Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja ei täitnud lepingus ja lisas nr 5 toodud kohustusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt, tööd on lõpetamata ja hagejale üle andmata. 13.07.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles viitas kostja poolsele kohustuse rikkumisele ning palus kostjal tasuda tööde üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi. Lepingu p-s 10.4 nähti ette töövõtja poolt tööde tegemise või üleandmise vahe- või lõpptähtajast mittekinnipidamise puhuks tellija õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud ja tõestatud kahju hüvitamisele leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingu p-s 8.2 on lepingu hinnaks märgitud 2 157 544 krooni, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lisatööde nimekirjale on lisatööde hinnaks 296 888 krooni, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on lepingu hind suurenenud 2 896 229,76 kroonini. Seetõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 12 272,16 krooni iga viivitatud päeva eest. Hageja palus kostjal perioodil 21.06.2007–13.07.2007 töödega viivitatud 22 päeva eest tasuda leppetrahvi 269 987,52 krooni, määrates selleks mõistliku tähtaja 27.07.2007. Ühtlasi palus hageja kostjal lõpetada tööde teostamine. Kostja äriregistrisse kantud aadressile Mooni 89/7 tähitud posti teel saadetud pretensioonile postkontorisse järgi ei läinud ning pretensiooni määratud tähtpäevaks ei täitnud. 27.07.2008 edastas kostja oma esindaja Intrum Justitia AS vahendusel nõudekirja, milles palus hagejal 03.08.2007 tasuda osaliselt tasumata arve nr 070402, viivise ja kahju kogusummas 345 484,75 krooni. Lepingu p-s 8.3 leppisid pooled kokku arvete tasumise tähtajaks 21 päeva, seega 25.06.2007 arve tasumise tähtpäev oli 16.07.2007. Samas oli ilmnenud kostjapoolne lepingu rikkumine ning soovimatus lepingut täita, mistõttu oli hagejal VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt õigus oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. 31.07.2007 edastas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kostja 25.06.2007 arve nr 070402 summas 302 364,15 krooni tasumise kohustuse kostja poolt hagejale võlgnetava leppetrahviga 490 886,40 krooni. Ülejäänud kohustuse summas 188 522,25 krooni palus hageja kostjal tasuda kümne päeva jooksul alates tasaarvestuse esitamisest. Tähitud kirjaga kostja äriregistrisse kantud aadressile saadetud tasaarvestusavaldusele, millele oli lisatud ka 13.07.2007 pretensiooni koopia, kostja postkontorisse järele ei läinud, kuigi teade tähitud kirja saabumisest oli kostja aadressile saabunud. Samuti edastas hageja tasaarvestuse avalduse elektroonilisel kujul ka Intrum Justitia AS töötaja M. V. e-posti aadressile ning kostja e-posti aadressile. 09.08.2007 hageja edastas kostja e-posti aadressile meeldetuletuse, et tasaarvestusest ülejäänud summa tasumise tähtaeg on 10.08.2007, hageja esindajale saabus ka teate kohalejõudmise- ja lugemisteade. Kostja oma kohustusi ei täitnud. Hagi 21.08.2007 koostamise päevaks oli leppetrahvi summa 748 601,76 krooni, millest pärast 31.07.2007 tasaarvestuse teostamist on kostjal tasumata 446 237,61 krooni. Kostjal on kohustus tasuda leppetrahv kuni kohustuse täitmiseni või käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Tööde teostamise aluseks olnud AS Nepal projekti nr 4006-TE kohaselt pidi tee koosnema järgmistest kihtidest: kõige peal asfaltkate, mille paigaldamine ei kuulunud kostja kohustuste hulka; seejärel paekillustik 16/32 H=20 cm; ja kõige all täitepinnas. Kostja peamine lepingurikkumine seisnes asjaolus, et kostja on jätnud ehitatud teedel kogu ulatuses paigaldamata viimase killustikukihi paksusega 20 cm. Seega on kostja oma lepingulised kohustused äärmiselt suures ulatuses täitmata jätnud, mis ei ole vabandatav. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahv summas 2 200 000 krooni. Kostja vastus ja vastuhagi

Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei ole lepingut rikkunud, vaid lepingurikkumise on toime pannud hageja. Lepingu objektil teostatud tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus 25.06.2007, selle kohta koostati akt, mille mõlemad pooled allkirjastasid. Mingeid pretensioone teostatud tööde kohta hagejal ei olnud ning 25.06.2007 kostja esitas hagejale arve, mille hageja on tasumata jätnud. Tasu maksmine on tellija põhikohustus. Tellijapoolne viivitus kokkulepitud tasu maksmisel annab töövõtjale õiguse omapoolsete kohustuste täitmisest VÕS § 111 alusel keelduda. Töövõtulepingu täitmiseks vajas töövõtja omapoolsete kohustuste täitmiseks tellija kaasabi ning tellijal oli kohustus täita oma seadusest tulenevaid kohustusi, mida töövõtja lepingut sõlmides ka eeldas. Seadusest tulenevalt on ehitusloa olemasolu tagamine omaniku kohustus. Hageja on esitanud vastavasisulisi taotlusi ja osaliselt ka ehitusload kätte saanud. Teehoiutööde tegemiseks on vajalik tee-ehitusluba. Objekti viimasel osal puudub ehitusluba, mille taotlus kooskõlastamiseks on hageja poolt Maanteeametisse 13.11.2006 sisse antud. Hageja ei ole