lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-23799/2

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 09.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-23799/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-23799

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2009.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-09-23799

Tsiviilasi

M Su (S) avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Võlgnik M S

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda M Su (S) avaldust tema pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmast ja tagastada see avaldajale ühes lisadega.
2.Jätta M Su taotlus temale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et M Sul on õigus taotleda riigi õigusabi korras kohtueelse menetlusena pankrotiavalduse koostamiseks endale esindaja määramist, mida kohus on täpsemalt selgitanud antud määruse punktis 3.
3.Saata määrus avaldajale ja tagastada avaldajale pankrotiavaldus koos selle lisadega. Väljastada avaldajale riigi õigusabi ja menetlusabi taotluse blanketid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.22.05.2009.a. esitas M S (S) maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad M Su kohustused mitmetele laenuandjatele mitmekordselt tema sissetuleku. M S palub ka kohtult riigi õigusabi, kuna ta ei ole võimeline oma majandusliku seisundi tõttu ise advokaati palkama ning ta ei orienteeru seadusandluses. M. S palub pankrotimenetluse käigus algatada tema suhtes võlgade kustutamise menetlus. Avaldusele on avaldaja lisanud käsikirjas 13-leheküljelise seletuse. Võlgnik on tasunud avalduselt riigilõivu 150 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste

2-09-23799 vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 12 2 kohaselt on hagita asjad muu hulgas ka pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 334 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. TsMS § 338 lg 1 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse: 1) menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; 2) kohtu nimetus; 3) asja põhisisu; 4) menetluses olevas asjas tsiviilasja number; 5) menetlusosalise esitatav taotlus; 6) taotlust põhjendavad asjaolud; 7) menetlusdokumendi lisade nimekiri; 8) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt käesoleva seadustiku §-s 336 sätestatule. Vastavalt TsMS § 340 peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Seega tuleb M Sul esitada kohtule esitatavad menetlusdokumendid ja selle lisad menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. TsMS § 363 sätestab hagiavalduse sisu. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lg. 1 sätestab, et võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. PankrS § 13 lg 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. TsMS § 372 lg 1 mõtte kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. PankrS § 14 lg 1 p 3 sätestab, et kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.

2-09-23799 TsMS § 371 lg 1 p 9 mõtte kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse muu hulgas kui on rikutud muid olulisi avalduse vorminõudeid. TsMS § 372 lg 4 mõtte kohaselt avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et M Su avaldust tuleb keelduda menetlusse võtmast, kuna selles esinevad järgmised menetlusse võtmisest keeldumise alused: 1) Pankrotiavaldus ei vasta PankrS § 13 lg 1 nõuetele ja hagiavaldusele esitatud nõuetele (TsMS § 363 lg 1 p 1-3 ja TsMS § 338 lg 1 p 3, 6, 7). 2) Avalduses ei ole põhistatud oma maksejõuetust PankrS § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt – avaldusele ei ole lisatud M Su poolt allkirjastatud A4 formaadis seletust masina- või arvutikirjas maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas tuleb märkida võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.
3.Kuna avaldust menetlusse ei võetud, jätab kohus M. Su taotluse temale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata. M Sul on õigus taotleda riigi õigusabi korras kohtueelse menetlusena pankrotiavalduse koostamiseks endale esindaja määramist, mida kohus selgitab täpsemalt järgnevalt.
1.Avaldajal on õigus taotleda õigusdokumendi s.o pankrotiavalduse koostamiseks ja selle kohtusse esitamiseks Riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) sätestatud korras endale riigi kulul esindaja määramist RÕS § 10 lg 2 ja lg 3 alusel. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 9 lg 1 kohaselt otsustatakse riigi õigusabi andmine isiku taotluse alusel. RÕS § 10 lg 2 sätestab muu hulgas et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagita menetluses avalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagita menetluse avalduse läbivaatamine. RÕS § 10 lg 3 sätestab muu hulgas, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui riigi õigusabi taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib ta taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta viibib.
4.Kuna menetlus kohtus toimub hagimenetlusena või hagita asjana (TsMS § 4 ja § 198 lg 1 p 1 ja 2 mõtte kohaselt) ning vastavalt TsMS §-le 475 lg 1 p 16 on hagita asi muu hulgas ka väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine, tuleb vastavalt TsMS §-le 139 lg 2 p 2 ning riigilõivuseaduse §-le 56 lg 22 kohaselt tasuda väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluselt riigituludesse riigilõivu summas 1000 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole 221023778606 AS-is Hansapank, viitenumber 2900072369. Kui avaldaja leiab, et tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda eelpool nimetatud suuruses riigilõivu, selgitab kohus avaldajale järgnevalt riigilõivu tasumiseks riigipoolse menetlusabi saamise võimalust.

2-09-23799

TsMS § 180 lg 1 kohaselt võib kohus anda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest; võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (punkt 2). Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-s 181. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 ja 3 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (lg. 2). Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt (lg. 3). TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui: 1) menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile; 2) menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Menetlusabi saamiseks tuleb kohtule esitada menetlusabi taotlus - TsMS § 184, 185. Menetlusabi taotluses esitatud andmeid tuleb põhistada (nt esitada palgatõend, riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadava toetuse suurust kinnitav tõend, vms tõendid sissetuleku suuruse ja kulude kohta).

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja