Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2009.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number
2-07-39833
Tsiviilasi
AS VolkerRail RTE hagi A K vastu 13 049 krooni ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 13 049 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS VolkerRail RTE (reg.k 10133328, asukoht: Kalmistu tee 9, Tapa 42210, Lääne-Virumaa) esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok, Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, Harjumaa. Kostja: A K (ik xxxx, elukoht: xxxx ) esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula 1, Rakvere linn 44308, Lääne-Virumaa Kohtuistungi toimumise aeg 05.05.2009.a. Osalesid hageja ja kostja
Hagi rahuldada. Välja mõista A K`ilt AS VolkerRail RTE kasuks 13 049 (kolmteist tuhat nelikümmend üheksa) krooni põhivõlana ning kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis 2823, 30 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm krooni ja 30 senti) ja alates 08.07.2009 viivis seadusjärgse viivitusintressimääraga põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta A K`i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue: AS VolkerRail RTE (endise nimega AS Rööbasteede Ehitus) esitas kohtule 27.09.2007.a. A K`i
vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja koolituskulud summas 13 049 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 465 krooni, koolituskulude tasumise nõude esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse viivitusintressimääraga (11% aastas) kuni koolituskulude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 27.02.2006 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja hageja juurde tööle 01.03.2006.a. Kostjale teostati koolitusi ajavahemikul 01.03.2006.-01.07.2006 vastavalt koolituste ajagraafikule. Koolituste eesmärgiks oli töötaja eksvaatori juhiks väljaõpetamine, raudteeliikluse ning ohutustehnika teadmiste omandamine ekskavaatorijuhi tööks. Koolituste teemadeks olid ekskavaatoriga tutvumine, tööoperatsioonide käsitlemine, remondi teostamine ning masina hooldus. Koolituste läbimisel koostati läbitud koolituste kohta protokoll/tunnistus005/2006. Kuna hageja tegi kostja täiendkoolituseks kulutusi kokku 20 001 krooni, siis sõlmisid pooled 25.09.2006.a. töölepingu juurde lisaks koolituslepingu. Koolituslepingu p-s 5.2. leppisid pooled kokku, et juhul, kui tööleping lõpeb koolituslepingu p-s 4 nimetatud tähtaja jooksul (ehk kahe aasta jooksul koolituste läbimisest) töötaja algatusel, kohustub töötaja hüvitama väljaõppele tehtud kulutused koolituslepingu p-s 3.3. nimetatud summas 20 000 krooni, mida on vähendatud proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Kuna kostja algatusel toimus töölepingu lõpetamine 31.05.2007.a., s.o enne kahe aasta möödumist, siis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 13 049 krooni. Töölepingu lõpetamisel ei saavutanud pooled kokkulepet koolituskulude täielikus hüvitamises lõpparvest kinnipidamise teel ega nende tasumise osas maksegraafiku koostamise kohta. Palgaseaduse §-s 36 on loetletud, milliseid summasid võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada. Muul juhul on kinnipidamiste tegemiseks vajalik töötaja nõusolek. Kuna kostja nõusolekut ei andnud, kuigi hageja seda palus, siis ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda kõnealuse summa väljamõistmiseks kohtu poole koolituskulude 13 049 krooni ja viivise 465 krooni väljamõistmiseks. Lisaks palub hageja välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgse viiviseprotsendiga päevas kuni põhisumma 13 049 krooni täieliku tasumiseni. Hageja esitas 03.06.2008.a. kirjaliku selgituse koolituskulude kandmise osas, mille kohaselt ei kuulu kutsealase väljaõppe teostamine ehk nn koolitamine mitte ühegi kalkulatsioonis nimetatud koolitaja töölepingujärgsete tööülesannete hulka, mida tõendavad koolitajate töölepingud ja ka ametijuhendid. Tööandja ja töötajatest koolitajad leppisid suuliselt kokku, et kutsealase