täitnud omaniku kohustust ja ehitusluba Maanteeametist välja võtnud. Kuna hageja neid kohustusi õigeaegselt ei täitnud, siis on ta sattunud vastuvõtuviivitusse. Hageja ei ole lepingut täitnud kohaselt, mistõttu kostjal ei olnud lepingu täitmine võimalik. Lepingu täitmise tähtaeg on otseselt seotud ehitusloaga ning kostja ei saanud lepingut täita, sest ei soovinud minna seadusega vastuollu. Hageja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud, olles viivituses VÕS §-s 652 mõttes. Kostja esitas 05.07.2007 hagejale tähtkirjaga teatise, milles toob välja hagejapoolsed eksimused lepingu täitmisel. Hageja on põhjendamatult viivitanud tööde üleandmisevastuvõtmise akti alusel 25.06.2007 esitatud arve tasumisega. Lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul hageja tööde kohta pretensioone ei esitanud. Kostja oli õigustatud omapoolsete kohustuste täitmisest keelduma. Hagejal puudub igasugune alus leppetrahvi tasumist nõuda, kui töövõtja ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Lepingu rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda. Kostja lepingurikkumine on vabandatav hagejapoolse lepingurikkumisega. Kuna leppetrahvi nõue on alusetu, ei saa aktsepteerida ka tasaarvestuste tegemist. Hagejal puudus 31.07.2007 kostja vastu sissenõutav nõue. Tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. 05.07.2007 tähtkirjaga hagejale edastatud teatises sisalduvad leppetrahvi kohaldamist välistavad vastuväited. Lisaks on hageja nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus leiab, et leppetrahv on kohaldatud õiguslikul alusel, tuleb leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 985 124,07 krooni. Kostja kui töövõtja kohustuste täitmine sõltus tellija poolt teatud kohustuste täitmisest. Hageja oma kohustusi ei täitnud: objekti viimasel osal puudub ehitusluba, objektil puudus nõuetekohane teehoiutööde järelevalve. Lepingu järgi teostatud tööd andis kostja üle ja hageja võttis vastu 25.06.2007 üleandmis-vastuvõtu aktiga. Mingeid pretensioone tööde osas tellijal ei olnud ning töövõtja esitas teostatud tööde eest tasumiseks 25.06.2007 arve summas 302 364,17 krooni. Hageja arvet tasunud ei ole. Töövõtulepingu p-s 10.3 leppisid pooled kokku töövõtja õiguses nõuda tellijalt arve tasumisega viivitamise korral viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja palus hagejalt välja mõista põhivõla 302 364,17 krooni ja maksmisega viivitatud 445 päeva eest kokku viiviseid 682 759,90 krooni. Hageja vastus vastuhagile Hageja vastuhagiga ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Töövõtulepingu p 5.3 kohaselt kuulus töövõtu hulka lepingu p-s 3.1 kokkulepitud tulemuse saavutamiseks vajalike lubade ja

litsentside hankimine, vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd, vajadusel ajutise liikluskorralduse organiseerimine sinna hulka kuuluvate kooskõlastustega, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine. Seega oli ehitusloa hankimine töövõtja kohustus. Kostja ei ole esitanud töövõtulepingu täitmise kestel hagejale ehitusloa hankimisega seotud pretensioone. Kostja 05.07.2007 teatis esitati hagejale pärast töövõtulepingust tulenevate tööde üleandmise tähtaja möödumist spekulatiivsetel eesmärkidel ning nimetatud teatises ei märgita tööde üleandmisega viivitamise põhjusena ehitusloa hankimata jätmist hageja poolt. Hagejal oli õigus nõude tasaarvestuseks. Kostja 05.07.2007 teatis ei ole tõlgendatav vastuväitena tasaarvestuse aluseks olevale nõudele. Teatises viidatud asjaolud ei sõltunud hagejast ning need ei saanud olla töövõtulepingust tulenevate tööde üleandmata jätmise aluseks. Kostja ametlikule aadressile tähtkirjana saadetud hageja 13.07.2007 pretensioon, mis tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel, tuleb kohaletoimetatuks lugeda TsÜS § 70 ja § 69 lg-te 2 ja 3 alusel. Pretensioonis määratud tähtajaks kostja selles esitatud nõudeid - lõpetada ja anda üle lepingus ettenähtud tööd ning tasuda leppetrahv 27.07.2007 - ei täitnud ega neile vastu ei vaielnud, mistõttu oli 31.07.2007 tasaarvestuse avalduse esitamine hageja poolt õiguspärane ja põhjendatud. Lepingus kokkulepitud tähtajaks 21.06.2007 kostja töid ei teostanud ega hagejale üle ei andnud. Seega oli leppetrahvi nõue põhjendatud ning hageja võis 31.07.2007 seisuga leppetrahvi nõude 490 886,40 krooni tasaarvestada kostja esitatud arve 302 364,15 krooni tasumise nõudega. Kuna kostjal puudub põhinõue hageja vastu, on põhjendamatu ka kostja viivisenõue. