Määrata ajutise pankrotihalduri T.V.i tasuks 15 000 (viisteist tuhat) krooni ja kulutuste hüvitiseks 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Seoses rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul mõista ajutise halduri tasu välja riigi eelarvelistest vahenditest summas 6 000 (kuus tuhat) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33%. Ajutise halduri tasu kanda T.V.i (IK xxx, arveldusarvele nr xxx Swedbank.
6.Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantseleis 10.06.2009 kell 16.00.
7.Kohtumäärus saata Viru Maakohtu Registriosakonda (Turu plats 2, 44308 Rakvere) ja ajutise halduri tasu väljamaksmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse PankrS § 164 sätestatud korras.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohus algatas 31. juuli 2006 määrusega pankrotimenetluse OÜ Spectra Impex (likvideerimisel) suhtes. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus T.V.i.
2.02.06.2009 kohtule kirjalikult esitatud taotluses ja kohtuistungil 08.06.2009 palus ajutine pankrotihaldur T.V. OÜ Spectra Impex pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemisega PankrS § 29 alusel.
3.Ajutine pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Spectra Impex maksejõuetuse põhjused muudest tulenevad asjaoludest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või tagasinõuete esitamise võimalust. Võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid ning olukorras kus ükski võlausaldaja ei ole nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist, tuleb ajutise halduri arvates pankrotimenetlus lõpetada pankrotti väljakuulutamata raudemise tõttu.
4.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt: 4.1 Andmed võlgniku vara kohta: Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ajutine haldur saanud järelpärimiste teel registritelt ja krediidiasutustelt. Saadud informatsiooni põhjal: 4.1.1 võlgnikul on pangaarve Swedbankis, konto jääk 0 krooni, kontodel käsutamispiirang. Kohustused pankadele puuduvad. 4.1.2 Maksuameti nõue võlgniku vastu 02.05.2009 seisuga 380 593 krooni (millest põhivõlg 151 189 krooni). Maksu- ja Tolliameti nõude osas alustatud sissenõudemenetlust 2003. aastast. 4.1.3 Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku omandis: veoauto MAZ 1988, ARK märk xxx, veoauto GAZ 1985, ARK märk xxx, veoauto MAZ 1981, ARK märk xxx, sõidukitel käsutamise keelumärked 2003. aastast. Liikluskindlustuse andmetel puudub kehtiv liikluskindlustus. 4.1.4 Vararegistrite andmetel varad puuduvad 4.1.5 Pankade liisingfirmade andmetel: lepinguid ei ole kunagi olnud. 4.1.6 Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole. 4.1.7 Kohtutäituritel täitmisel Maksu- ja Tolliameti nõue. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 07.01.1998.a, osakapital 40 000 krooni, Nõukogu on puudunud kogu aeg. Võlgniku juhatuse liige ja tegevjuht T. M., kelle asukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha ei likvideerijal ega ajutisel pankrotihalduril. Omanikeks olid T. M. ja K. To. võrdsete osalustega. 28.01.2005 on Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2953/04 otsustanud äriühingu sundlõpetada ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks määranud likvideerija. Võlgniku viimane esitatud majandusaasta aruanne on 2000. aastast, kolmandatelt isikutelt kogutud info kohaselt on alates 01.01.2004. aastast puudunud igasugune tegevus. Ajutine haldur on välja selgitanud, et tegeleti kaubandus- ja vahendustegevusega. Informatsioon puudub 2000. aastaaruannetes kajastatud varade saatuse, (müügi mahakandmise jms) osas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku majandustegevust, ei ole samuti tuvastanud ühtegi kehtivat lepingut.