väljaõppe teostamise ajal on koolitajad vabastatud oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest ehk koolitustundide võrra tegid nad vastavas kuus vähem oma töölepingujärgset tööd; makstakse koolitajatele jätkuvalt edasi põhipalka, kuna koolituse läbiviimine toimus tööandja huvides; lisaks põhipalgale makstakse koolitajatele koolituse läbiviimise eest ka lisatasu. Seega on kalkulatsioonis nimetatud summad koolitajatele põhipalga ja lisatasu koosseisus ka reaalselt välja makstud. Tegelikkuses on koolitamisega seonduvad tööandja kulud olnud hoopis suuremad, kuna siia hulka pole arvestatud mistahes kõrvalkulusid. Lisaks pole arvestatud ka koolitajatele makstud summade maksukulu. Kuigi hageja selgitas, kuidas kalkulatsioonis nimetatud summad koolitajatele välja maksti, siis tegelikkuses ei tohiks see hageja arvates kostja hüvitamiskohustuse olemasolu osas tähtsust omada, kuna koolitus oli koolituslepingu sõlmimise ajaks juba läbi viidud, siis koolituslepingu sõlmimise ajaks oli tööandja poolt juba kantud ka koolituse läbiviimisega seotud kulud. Kuna kulud olid koolituslepingu sõlmimise hetkeks juba kantud, siis koolituslepingu punktide 3.3. ja 5.2. eesmärk oli leppida kokku konkreetses summas, mis võetakse aluseks töötaja poolse hüvitamiskohustuse suuruse sisustamisel juhul, kui töötaja otsustab enne kokkulepitud perioodi tööandja juurest lahkuda. Kõnealuseks hüvitamiskohustuse suuruse määratlemisel aluseks võetavaks summaks leppisid pooled koolituslepingus kokku 20 000 krooni. Koolituslepingu poolte tahe ei olnud suunatud sellele, et tööandjal tekiks hiljem veel kohustus hakata töötajale kõnealuse 20 000 krooni osas kulutuste sisu ja olemasolu
selgitama või tõendama. Poolte tahe oli suunatud üheselt sellele, et kõnealune summa on tehtud kulutuste suurusena kokku lepitud ja töötaja poolt aktsepteeritud, mistõttu see võetakse ka hilisema võimaliku hüvitamiskohustuse suuruse määratlemisel aluseks. Hageja esitas 24.04.2009.a. täiendava seisukoha, mille kohaselt palub ta võtta kohtul arvesse Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2009.a. otsuse põhjendusi, kuna tegemist on identsete vaidlustega. Hageja on enda nõude tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: poolte poolt 27.02.2006.a. sõlmitud tööleping nr 1945; töölepingu nr 1945-27.02.2006.a. muutmine; 25.09.2006.a. kalkulatsioon – kutsealane väljaõpe raudtee ekskavaatorijuhi erialal; 20.09.2006.a. AS Rööbasteede Ehitus – koolituse protokoll; 01.03.2006.a. AS Rööbasteede Ehitus – koolituse protokoll; 16.03.2006.a. – AS Rööbasteede Ehitus - koolituse protokoll; 30.03.2006.a. AS Rööbasteede Ehitus – koolituse protokoll; 25.09.2006.a. koolitusleping nr 28; AS VolkerRail RTE töölepingu nr 1945-27.02.2006 lõpetamine; Rööbasteede Ehitus AS - A K`i ametijuhend; Rööbasteede Ehitus AS-i poolt väljastatud tunnistused; kutsetunnistus nr 013615 R V ; 15.03.2006.a. töölepingu nr 851 – 8/12/1998.a. muutmine; Rööbasteede Ehitus AS – M R `i ametijuhend; töölepingu nr 452 – 10/15/1997.a. muutmine; Rööbasteede Ehitus AS –A L ametijuhend; töölepingu nr 267 – 04.06.1997.a. muutmine; ametijuhend – töödejuhataja (keevitus); töölepingu nr 110 – 21.02.1997.a. muutmine; Rööbasteede Ehitus AS – A P ametijuhend; isikukonto 01.03.2006-31.03.2006, 01.04.2006-30.04.2006, 01.05.200631.05.2006, 01.06.2006-30.06.2006 M R `i, L A `i, A P `i ja H P kohta; M R `i 28.05.2008.a. kinnitus tööandja poolt talle makstud tasude kohta; A L 28.05.2008.a. kinnitus tööandja poolt talle makstud tasude kohta; H P `u 28.05.2008.a. kinnitus tööandja poolt talle makstud tasude kohta; A P `i 28.05.2008.a. kinnitus tööandja poolt talle makstud tasude kohta. Kostja vastus: Kostja kohtule 12.10.