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 446 237,61 krooni. Kohus jättis hageja enda kanda tema menetluskulud 50% ulatuses ning kostja kanda hageja menetluskulud 50% ulatuses, kostja menetluskulud jäid kostja enda kanda. Vaidlust ei ole selle üle, et kokkulepitud tähtpäevaks tööd valmis ei olnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tööde teostamise tähtaja rikkumine oli vabandatav, sest tähtaega ei olnud võimalik järgida hagejast tingitud asjaolude tõttu. Pooled vastastikku leiavad, et teine pool on oluliselt lepingut rikkunud. Töövõtulepingu p-dest 8.4, 11.2 ja 12.3 järeldub, et töid võis üle anda/vastu võtta ka ositi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasunõue oli 25.06.2007 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üleantud tööde osas muutunud sissenõutavaks ning kostja oli õigustatud esitama arve nr 070402 summas 834 202,85 krooni (millele lisandub käibemaks). Arve esitamise ajal oli hagejal kostja ees ettemaksu jääk 681 995,2 krooni, seega tasuda jäi 302 364,15 krooni, millele lisandub käibemaks. Vaidlus on selle üle, kas hagejal oli kostja vastu kehtiv leppetrahvi nõue, mida kostja arve tasumise nõudega tasaarvestada. Vaidlust ei ole selle üle, et kokkulepitud tähtajaks kostja töid ei teostanud. Kohus leidis, et vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostjapoolne lepingurikkumine oli vabandatav. Töövõtulepingu nr A/07-01 p-de 8.3 ja 12 kohaselt tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta pidi koostatama teostatud tööde akt või alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, pärast akti tellija poolt aktsepteerimist esitas töövõtja tellijale tasumiseks arve. Kostja väited projektdokumentatsiooni detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele mittevastavuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata. Kostja on oma kirjalikes

seisukohtades küll nimetanud muude tellija viivituste hulgas projekti nõuetega kooskõlla viimata jätmist, kuid sisulistes põhjendustes keskendub kostja üksnes Maanteeameti ehitusloa ja teehoiutööde järelevalve puudumisele. Kostja ei ole esile toonud, millises osas konkreetselt projekt detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ei vastanud. AS Napal koostatud Pärtli maaüksuse juurdepääsuteede tööprojekti (töö nr 4006-TE) seletuskirja kohaselt oli projekti koostamise aluseks Pärtli maaüksuse kohta kehtestatud detailplaneering ja Raasiku Vallavalitsuse poolt 26.09.2006 väljastatud projekteerimistingimused. Geodeetiline digitaalne alusplaan on koostatud 2006. Pärtli maaüksuse juurdepääsuteede tööprojekt on eeltoodust tulenevalt koostatud seaduses nõutud vajalike alusdokumentide alusel. Projekti nõuetele vastavust tõendab ka see, et selle alusel on Raasiku Vallavalitsus 04.12.2006 andnud korralduse ehitusloa väljastamiseks ning 06.12.2006 on vormistatud ehitusluba. Ehitusloa väljastamine tähendab, et kohalik omavalitsus on tunnistanud projektdokumentatsiooni nõuetele vastavaks. Kostja väidetud projekti puuduste korral ehitusluba ei oleks väljastatud. Samuti on Põhja Regionaalne Maanteeamet 13.11.2006 projekti kooskõlastanud Lagedi–Aruküla–Peningi mahasõidu ehitamiseks. Asjaolu, et hageja on küsinud kostjalt mahasõitude ehitamiseks hinnapakkumist, ei andnud kostjale alust tööde teostamist peatada sellel põhjusel, et olemasoleva projekti raames ei olnud mahasõitude kõrgusi ja asukohti näidatud. Kostja töövõtjana pidi lähtuma olemasolevas lepingus määratud töömahust. Lisaks tuleb silmas pidada, et mahasõitude hinnapakkumise esitas kostja hagejale 25.06.2007, so pärast tööde teostamise lõpptähtpäeva. Projekti nõuetele mittevastavust ei tõenda väide, et kostjale kogu projektdokumentatsiooni üle ei antud. Tunnistaja S. P. ütluste kohaselt ei ole hageja siiani projekti kogumahus kostjale üle andnud, kuid see ei takistanud kostjal töid sõidutee viimase killustikukihi paigaldamiseni teostamast. Maa liigniiskuse ning tee põhjas asuva liivasavikihi ebakindluse probleem ületati juba 2007 veebruaris: tee tõstmiseks lisakihi paigaldamiseks vajalike täiendavate tööde osas sõlmiti poolte vahel lisakokkulepe ning kostja on need lisatööd teostanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja poolt jäi teostamata projektis ettenähtud viimase killustikukihi paigaldus. Kostja tunnistaja Puumeistri ütlustest nähtuvalt ei olnud teele lisakihi paigaldamiseks ja tee kõrguse tõstmiseks projekti muutmine ega projekti kooskõlastusringi uuesti läbimine vajalik. Tunnistaja seletuse kohaselt oli selles osas projektimuudatus vajalik asfaltkihi paigaldamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et asfaltkihi paigaldamine ei kuulunud kostja töövõttu, vaid see oli tellija ülesanne. Eelnevast järelduvalt sõidutee ehitamise osas tööde teostamise käigus selgunud lisatööde teostamine projekti muutmist ei eeldanud ning kostja ka teostas need tööd. Olukorras, kus kostja on teostanud osaliselt projektis ettenähtud tööd ning täies ulatuses lisakokkuleppes ettenähtud, kuid projektis kajastamata tööd, ei ole projektikohase viimase kihi paigaldamata jätmine projekti väidetavate puuduste tõttu põhjendatud ega vabanda töövõtja viivitust. Maanteeameti tee-ehitusluba nõudev mahasõit, võrreldes kogu lepingujärgse töömahuga, on marginaalne. See on tuvastatav aerofotolt, plaanimaterjalilt ning fotodelt. Tunnistajad S. P. ja R. P. kinnitasid, et nimetatud tõendid kajastavad just vaidlusalust riigi maal asuvat mahasõitu Pärtli maaüksuse sisesele teele, mahasõidu rajamiseks on vajalik Maanteeameti ehitusluba. Eeltoodust tulenevalt ei saanud sellel lõigul ehitusloa puudumine olla kogu maaüksuse alal tööde lõpetamise oluliseks takistuseks.

