L.T. hagi A.L.’i vastu 20 000 krooni nõudes. Hagihind 20 000 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2.Välja mõista A.L.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) L.T. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks võlgnevus 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja 1⁄2 riigilõivu summas 2 000 (kaks tuhat) krooni.
3.Arvestada kostja poolt tasutud summa 5 000 (viis tuhat) krooni ja määrata A.L.’ile tähtaeg otsuse täitmiseks, s.o veel 15 000 (viisteist tuhat) krooni tasumiseks kuni 30.09.2009.a. Kohustada kostjat tasuma hagejale võlgnevuse iga kuu 30. kuupäevaks summas 5 000 (viis tuhat) krooni alates 30.07.2009.a. Anda kostjale tähtaeg menetluskulu 2 000 (kaks tuhat) krooni tasumiseks 10 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
Jätta kummagi poole muud menetluskulud tema enda kanda.
5.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
Edasikaebamise kord
1 (4)
2-09-12806 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.25. märtsil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt 04.11.2008.a sõlmisid pooled käsunduslepingu nr 041108, mille alusel kohustus kostja maaklerina broneerima hagejale korteriomandi xxx, Kohtla-Järve müügihinnaga 70 000 krooni ja hiljemalt 03.01.2009.a vahendama korterimandi ostu-müügilepingu sõlmimise. Selleks maksis hageja kostjale ette 20 000 krooni. Kostja süül jäi tehing tegemata. Lepingut ei ole pikendatud. Kostja ei ole saadud raha hagejale tagastanud.
2.Hageja palus VÕS §76 lg1, §100, §101 lg1 p3, p4, §116 lg1, lg2 p2, p4, §157 lg2 välja mõista kostjalt 20 000 krooni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
3.23. aprillil 2009.a esitatud vastuses kostja nõustus hagiga täielikult. Kostja teatas, et leping jäi sõlmimata kostjast mittesõltuvatel põhjustel, nimelt väljavalitud korteriomanikul ei olnud lõpuni lahendatud korteri pärimine. Kostja nõustus asja kompromissiga lahendama, kuid palus jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
MENETLUSE KÄIK
4.14. mail 2009.a esitatud seisukohas nõustus hageja asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kuna hageja on maksnud riigilõivu ja kandnud õigusabikulud, siis ei nõustunud hageja kostja poolt pakutud tingimustel kompromissi sõlmimisega.
5.20. mail 2009.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile võimalike täiendavate avalduste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 01.06.2009.a.
6.01. juunil 2009.a esitas kostja täiendava seisukoha ja maksekorralduse hagejale 5 000 krooni ülekandmise kohta. Kostja tegi hagejale järjekordse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, põhjusel, et sellisel juhul saab hageja nõuda 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kui hageja kompromissiga ei nõustu, palus kostja TsMS §163 lg2 alusel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt hageja kanda. Kostja teatas, et seoses halva majandusseisu ja kinnisvara väikese käibega, ei ole ta võimeline koheselt kogu võlgnevust tasuma. Kostja palus vastavalt TsMS §445 lubada tal tasuda ülejäänud 15 000 krooni kolme kuu jooksul iga kuu 30. kuupäevaks summas 5 000 krooni.
7.Täiendavaid tõendeid ja vastuväiteid kostja täiendavale seisukohale hageja esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8 Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
2 (4)
2-09-12806
9.Kostjal oma vastuses ei olnud vastuväiteid hagile, ta on nõustunud hagiavaldusega. Vastavalt TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud.
10.01.06.2009.a kandis kostja hageja arvedusarvele üle 5 000 krooni viitega tsiviilasja nr 2-0912806 (t.lk. 26). Seega lepingu alusel saadust summast 20 000 kroonist peab kostja tagastama hagejale 15 000 krooni. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, TsMS §444 lg4 esimese lause alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi..
11.TsMS §445 lg1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus nõustub kostja põhjendustega ja määrab kostjale otsuse täitmiseks, s.o veel 15 000 krooni tasumiseks, tähtaja kuni 30.09.2009.a. Kohus kohustab kostjat tasuma hagejale alates 30.07.2009.a kuni 30.09.2009.a 5 000 krooni kuus iga kuu 30. kuupäevaks.
MENETLUSKULUD
12.Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Alates 15.07.2008.a kehtima hakanud TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
13.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 4 000 krooni (t.lk. 2). Kuigi 14.05.2009.a esitatud seisukohas teatas hageja, et ta on menetluses kasutanud õigusabi, siiski hageja, kohtu nõudmisele vaatamata, ei ole õigusabikulude nimekirja esitanud ega kulude suurust teatanud.
14.Hageja ei ole kostja poolt pakutud kompromissiga nõustunud. 08.06.2009.a võttis kohus hagejaga ühenduse telefoni teel ja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi sõlmimisel ja menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega, oleks hagejal õigus TsMS §150 lg2 p1 alusel taotleda riigieelarvest 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Sellisel juhul ei tekkiks kostjalt kogu riigilõivu 4 000 krooni tasumise kohustust. TsMS §163 lg2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud (riigilõiv) vaid 1⁄2, s.o summas 2 000 krooni ulatuses. Tulevikus kohtuväliste (õigusabi) kulude väljamõistmise nõude esitamise vältimiseks jätab kohus kummagi poole muud menetluskulud tema anda kanda.
15.Kohus selgitab pooltele, et TsMS §430 lg1 alusel võivad nad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Juhul kui pooled sõlmivad kompromissi ja kohus selle kinnitab, saab hageja TsMS §150 lg2 p1 alusel taotleda kohtult riigieelarvest 2 000 krooni riigilõivu tagastamist.
3 (4)
2-09-12806
16.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §174 lg1, §434, §436, §438, §442, §440, §444, §453 lg1, lg 2, §631, §632 1sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.