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuna koolitust tööandja poolt peale koolituslepingu sõlmimist ei toimunud, siis ei saanud töötajat kohustada hageja juures töötama ning kostjal ei olnud kohustust ka täita lepingu p. 4.1. Koolitusleping sõlmiti 25.09.2007.a. ning alates sellest kuupäevast tekkisid pooltel koolituslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Koolituse viisid läbi hageja enda töötajad, tunnistust selle kohta ei väljastatud. Hageja ei ole koolituse läbiviimisel tegelikke kulutusi kandnud, kalkulatsiooni ja protokolli märgitud isikud on hageja töötajad. Hageja poolt esitatud kalkulatsioonist ei ole võimalik aru saada, mille alusel on hageja arvestanud kulutuste suurust ühe inimese kohta. Samast kalkulatsioonist nähtub, et 2006.a. märtsis oli kostjal kokku 324 tundi koolitust, samas on märtsikuus 23 tööpäeva ehk 184 töötundi. Sellise arvestuse järgi oleks pidanud olema igapäevaselt sh nädalavahetustel üle 10tunnised koolitused. Samas täitis kostja igapäevaselt töökohustusi, kuigi ilma spetsiaalse ettevalmistuseta ei tohi raudteel töötada. Kostja arvamuse kohaselt kinnitab see asjaolu, et hageja on koolituse kohta esitanud osaliselt tõele mittevastavaid andmeid. Kostja töölt lahkumine töölepinguseaduse § 79 alusel oli tingitud tööandja poolse palgaseaduse rikkumisest. Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p.-le 5.4. ei arvestatud töötajatele eraldi lisatasu ületundide eest, töötamise eest õhtul, öösel ja nädalavahetustel. Samas aga lepingu p.5.3. sätestab, et lisatasu maksmise otsustab otsene ülemus arvestades sh. p. 5 töötamist õhtul, öösel ja nädalavahetustel, p. 6 töötatud ületunde. Eeltoodust nähtuvalt sisaldas tööleping töötaja õigusi oluliselt halvendavaid sätteid. Tööandja on kohustatud maksma tööajanormi ületamisel ja töötamisel puhkepäevadel lisatasu ning selle üle otsustamiseks puudub tal õigus. 26.11.2007.a. kohtule saabunud täiendavas seisukohas leiab kostja, et hageja poolt läbi viidud õpet ei saa käsitleda kutsealase väljaõppena ega ka tööalase koolitusena. Raudteeseaduse § 44 lg 4 kohaselt vedurijuhtidel ja eriveeremi juhtidel peab olema kutsekvalifikatsioon kutseseaduse
tähenduses. Hageja ei ole täitnud koolituslepingu p. 3.1. sätestatud kohustust teostada kutsealane väljaõpe raudtee ekskavaatorijuhi erialal, kuna kostjale vastavat koolitust ei võimaldatud ega kutsekvalifikatsiooni ei omistatud. Samuti ei saa hageja väljastada kutsekvalifikatsioonitunnistusi, kuna ta ei oma selleks vastavat õigust. Täiskasvanute koolituse seadus § 4 lg. 3 sätestab, et tööalast ja vabahariduslikku koolitust võivad korraldada kõik käesoleva seaduse paragrahvis 2 nimetatud asutused ja isikud. Sama seaduse § 2 sätestab, et käesoleva seaduse tähenduses on täiskasvanute koolitusasutused riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui täiskasvanute koolitus on nende seadusest või põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Hageja põhikirjast ei nähtu, et tema tegevus oleks seotud tööalase koolitusega. Kostja poolt 12.06.2008.a. esitatud seisukohas hageja esitatud tõendite kohta nähtub, et hageja poolt välja toodud mahus koolituse toimumine ei ole reaalne. Ainuüksi kinnitused, mis on antud 28.05.2008.a., ei näita tegelike koolituskulude kandmist. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tööandja käskkirja, kus oleks kehtestatud igale koolitajale tunnihinnad järgmiselt: P ja P – 100 krooni, L – 95 krooni ja R 65 krooni ning oleks sellest tulenevalt määratud ka lisatasude maksmine. Kostja on seisukohal, et kuna koolitused toimusid töö ajal ja koolitajatele maksti neile töölepingus ettenähtud lisatasusid, puudub igasugune seaduslik alus makstud lisatasude sissenõudmiseks kostjalt. Tõendamist ei ole leidnud, et tööandja oleks kandnud seoses koolitamisega lisakulusid. Koolitusleping sõlmiti alles 25.09.2006.a., s.o peaaegu 3 kuud peale koolituse lõppu, ning kuna koolitus oli selleks ajaks toimunud, ei olnud töötajal ka valikut, kas nõustuda lepingu tingimustega või mitte. Kostja on enda vastuväidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: tunnistus nr 383, mille kohaselt on see antud kodanik K A A pojale selle kohta, et ta on lõpetanud väljaõppe ekskavaatorijuhi erialal; 11.10.2007.a e-mail AS Eesti Raudtee personalijuhilt, mille