Õige ei ole kostja tõlgendus, et tööde maht oli määratud ja töövõttu kuulusid üksnes lepingu lisas 3 nimetatud tööd. Lepingu p 5.3. sõnastusest tuleneb üheselt, et lubade ja litsentside hankimine, vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd, vajadusel ajutise liikluskorralduse organiseerimine sinna hulka kuuluvate kooskõlastustega, täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine kuuluvad lepingu tulemuse saavutamiseks vajalike tööde hulka. Tegemist on selge ja ühemõttelise kokkuleppega. Ehitusloa olemasolu tagamise kohustus ei tähenda seda, et omanik ei või ehitusloa hankimise kohustust lepinguga delegeerida teisele isikule. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja on taotlused ehitusloa väljastamiseks esitanud 2006.a. sügisel, s.o enne kostjaga töövõtulepingu sõlmimist. Seega on loogiline, et hageja soovis töövõtulepingusse lülitada punkti, millega panna ehitusloa hankimise protseduuri lõpuleviimise kohustus töövõtjale. Ehitusseadusest ei tulene, et ehitusloa taotluse peab esitama kinnistu omanik. Lepingu p-s 5.3 sisaldub volitus kostjale ehitusloa hankimiseks. Kostja ei ole kordagi pöördunud hageja poole, et talle väljastataks tema kohustuste täitmiseks vajalik volikiri. Kostjal ei olnud takistusi lepingu p-s 5.3 sätestatud kohustuste täitmiseks. Kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning kostja esindaja on lepingule alla kirjutanud. Seega pidi kostja olema teadlik ehitusloa taotlemise ja väljastamise regulatsioonist enne lepingu sõlmimist. Sellele vaatamata kostja sõlmis lepingu. 08.-09.02.2007 ehitustööde päevik ei ole käsitatav ehitusnõupidamise protokollina ega poolte lepingus sätestatud kohustuste muutmise kokkuleppena. Tellija omanikujärelevalve allkiri ehituspäevikul ei tähenda hageja poolt puuduste tunnistamist, pooltevahelist kokkulepet lepingus sätestatud kohustuste muutmiseks ega tööde peatamiseks, vaid üksnes seda, et omanikujärelevalve teostaja on ehituspäeviku kandega tutvunud. Töövõtulepingu p 10.1.1 kohaselt oli lepingut täitma, muutma ja lõpetama volitatud tellija esindajaks A. P.. Ehitustööde päevikule on alla kirjutanud tunnistajana üle kuulatud R. P., kellel töövõtulepingu p-st 10.1.2 tulenevalt ei olnud lepingu muutmise ega lõpetamise õigust. Ehitustööde päeviku kanded ei ole käsitatavad pooltevaheliste kokkulepetena, sest vaatamata dokumentide puudumisele tööd jätkusid kuni 2007.a. juunini. See nähtub ka 16.02.2007 tehnilise koosoleku protokollist, mille p 2.2 järgi tööd olid peatatud 12.02.-16.02.2007. Koosolekul otsustati, et töödega jätkatakse 21.02.2007, tööde teostamisel kasutatakse olemasolevat projektlahendust ja arvestatakse looduses olevate tingimuste ja kõrgustega. Sellest protokollist nähtub samuti, et projekti põhiline puudus oli suur erinevus projektse ja olemasoleva pinna vahel. Sellise olukorra tekkimisel pidi töövõtja kiirelt teavitama tellija esindajat (p 2.3). Samas otsustati muldkeha konstruktsioonile täitematerjali kihi lisamine ning drenaažiprojekti tellimine. 2007.a. veebruaris esile kerkinud probleemid projekti mitte-vastavusest tegelikele looduslikele oludele lahendati jooksvalt ning need ei takistanud sõiduteele viimase killustikukihi tähtaegset paigaldamist. Seega on kostja põhjendused lepingu rikkumise vabandatavuse kohta tagantjärele otsitud. Kostja püüab jätkuvalt oma lepingurikkumist vabandada viidetega 2007. a. veebruaris dokumenteeritud probleemidele, mille pooled on juba lahendanud. Pärast kostja 2007. a. jaanuaris-veebruaris hagejale edastatud e-kirju ning kostja ehituspäeviku kandeid, vormistasid pooled 27.04.2007 kokkuleppe lepingu täitmise tähtaja pikendamise kohta. Kokku lepitud uueks tähtpäevaks 21.06.2007 kostja töid valmis ei saanud. Samuti nähtub kostja enda seisukohtadest ja tõenditest, et töid oli siiski võimalik teostada sellele vaatamata, et täismahus projekti kostjale kuni viimase ajani väidetavalt ei ole esitatud. Tunnistaja S. P. kinnitas, et kostjale anti osad joonised, kogu projekti nägi tunnistaja esmakordselt istungile eelnenud päeval vallavalitsuses. Sellele vaatamata on tööd suures osas tehtud ning panemata jäi

viimane killustikukiht. Kostja poolt tööde lõpetamisega viivitamist ei õigusta ka kostja väide, et projektile mittevastavale teele ei oleks olnud võimalik paigaldada asfaltkatet ning sellisele teele ei väljastataks kasutusluba. Viimatinimetatud ei kuulunud kostja töövõttu. Kostja poolt teostatud tööde nõuetele vastavuse ja kvaliteetsuse suhtes ei ole hageja ühtegi pretensiooni esitanud, kõik hageja pretensioonid on seotud üksnes tööde teostamise tähtaegadest mittekinnipidamisega. Kostja väide ebaseaduslike torurajatiste kui tee-ehitustööde lõpetamist takistava asjaolu kohta on põhjendamata ning sellest ei nähtu, mil viisil teise ettevõtja poolt rajatud võimalikult ebaseaduslik rajatis takistas kostjal tee katmist viimase killustikukihiga. Mingeid tõendeid kostja oma väidete tõenduseks esitanud ei ole. Tunnistaja S. P. ütluste kohaselt torude paigaldamisega muudeti teekonstruktsioone, kuid kostjale kaeveakte ei esitatud; vastavalt teehoiu tehnoloogianõuetele pidid vastavad tööd olema teostatud enne muldkeha ja teekatendi rajamist. Tunnistaja R. P. kinnitas, et torud olid varem pandud, need olid sügaval ja teeehitusse ei puutunud. Tunnistaja R. P.i ütlusi kinnitab ka faktiline asjaolu, et kostja poolt on tegelikult Pärtli maaüksuse sisene sõidutee ehitatud valmis viimase killustikukihini. On mõistlik eeldada, et selle kihi paigaldamist väidetavalt ebaseaduslikud torud ei takista, kui alumised teekihid on saadud valmis ehitada. Kostja ei ole tõendanud, et teatas tööde teostamise takistustest hagejale seaduses ja lepingus ettenähtud korras. 