Varalise seisukorra osas tuginetakse andmetes peamiselt kolmandatelt isikutelt kogutud infole. Võlgnikul puudub vara. ARK andmetel on võlgnik registreeritud kolme sõiduki omanikuna, kuid puudub informatsioon nende asukoha kohta. Kuna sõidukitel puudub ka kehtiv liikluskindlustus, võib eeldada, et need ei ole enam kasutuses. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist lähtudes (tuginedes kogutud infole), siis teeb ajutine haldur järelduse, et võlgnikul on varasid 0 krooni eest. 4.2 Kohustused Kogutud info alusel on võlgnikul kohustusi ainult maksu- ja tolliameti ees, seisuga 02.06.2009 380 593 krooni. Muude võlausaldajate osas andmed puuduvad, pankrotimenetluse kestel ei ole ükski muu võlausaldaja tundnud huvi võlgniku varalise olukorra kohta. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et on piisavalt leidnud tõendamist, et võlgniku omakapital on negatiivne, konservatiivse hinnangu kohaselt omakapital negatiivne summas 380 593 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud, et puuduvad piisavad vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, puudub kasumlik tegevus, mistõttu on haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Kogutud andmete järgi on võlgnik selgelt ja püsivalt maksejõuetu. 4.3 Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik võlad tasuda, puudub ka vara, millega oleks võimalik kasumit teenida. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, finantsolukord halveneb pidevalt. Kuna majandustegevus on lakanud, ei ole võimalik majandusliku olukorra järsk paranemine. Kuna võlgniku juhatusel puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest ja ka huvi selle korraldamiseks, siis puuduvad võimalused äriühingu olukorra parandamiseks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tema maksejõuetust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras kus ta oma kohustusi õigeaegselt täita ei suuda ning puuduvad reaalsed võimalused nende täitmiseks ka tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 4.4 Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja tagasinõuete esitamise võimalused Võlgnik tegeles kaubandus- vahendustegevusega, peamiselt mööbli ja puidutoodete vahendamisega. Maksejõuetuse põhjuseks on ebarahuldav turuolukord. Võlgniku tegevus mööbli müügil soikus seoses Ida-Virumaal elanikkonna madala maksevõimega 2001.a, samuti toimus Eestis puidutööstuse ja mööbli turustamisel konsolideerumine, mistõttu väikevahendajad olid sunnitud tegevuse lõpetama. Vastavasisulise hinnangu on andnud ka äriühingu likvideerija. Kuna puudub võlgniku raamatupidamine, siis puudub võimalus anda lõplik hinnang maksejõuetuse põhjuste osas ning kas menetluses võib olla kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjusena ei ole ajutine haldur tuvastanud ka selgeid juhtimisvigu äriühingu juhatuse liikme tegevuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise või tagasinõuete esitamise võimalust. Ajutine haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, dokumentide hoidjaks määrata Janno Malmi, vabastada ajutine haldur oma kohustuste täitmisest ning välja mõista ajutise halduri tasu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt PankS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
7.Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, majandustegevust jätkata ei ole võimalik. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik võlad tasuda, puudub ka vara, millega oleks võimalik kasumit teenida. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, finantsolukord halveneb pidevalt. Kuna majandustegevus on lakanud, ei ole võimalik majandusliku olukorra järsk paranemine. Kuna võlgniku juhatusel puudub ülevaade võlgniku majandustegevusest ja ka huvi selle korraldamiseks, siis puuduvad võimalused äriühingu olukorra parandamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras kus ta oma kohustusi õigeaegselt täita ei suuda ning puuduvad reaalsed võimalused nende täitmiseks ka tulevikus. Võlgniku seaduslik esindaja Janno Malm nõustus kohtule saadetud avalduses ajutise halduri seisukohtadega ning enda määramisega dokumentide hoidjaks (tl 58).
8.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri töötasuks kokku 15 000 krooni (kokku 15 tundi) ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud summas 2 500 krooni. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 (edaspidi Määrusega) kinnitatud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele halduril tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur palub, arvestades võlgnikul piisavate rahaliste vahendite puudumisega, kuid asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja mõista riigi eelarvelistest vahenditest Määruses sätestatud määras (Määruse § 2 lg 9). Määruse § 2 lg 8 kohaselt ei või kulutused kokku ületada 6 000 krooni (sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu tuleb välja maksta T.V.i arveldusarvele nr 221010990316 Swedbank.
9.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus OÜ Spectra Impex (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise tõttu, määrab dokumentide hoidjaks Janno Malmi, vabastab ajutise halduri kohustuste täitmisest ning mõistab välja ajutise halduri tasu. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.