2-06-17561/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

4.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt: 4.1 Andmed võlgniku vara kohta: Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ajutine haldur saanud järelpärimiste teel registritelt ja krediidiasutustelt. Saadud informatsiooni põhjal: 4.1.1 võlgnikul on pangaarve Swedbankis, konto jääk 0 krooni, kontodel käsutamispiirang. Kohustused pankadele puuduvad. 4.1.2 Maksuameti nõue võlgniku vastu 02.05.2009 seisuga 380 593 krooni (millest põhivõlg 151 189 krooni). Maksu- ja Tolliameti nõude osas alustatud sissenõudemenetlust 2003. aastast. 4.1.3 Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku omandis: veoauto MAZ 1988, ARK märk xxx, veoauto GAZ 1985, ARK märk xxx, veoauto MAZ 1981, ARK märk xxx, sõidukitel käsutamise keelumärked 2003. aastast. Liikluskindlustuse andmetel puudub kehtiv liikluskindlustus. 4.1.4 Vararegistrite andmetel varad puuduvad 4.1.5 Pankade liisingfirmade andmetel: lepinguid ei ole kunagi olnud. 4.1.6 Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole. 4.1.7 Kohtutäituritel täitmisel Maksu- ja Tolliameti nõue. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 07.01.1998.a, osakapital 40 000 krooni, Nõukogu on puudunud kogu aeg. Võlgniku juhatuse liige ja tegevjuht T. M., kelle asukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha ei likvideerijal ega ajutisel pankrotihalduril. Omanikeks olid T. M. ja K. To. võrdsete osalustega. 28.01.2005 on Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2953/04 otsustanud äriühingu sundlõpetada ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks määranud likvideerija. Võlgniku viimane esitatud majandusaasta aruanne on 2000. aastast, kolmandatelt isikutelt kogutud info kohaselt on alates 01.01.2004. aastast puudunud igasugune tegevus. Ajutine haldur on välja selgitanud, et tegeleti kaubandus- ja vahendustegevusega. Informatsioon puudub 2000. aastaaruannetes kajastatud varade saatuse, (müügi mahakandmise jms) osas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku majandustegevust, ei ole samuti tuvastanud ühtegi kehtivat lepingut.

Varalise seisukorra osas tuginetakse andmetes peamiselt kolmandatelt isikutelt kogutud infole. Võlgnikul puudub vara. ARK andmetel on võlgnik registreeritud kolme sõiduki omanikuna, kuid puudub informatsioon nende asukoha kohta. Kuna sõidukitel puudub ka kehtiv liikluskindlustus, võib eeldada, et need ei ole enam kasutuses. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist lähtudes (tuginedes kogutud infole), siis teeb ajutine haldur järelduse, et võlgnikul on varasid 0 krooni eest. 4.2 Kohustused Kogutud info alusel on võlgnikul kohustusi ainult maksu- ja tolliameti ees, seisuga 02.06.2009 380 593 krooni. Muude võlausaldajate osas andmed puuduvad, pankrotimenetluse kestel ei ole ükski muu võlausaldaja tundnud huvi võlgniku varalise olukorra kohta. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et on piisavalt leidnud tõendamist, et võlgniku omakapital on negatiivne, konservatiivse hinnangu kohaselt omakapital negatiivne summas 380 593 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud, et puuduvad piisavad vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, puudub kasumlik tegevus, mistõttu on haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Kogutud andmete järgi on võlgnik selgelt ja püsivalt maksejõuetu. 4.3 Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik võlad tasuda, puudub ka vara, millega oleks võimalik kasumit teenida. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, finantsolukord halveneb pidevalt. Kuna majandustegevus on lakanud, ei ole võimalik majandusliku olukorra järsk paranemine. Kuna võlgniku juhatusel puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest ja ka huvi selle korraldamiseks, siis puuduvad võimalused äriühingu olukorra parandamiseks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tema maksejõuetust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras kus ta oma kohustusi õigeaegselt täita ei suuda ning puuduvad reaalsed võimalused nende täitmiseks ka tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 4.4 Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja tagasinõuete esitamise võimalused Võlgnik tegeles kaubandus- vahendustegevusega, peamiselt mööbli ja puidutoodete vahendamisega. Maksejõuetuse põhjuseks on ebarahuldav turuolukord. Võlgniku tegevus mööbli müügil soikus seoses Ida-Virumaal elanikkonna madala maksevõimega 2001.a, samuti toimus Eestis puidutööstuse ja mööbli turustamisel konsolideerumine, mistõttu väikevahendajad olid sunnitud tegevuse lõpetama. Vastavasisulise hinnangu on andnud ka äriühingu likvideerija. Kuna puudub võlgniku raamatupidamine, siis puudub võimalus anda lõplik hinnang maksejõuetuse põhjuste osas ning kas menetluses võib olla kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjusena ei ole ajutine haldur tuvastanud ka selgeid juhtimisvigu äriühingu juhatuse liikme tegevuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või tagasinõuete esitamise võimalust. Ajutine haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, dokumentide hoidjaks määrata Janno Malmi, vabastada ajutine haldur oma kohustuste täitmisest ning välja mõista ajutise halduri tasu.