14.06.2007 e-kirjas taotletakse hagejalt lahendada kiires korras mahasõitude ja lisatee ehitamise küsimused ning teatada kostjale, kas töö tellitakse ja millises mahus. S. P. seejuures hoiatab hagejat, et eeltooduga viivitamisel on võimatu killustikaluse paigaldamisega alustamine ja töödega kokkulepitud tähtajaks valmis jõudmine. Nimetatud mahasõidud ja lisatee aga käsitlesid lisatöid, lisatööde tellimuse lootus ei õigusta kostja poolt lepinguliste tööde tähtaja rikkumist. Esitatud ei ole tõendeid, millest nähtuksid kostja lepinguliste kohustuste täitmist takistavad, tellijast tingitud põhjendatud asjaolud. Hageja esitas 13.07.2007 kostjale pretensiooni, milles määras kostjale tööde lõpetamiseks VÕS § 114 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja ning nõudis tööde tähtaegselt lõpetamata jätmise tõttu kostjalt leppetrahvi. Kuna kostja töid tähtaegselt ei olnud teostanud ning kostja lepingurikkumine ei ole vabandatav, oli hageja õigustatud lepingu p 10.4 alusel nõudma tööde tegemise või üleandmise tähtajaga viivitamise eest leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast. Seega oli hagejal 31.07.2007 kostja vastu kehtiv rahaline nõue, mida hageja sai tasaarvestada oma kohustusega tasuda kostja arve. Kostja vastuväited hageja leppetrahvi nõudele luges kohus põhjendamatuks ning puuduvad VÕS § 200 sätestatud tasaarvestuse piirangud. Kohus luges kostjale tasaarvelduse 31.07.2007 kätte antuks ning tasaarvestuse teostatuks 31.07.2007. Maakohus rahuldas kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks, sest hageja leppetrahvi nõue ületab lepinguhinda. Leppetrahvi nõude rahuldas kohus summani, mida hageja nõudis hagi esitamisel, s.o 446 237,61 krooni. Otsuse kohaselt tasaarvestusega 31.07.2007 lõppes kostja esitatud arvest tulenev võlasuhe hageja ja kostja vahel ning kostjal puudub nõue hageja vastu, mille väljamõistmist vastuhagis nõutakse. Seega oli kostja vastuhagis esitatud nõue lõppenud enne vastuhagi esitamist. Tasaarvestusega võlasuhte lõppemise järel ei ole võimalik enam arvestada ka täiendavalt viiviseid. Eeltoodu alusel jättis kohus vastuhagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata Anti Õigusabi OÜ hagi, rahuldada OÜ AB Trans vastuhagi põhivõlgnevuse 302 364,17 krooni ja viivise 300 000 krooni väljamõistmiseks ning mõista välja Anti Õigusabi OÜ-lt OÜ AB Trans menetluskulud. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud lepingus ja muudes dokumentides väljendatud poolte tahteavaldusi, hinnanud valesti asjaolusid ja tõendeid ning jätnud kohaldamata materiaalõiguse normi. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja õiguslikku olukorda, jättes kohaldamata VÕS § 160 koostoimes § 119. Kostja oli sunnitud ja õigustatud tööd peatama kostja vastuvõtuviivituse tõttu, mis seisnes kostjale korrektse dokumentatsiooni − täpsemalt drenaaži ja mahasõitudega arvestava projekti ja projekti muudatuste või hageja nõudmiste, samuti Maanteeameti ehitusloa või selle väljanõudmiseks vajaliku volikirja, ning samuti torutööde korrektselt teostatust näitava dokumentatsiooni − üle andmata jätmises (lepingu p 7.1.3 rikkumine), millest kostja ka hagejale teatas. Hageja ei teavitanud kostjat (lepingu p 7.1.6 rikkumine), et ta puudusi ei kõrvalda, millest tulenevalt kostja tööd peatas. Tööde teostamisega oleks kostja rikkunud lepingulisi kohustusi ja õigusakte, mis oleks toonud kaasa hageja võimalike nõuete erinevad alused: tööde mittevastavus projektile, lepingule, muudatuskokkulepetele, põhjendatud nõudmistele ja õigusaktidele ning tööde teostamine oleks olnud vastuolus hageja ja teiste töövõtjate huvidega. Kostja on hagiavalduse 15.10.2007 vastuse lisas nr 2 (OÜ AB Trans 05.07.2007 teatis), 28.04.2008 vastuses hageja taotlusele ja 26.02.2008 istungil antud seletuses välja toonud, et ehitusprojekti puudulikkus seisnes muuhulgas kõnnitee asukoha tegelikule olukorrale ja kokkulepetele mittevastavuses ning drenaaži ja mahasõitude puudumises. Asjaolu, et ehitusprojektis puuduvad drenaaž ja mahasõitude asukohad, on kostja poolt esitatud ka 26.09.2008 taotluses. Rae Vallavalitsuse antud korraldus ehitusloa väljastamiseks ei tõenda ehitusprojekti vastavust tegelikule olukorrale. Kohus on ebaõigesti käsitanud Põhja Regionaalse Maanteeameti 13.11.2006 haldusakti: Kohus on otsuses mitte ainult vastuoluline, vaid ka selgelt erapoolik, asudes hageja positsioonile ning jättes kostja seisukohad kõrvale. Tegelikkuses ei olnud probleemid kuhugi kadunud ega lahendatud. 2007.a. veebruaris dokumenteeritud probleemidest (nt ehituspäeviku sissekanded, nõupidamise (tehnilise koosoleku) protokoll nr 1 - maapinna liigniiskus, geoloogiliste uuringute ja täieliku projekti puudumine, sealhulgas drenaaži projekti puudumine; projekti mittevastavus loodusele, sealhulgas projektne kõnnitee tegeliku heki asukohas, ja eeltoodu tõttu tööde peatumine) kõrvaldas hageja ainult osa. Hageja ei ole kostjale esitanud rajatud drenaažile ja suuliselt kokku lepitud kõnniteele vastavat projekti. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lepingupoolte vahel 16.02.2007 toimunud tehnilise koosoleku protokolli nr 1 p-des 2.4 ja 3.1 on sõnaselgelt otsustatud sätestada täiendavad hageja kohustused. Hageja on tagantjärele püüdnud anda poolte tahtest ja kirjapandust erinevat tõlgendust p-le

