedokumendi tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada täitemenetluse osaline ning kohtutäitur ei ole isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 149 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et täitemenetlusega saab ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks. Järelikult vaidlus, mis tuleneb täitemenetlusega nr 084/2012/4123 ühinemisest, ei puuduta kohtutäituri õigusi ning kohtutäitur J. Poolil puudub kaebeõigus TMS § 217 järgi. Seega tuleb kaebus jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohtuäitur J. Pool esitas Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uue määruse, millega tühistada Tartu kohtutäitur O. Kutšmei 8. veebruari 2013 otsus. Samuti teha antud asjas uus otsus, millega lubada Truckline OÜ-l ja kohtutäitur J. Poolil sissenõudega ühineda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on J. Pool enda menetluses olevate täitemenetluse kulude osas muuks isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab TMS § 5 lg 1 ja 2 mõttes. Samuti võiks kohtutäitur olla muu nõuet omav isik, kelle õigusi võlgniku kinnisasja müüva kohtutäituri tegevus puudutab ja isik, kellel on õigus saada osa vara müügist saadavast tulemist. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 1. juuni 2010 lahendis nr 2-08-50597 asunud seisukohale, et kohtutäitur, kes täitemenetlusega ühines, on oma tasunõude osas täitemenetluses, millega ühineti, sissenõudja; 2) ei toimu sundtäitmisega ühinemisel täitekulude sissenõudmise delegeerimist teisele kohtutäiturile TMS § 38 lg 2, § 2 lg 1 p 16 ja § 23 lg 1 mõttes. Ühinemisest keeldumine viiks põhimõtteliselt seisukohani, et kohtutäituri täitekulud on sellist laadi võlgnevus, mida ei saagi kinnisasja arvelt rahuldada. See on aga selges vastuolus KTS § 28 lg-ga 1, mille kohaselt on kohtutäituril õigus saada tasu; 3) asub TMS § 149 struktuuriliselt täitemenetluse seadustiku 8. peatükis, mis reguleerib kohtutäituri tegevust kinnisasjale sissenõude pööramisel. Pole mingit viidet selle kohta, et selles peatükis kirjeldatud sundtäitmisega ühinemise avaldust peaks esitama keegi teine (vrdl näiteks TMS § 14 lg 2 ja § 221 jj). 1. jaanuarist 2006 kuni 4. veebruarini 2006 kehtinud TMS § 79 võimaldas mitme kohtutäituri juures alustatud täitemenetluste ühinemist, kusjuures teise kohtutäituri alustatud menetluse lõpetamise kohustust seadus ette ei näinud. Kohtutäitur O. Kutšmei tõlgendus TMS § 149 viiks selleni, et täitemenetlus muutuks kohtutäiturite vaheliseks võistluseks, kes suudab kõige varem võlgniku kinnisasja arestida (ja müüa); 4) on Riigikohus on korduvalt leidnud, et kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks mitme keelumärke kandmine ei ole võimalik. Olukorras, kus hüpoteegipidaja esitas täitemenetluse algatamise avalduse (s.h. sissenõude pööramise avalduse kinnisasjale) kohtutäitur O. Kutšmeile ning samal ajal toimub võlgniku suhtes täitemenetlus teise võlausaldaja poolt teisele kohtutäiturile esitatud avalduse alusel, peab varasemal järjekohal asuva hüpoteegi pidajal/sissenõudjal olema õigus nõuda täitemenetluse läbiviimist tema nõude rahuldamiseks. Tagamata nõudega sissenõudja ühinemistaotlust ei ole põhjendatud tagasi lükata põhjusel, et tema täitemenetlus oli algatatud varem ja kinnisasja ei ole realiseeritud. Hüpoteegiga koormatud vara realiseerimine on sisuliselt võimatu, kui hüpoteeki kustutada ei saa.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.Kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja palus jätta määrusakebuse menetlusse võtamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud kohtutäitur J. Pooli kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) tuleks määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 659 alusel, kuivõrd määruskaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Määruskaebusest nähtuvalt soovib kohtutäitur J. Pool kohtumenetluse kaudu saavutada olukorda kus kohtutäitur J. Pool ja Truckline OÜ osalevad võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa nr 2676839 suhtes läbiviidavas täitemenetluses sissenõudja õigustega. Seda ei ole aga objektiivselt võimalik enam saavutada, kuna täitementlus on lõpetatud. 26. aprillil 2013 toimus kinnisasja enampakkumine, mille käigus tunnistas kohtutäitur O. Kutšmei parimaks Peeter Matsoni poolt tehtud pakkumise summas 18 000 eurot. 13. mail 2013 kanti P. Matson omanikuna kinnistusregistrisse; 2) alternatiivselt tuleks määruskaebus jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja jääb oma maakohtule esitatud seisukohtade juurde. Tartu Maakohtu määrus on kooskõlas ka varasema Tartu Ringkonnakohtu praktikaga ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendiga nr 3-2-1-138-05.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kohtutäitur J. Pooli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrus muutmata.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega hakka neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel täielikult üle kordama. Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt määruskaebuses esitatud väidetele. Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale täitedokumendi täitmisel ja täitedokumendi tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada täitemenetluse osaline ning kohtutäitur ei ole isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.