protokolli ega projektis tehtavat muudatust siiani esitatud ei ole. Olukorras, kus kostjal puudus kõnnitee asukohta määrav kirjalik alus, ei saanud ta töid teostada. 16.02.2007 toimunud tehnilise koosoleku protokolli nr 1 (p 2.3) kohaselt on ka otsustatud, et võimalik on tööde peatumine tulevikus seoses väga suurte erinevustega projektse ja olemasoleva pinna vahel. 27.04.2007 lepingu lisa nr 5 sõlmimisega protokolli p 2.3 ei muudetud. On arusaamatu, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et lisa nr 5 sõlmimisega olid pooled kõik veebruaris tõusetunud probleemid lahendanud. Lisa nr 5 sõlmimine ei tõenda hageja poolt oma kohustuse täitmist. Kostja lootis lisa 5 sõlmimisel, et hageja lahendab probleemid jooksvalt töö käigus, nagu oli enne 27.04.2007 toimunud. Hageja projekti puudusi ei kõrvaldanud ega projekti muudatuste kohta kirjalikke otsuseid esitanud ei ole. Ehituspäevikute osas on kohus asunud eksperdi rolli ning ignoreerib täielikult asjaolu, et tegemist on poolte esindajate alla kirjutatud dokumentatsiooniga, mis peegeldab poolte tegelikku tahet. Kohus on täielikult ignoreerinud nõuet selgitada välja poolte tegelik tahe, mille asemel tegeleb käekirjaekspertiisi läbiviimisega. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja väide ebaseaduslike torurajatiste kui tee-ehitustööde lõpetamist takistava asjaolu kohta on põhjendamata ning sellest ei nähtu, mil viisil teise ettevõtja poolt rajatud võimalikult ebaseaduslik rajatis takistas kostjal tee katmist viimase killustikukihiga. Kostja on välja toonud, et torutööd olid lõpetatud 04.06.2007. Raasiku Vallavalitsuse 22.10.2008 vastuses teabenõudele on sedastatud, et Raasiku Vallavalitsusele ei ole esitatud kuivendussüsteemi ega veetorustike projekte ja need rajatised on ebaseaduslikud ning arendajale on tehtud märkus puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud vastusest järelduvalt oli hageja kohustatud ebaseaduslikud rajatised likvideerima, kui neid ei seadustata. Seega oli väga võimalik, et hageja oleks pidanud tee uuesti lahti kaevama. Ebaõige on kohtu seisukoht, et on mõistlik eeldada, et viimase kihi paigaldamist väidetavalt ebaseaduslikud torud ei takista, kui alumised teekihid on saadud valmis ehitada. Lepingu p 11.1 kohaselt tuli tööd teostada vastavalt teehoiutööde tehnoloogianõuetele (MKM 13.05.2004); määruse § 14 p 4 järgi pidid torutööd olema tehtud enne muldkeha ja teekatendi rajamist. Et torutööde kohta puudusid dokumendid, ei saanud kostja lugeda torutöid lõplikult teostatuks, s.o tehtuks määruse § 14 p 4 mõttes ja oli sunnitud tee-ehitustööd peatama, et vältida lepingu p 11.1 rikkumist. Et dokumentatsiooni ei esitatud, ei võinud kostja teada, kas liigniiskuse probleem oli kõrvaldatud. Oletuse pinnalt, et võib-olla liigniiskus ei hakka tee konstruktsioone lõhkuma, ei võinud kostja jätkata tööde teostamist. Sellisel viisil ehitatud tee oleks vastuolus projektist, lepingust ja seadusest tulenevate kvaliteedinõuetega ja kujutaks endast kostja rikkumist. Teiseks pidas kostja lepingu täitmisel silmas p 6.1.2 tulenevat kohustust, samuti hea usu põhimõtet, mille kohaselt tuleb kohustuse täitmisel arvestada teiste isikute õigustega. Tulenevalt kostja nimetatud lepingulisest ja seaduslikust kohustusest ei saa kostjale ette heita, et ta hageja ja teiste töövõtjate huvidega mõistlikult arvestas ja neile kahju tekkimist vältis. Juhindudes lepingu p-dest 3.1 (lähtumine eesmärgist), 6.1.1 (töö vastavus projektile), 6.1.2 (töö kooskõla teiste huvide ja lepingu eesmärgiga), 6.1.4 (töö teostamine vastavalt projektile), 6.1.11 (teostamisel olevate teiste tööde rikkumatus) ja 11.1 (tööde teostamine vastavalt projektile ja õigusaktidele) üksikult ja koostoimes, järgis kostja nimetatud kohustusi, et

vältida vastasel juhul lepingu p-de 7.2.2 (tööde mittevastavus p-le 6.1 tagajärg), 8.4 (tööde mitteaktsepteerimise tagajärg) ja 9 (garantiikohustused) alusel tekkivat vastutust. Ei saa eeldada, et kostja oleks pidanud jätkama tööde teostamist olukorras, kui see otseselt kahjustaks hageja ja teiste töövõtjate huve. Ebaõige on kohtu seisukoht, et asjaolu, et hageja on küsinud kostjalt mahasõitude ehitamiseks hinnapakkumist, ei andnud kostjale alust tööde teostamist peatada sellel põhjusel, et olemasoleva projekti raames ei olnud mahasõitude kõrgusi ja asukohti näidatud. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et hageja oli nõus põhimõtteliselt mahasõitude ehitamisega. Kohus on oma seisukoha aluseks võtnud hageja väite, et kostja ei pidanud mahasõitude ehitamist oma tööde teostamisel arvesse võtma. Selline seisukoht on vastuolus lepingu p-dega 6.1.2 ja 6.1.11 ning hea usu põhimõttega. Kui kostja oleks lühinägelikult iga hinna eest tööde lõpetanud, oleks mahasõitude ehitamine osutunud hagejale ebamõistlikult kulukaks, sest ühenduskohtade kvaliteedi tagamiseks oleks tulnud osa teest ümber ehitada (uuesti rajada). Mahasõitude ehitamise huvi oli kaitstud lepingu (p 6.1.2 ja 6.1.11) ja seadusega, mille järgimist ei saa kostjale ette heita. Nimetatud huvi ja sellesisulise hageja nõudmisega vastuollu mineku näol oleks tegemist olnud kostjapoolse rikkumisega. Lisaks teatas hageja 14.06.2007 kostjale, et on vajadus teostada lisatöödena mahasõitude ja ühe lisatee ehitus enne killustikualuse ja asfaltkatte paigaldust. Vastav hinnapakkumise küsimine saabus hagejale 19.06.2007. Nimetatud e-kirjas puudusid igasugused viited, nagu hageja ei aktsepteeriks kostja 14.06.2007 teavitust tööde peatumise kohta; hageja hoopis küsis hinnapakkumist. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjale ei andnud alust tööde teostamist peatada põhjus, et olemasoleva projekti raames ei olnud mahasõitude kõrgusi ja asukohti näidatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja kohustus oli teostada lepingu esemeks olnud tee-ehitustööd vastavalt üle antud projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale, teehoiutööde tehnoloogianõuetele, Eestis kehtestatud normidele, standarditele, seadustele, ametlikele nõuetele, ettekirjutustele ja projekti puuduste korral hageja põhjendatud nõudmistele (p 11.1 ja 6.1.1). Olukorras, kui kostjale ei olnud üle antud projekti puudusi kõrvaldavat mahasõitusid arvesse võtvat projektdokumentatsiooni ega hageja kirjalikke nõudmisi, lähtus kostja õigustatult õigusaktidest ja peatas tööd. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et teatas tööde teostamise takistustest hagejale seaduses ja lepingus ettenähtud korras. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on peale 2007.a. veebruaris lisa-täitekihiga seoses peetud e-kirjavahetust kostja esindaja Sulev Puumeister saatnud hageja esindajale Rait Pitkile üksnes üldsõnalisi e-kirju ja edastanud akte. Lepingu lisa nr 5 sõlmimine 27.04.2007 ei tõenda, et probleemid ületati, vaid üksnes kostja lootuse olemasolu, et hageja puudused tööde teostamise ajal kõrvaldab. Kostja e-posti teel hagejale saadetud teated olid piisavalt täpsed, arvestades hageja varasemat korduvat teavitamist, sest hagejale olid probleemid juba varasemast teada. 14.06.2007 e-kirjas andis kostja teada, et kui teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti ei tagastata allkirjastatult hiljemalt 19.06.2007 või ei lahendata mahasõitude ja lisatee ehitamise küsimust (teatata, kas töö tellitakse ja millises mahus), on võimatu alustada killustikualuse paigaldamist ning töödega ei jõuta kokku lepitud ajaks valmis. Kohtu järeldus, nagu ei puutuks asjasse kostja varasemad e-kirjad ja ehituspäevikud, on alusetu, sest nimetatud dokumentides viidatud puudused ei olnud jätkuvalt lahendatud. Hinnang, nagu varasemad teavitused ei saaks kehtida

pärast lisa sõlmimist, on põhjendamatu, sest probleemid jätkusid. Leping ega võlaõigusseadus ei näe ette korduva teavitamise või meeldetuletamise kohustust. Järelikult on kostja täitnud lepingust tuleneva teavitamiskohustuse. Kuna lepingurikkumise on toime pannud hageja, mitte kostja, on ebaõige kohtu seisukoht, et tasaarvestusega 31.07.2007 lõppes kostja esitatud arvest tulenev võlasuhe hageja ja kostja vahel ning kostjal puudub nõue hageja vastu, mille väljamõistmist vastuhagis nõutakse. Hageja leppetrahvi nõue on alusetu, seega ei saanud ta seda kostja nõudega tasaarvestada. Kostja oli hagejat teavitanud viimase rikkumistest juba 05.07.2007 teatisega ja esitas vastuväited ka 19.09.2007 hoiatus-nõude kirjas. Et hageja endast tulenenud põhjustel õigustamatult rikkus tasu maksmise kohustust, on kostjal leppetrahvi nõue lepingu p 10.3 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Kolleegium ei tuvastanud apellatsioonkaebuses väidetud asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist ega poolte tahteavalduste ebaõiget tõlgendamist. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kohus oli erapoolik. Maakohus käsitles kostja vastuväiteid ning kostjal oli võimalus esitada omapoolseid tõendeid hageja väidete ümberlükkamiseks. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjas olulised asjaolud: - Pooltevaheline õigussuhe tuleneb 25.01.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr A/07-01. - Kostja töövõtjana ei teinud lepingus kokku lepitud töid valmis tähtaegselt 21.06.2007, so ei katnud teed 20 cm paekillustikuga, mille osas vaidlus puudub. Selles seisnebki kostja kui töövõtja kohustuse rikkumine. - Lepingu punkti 10.4 kohaselt oli hagejal tellijana õigus nõuda kostjalt lepptrahvi 0,5 % lepinguhinnast iga viivitatud päeva eest. Lepinguhinnaks oli 2 896 229,76 krooni, millest viivis ühe päeva eest moodustas 12 272,16 krooni. - Kostja esitas hagejale tasumiseks 25.06.2007 arve nr 070402 summas 834 202,85, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd hageja oli teinud kostjale ettemaksu 681 995,20, siis tuli tasuda tehtud tööde eest 302 364,15 krooni, millele lisandub käibemaks. Arve tasumise tähtpäevaks lepingu p 8.3. kohaselt oli 16.07.2007. Arve on hageja poolt maksmata. -3.07.2007 esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestas kostja arves nr 070402 oleva summa 302 364,15 krooni kostja leppetrahvi võlgnevusega 490 886,40 krooni ning kohustas kostjat tasuma hagejale nimetatud nõuete vahesumma 188 522,25 krooni 10 päeva jooksul tasaarvestuse avalduse esitamisest. Kostja nimetatud summat hagejale ei tasunud. Õiguslikuks vaidluseks oli asjaolu, kas kostja poolt kokkulepitud ajaks lepingus ettenähtud tööde lõpetamata jätmine on vabandatav. Kohus asus seisukohale, et kostja vastuväited projektikohase viimase kihi paigaldamata jätmise põhjuste kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei vabanda kostja kui töövõtja viivitust. Seejuures on kohus otsuses

põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning ei tuvastanud ka apellatsioonimenetluses asjaolusid, mis annaksid alust lugeda kostja poolt lepingulise kohustuse täitmatajätmist vabandatavaks. Apellatsioonkaebuses märgitud dokumentatsiooni, sealhulgas ehitusloa hankimise kohustust, on maakohus otsuses käsitlenud, samuti mahasõidu teed, drenaaže ning ebaseaduslikke torurajatisi. Samuti on antud hinnang ehitustööde päevikule. Kolleegium ei tuvastanud, et maakohus hindas ebaõigesti Põhja Regionaalse Maanteeameti 13.11.2006 haldusakti. Õige on, et Rae Vallavalitsuse antud korraldus ehitusloa väljastamiseks ei pruugi tõendada ehitusprojekti vastavust tegelikule olukorrale. Töövõtulepingu p nr A/07 p. 4.4 kohaselt kostja töövõtjana kinnitas, et on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud või on kättesaadavad olnud kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas vajalikuks tutvuda seoses ehitusobjekti, selle tegeliku olukorra, lepingu ja projektdokumentatsiooniga ning kinnitas, et andmed ja dokumendid on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Maakohus on põhjendatult viidanud lepingu punktile 5. 3., mille kohaselt töövõtu hulka kuulusid ka lubade, litsentside hankimine, vajalikud märkimis- ja mõõtmistööd jne. Töövõtulepingu p. 8.1. kohaselt tuli tööd üle anda 30.04.2007. Vastastikkusel kokkuleppel 27.04.2007 pikendati tööde üleandmise tähtaega, milleks oli 21.06.2007 (t.lk. 12). Nimetatud kokkuleppest ei ilmne, et tööde üleandmiseks kokkulepitud ajaks oli hagejal veel täitmata mingid kohustused, mis võivad seada ohtu kostja poolt tööde tähtaegse lõpetamise. Apellant, viidates 16.02.2007 tehnilise koosoleku protokollile nr 1 p. 2.4. ja 3.1, leidis, et hageja ei esitanud drenaaži projekti, kuid tööde täitmise tähtaja pikendamine toimus päras nimetatud kuupäeva. Leppides kokku tööde valmimises nimetatud tähtajaks, pidi kostja arvestama, et ta töö tähtaegselt lõpetab. Ka viidatud 02.04.2007 tööde peatumine toimus enne 27.04.2007. Õige on, et 16.02.2007 protokolli punktis 2.3 on märgitud, et on võimalik tööde peatumine tulevikus seoses väga suurte erinevustega projekti ja olemasoleva pinna vahe (t.lk.393), kuid sellest pidi töövõtja tellijat teavitama. Toimiku materjalidest ei ilmne, et töövõtja oleks tellijat pärast 27.04.2007 teavitanud sellise olukorra tekkimisest. Apellant esitab rida pretensioone hagejapoolse tegemata jätmise suhtes, kuid samas on ta pidanud võimalikus töid lõpetada 21.06.2007. Apellandi poolt viidatud 14.06.2007 e-mailile (t.lk.60) on kohus hinnangu andnud. Kui oli ette näha, et ei jõuta lisatöid teha kokkulepitud ajaks, siis tuli taotleda tähtaja pikendamist. Sellist konkreetset taotlust toimiku materjalidest ei ilmne. Seega tuleb nõustuda kohtuga, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Vastustaja on juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et tegelikult on ta jätnud katmata killustikukihiga 20 cm kogu tee pikkuses. Projektis olev puudus, so tee oli planeeritud liiga madal, kõrvaldati ehituskäigus, lisades täiendava kruusakihi ning see oli lisatöö, mida kostja ei teinud tasuta. Vastustaja vastuväide on põhjendatud ka selles, et apellant ei ole esile toonud neid asjaolusid, mis takistasid tal töid lõpetamast suuremas osas, sest ehitusloa alusel vaieldav maaala on äärmiselt väike (t.lk. 220-223). Mahasõitude tegemist vastustaja ei taotlenud apellandilt, drenaažid ei seganud tee katmist esimese kihiga, vaidlusalune kõnnitee puudutas üksnes ca 50 meetrit. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et 31.07.2007 oli hagejal rahaline nõue kostja vastu leppetrahvi osas ja ta sai teostada tasaarvestatust kostja poolt esitatud arves oleva

summaga VÕS § 197 lg1 järgi. Seega on maakohtu seisukoht põhjendatud, et kostjal puudub nõue, mille väljamõistmist ta vastuhagis taotleb ning seetõttu ei saa vastuhagi rahuldada, seda ka viiviste osas. Hageja taotles kostjalt leppetrahvi väljamõistmist summas 2 200 000 krooni. Maakohus rahuldas kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks ning mõistis välja leppetrahvi 446 237,61 krooni. Viiviste vähendamisel on kohus võtnud arvesse teostatud tööde mahtu ning pidanud mõistlikuks viiviseid vähendada VÕS § 162 lg 1 järgi. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus hagi osalisel rahuldamisel on seaduslik ja põhjendatud. Pooled olid kokku leppinud viiviste määras töövõtulepingu punktis 10.4. VÕS § 158 lg 1 järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingus kokkulepitud määras. Maakohus ongi sellest juhindunud. Arvestades eeltoodut, kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.