8.Eri sissenõudjate avalduste alusel erinevate nõuete sundtäitmise liitmine ühte täitemenetlusse ei ole kehtiva TMS-i kohaselt reegliks. Teatud juhtudel on kohtutäituril küll võimalus ja ka kohustus sissenõudja rahalised nõuded ühe võlgniku vastu summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse, eesmärgiga vältida suuremaid täitekulusid (vrd RKTKo 3-2-1-157-04). See eeldab siiski, et tegemist on ühe ja sama täitedokumendi alusel toimuva sundtäitmisega. Sundtäitmisega ühinemist reguleerib TMS-s üksnes § 149. Ringkonnakohtu arvates on tegemist spetsiifilise erinormiga juhuks, kui esitatakse mitu avaldust kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Kui hilisema avalduse esitamise ajaks on kinnisasi juba arestitud ja kinnistusraamatusse keelumärge kantud, siis puudub igasugune vajadus seda veel kord teha. Küll aga ei tulene TMS §-st 149 üldist põhimõtet, et kui sama võlgniku vastu esitavad täitmisavaldused mitu eri sissenõudjat, siis tuleks täitemenetlused liita.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TMS § 149 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab täitemenetlusega ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks.
Eeltoodust tulenevalt ei puuduta täitemenetlusega ühinemisest tulenev vaidlus kohtutäituri õigusi ning kohtutäitur J. Poolil puudus TMS § 217 alusel kaebeõigus. Seega on maakohus põhjendatult jätnud läbi vaatamata kohtutäitur J. Pooli kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei
15.märtsi 2013 otsuse peale. Õige on ka vastustaja seisukoht, et täitemenetlusega ühinemine ei saa olla enam objektiivselt võimalik, kui täitemenetlus, millega ühinemist taotletakse, on lõppenud. Kohtutäitur O. Kutšmei on esitanud ringkonnakohtule täiteasjas nr 084/2012/4123 menetluse lõpuleviimist kinnitavad dokumendid.
10.Vastustaja on kohtule esitanud ühe alternatiivse taotlusena taotluse määruskaebuse menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 659 alusel. TsMS § 663 lg 1 esimese aluse kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Lõige 4 kohaselt ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kuna määruskaebus on maakohtu poolt juba menetlusse võetud, ei saa seda jätta menetlusse võtmata.
11.Määruskaebuses esitatud viited Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2010.a otsusele tsiviilasjas nr 2-08-50597 ei ole asjakohased. Viidatud kohtulahendist tuleneb, et täitemenetlusega ühinemise õigus on sissenõudjal. Kohtutäitur ei ole, vaatamata oma TMS-st tulenevale õigusele teostada iseenda kasuks täitekulude sissenõudmist, võrdsustatav sissenõudjaga TMS § 5 lg 1 tähenduses.
12.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg-te 1 ja 10 järgi Janek Pool’i kanda, kuna määruskaebust ei rahuldata. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Kuna kaebus esitati kohtutäitur O. Kutšmei 15. märtsi 2013 otsuse peale, siis kohtutäitur O. Kutšmei poolt õigusabile tehtud kulutusi ei hüvitata. Seega jäävad asjas kantud võimalikud õigusabikulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 10 alusel jääb määruskaebuse esitaja kanda asjas tasumisele kuulunud riigilõiv.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.