kohaselt kõik mehhanismijuhid ja töötajad, kes oma igapäevases tegevuses puutuvad kokku rongiliiklusega või nende töökoht asub Eesti Raudtee infrastruktuuril, peavad peale vastavate teadmiste omandamist sooritama eksami Eesti Raudtee juures asuvas eksamikomisjonis; AS Rööbasteede Ehitus põhikiri; kutsestandard – raudtee eriveeremi juht II. Kohtu põhjendused: Kohus, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on tõendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on selles, kas 25.09.2006.a. hageja kui tööandja ja kostja kui töötaja vahel sõlmitud koolitusleping (tl 18-19) hõlmab kostja kohustust hüvitada hagejale enne koolituslepingu sõlmimist hageja poolt kostjale võimaldatud koolituse kulud. Lepingu p. 2 tulenevalt on selle objektiks kutsealane täiendõpe koolitaja poolt ja sellega seonduvad poolte kohustused kulutuste kandmise tagatise osas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja osales hageja poolt korraldatud raudtee ekskavaatorijuhi erialasel väljaõppel 01.03.2006-01.07.2006. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja pärast koolituslepingu sõlmimist täitnud kohustust teostada kutsealane väljaõpe raudtee ekskavaatorijuhi erialal. Kohus leiab, et koolituslepingu kehtivus ei sõltu sellest, et see sõlmiti kirjalikult pärast seda, kui koolitus oli juba toimunud. Koolituslepingu p. 3.1 kohaselt kohustub hageja teostama kutsealase
väljaõppe raudtee ekskavaatorijuhi erialal ning p.-st 3.2 tulenevalt kohustus hageja teostama väljaõppe raudtee tehnokasutuseeskirja ja raudtee signalisatsioonijuhendi teadmiste alal. Koolituslepingule on lisatud punkti 9 kohaselt koolituse protokoll 01.03.2006 (koolitus raudtee signalisatsioonijuhendi kohta), koolituse protokollid 16.03.2006 ja 30.03.2006 (koolitus raudtee tehnokasutuseeskirja kohta) ning koolituse protokoll 20.09.2006.a. (ekskavaatorijuhiks koolitamine). Kõikidel eeltoodud protokollidel on kostja allkiri selle kohta, et ta osales koolitusel. Seega on tõendatud hageja poolt koolituslepingu p. 3.1 ja 3.2 täitmine. Tulenevalt koolituslepingu p.-st 3.3 kohustub tööandja kandma koolitusega seotud kulud kogusummas 20 000 krooni. Kuna hageja täitis lepingu p.-d 3.1 ja 3.2 ning on kandnud ka p.-s 3.3 koolitusega seotud kulud, siis oli ta õigustatud nõudma kostjalt lepingu p. 5.2 alusel väljaõppega seotud kulutuste hüvitamist, sest lepingu p. 4.1 kohaselt kohustus kostja pärast väljaõppe lõppemist töötama AS-is Rööbasteede Ehitus (uus ärinimi AS Volker Rail RTE) 2 aastat, kuid ta ei teinud seda ning tööleping lõpetati töötaja algatusel enne kahe aasta möödumist väljaõppe saamisest. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kui töötaja tööleping lõpeb punktis 4 nimetatud tähtaja jooksul töötaja algatusel, kohustub töötaja hüvitama väljaõppele tehtud kulutused vastavalt käesoleva lepingu punktis 3.3 olevas summas, mida on vähendatud proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Kostja tahet sõlmida 25.09.2006.a. koolitusleping kinnitavad allkirjad koolituse protokollidel ja koolituslepingul. Koolituslepingu p.-s 3 on küll hageja kohustused sõnastatud tulevikku suunavalt, kuid pooltel puudub vaidlus selles, et hageja oli koolitused läbi viinud juba varem. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja endale kohustusi seoses juba läbitud väljaõppega. Pooled on koolituslepingus kokku leppinud, et koolitusega seotud kulud on kogusummas 20 000 krooni. Kohus leiab, et kostja hüvitamiskohustus ei sõltu sellest, kuidas kalkulatsioonis nimetatud summad koolitajatele välja maksti ja seetõttu jätab kohus kostja väited, mille kohaselt ei ole hageja koolituse läbiviimisel tegelikke kulutusi kandnud, tähelepanuta. Koolituslepingust tulenev nõue ei sõltu sellest, millised kokkulepped olid hagejal enda teiste töötajatega ja kas koolitajad olid vabastatud oma põhitööst. Samuti ei oma kostja hüvitamiskohustuse seisukohast tähtsust see, kas koolitamine kuulus või ei kuulunud kalkulatsioonis nimetatud koolitajate töölepingujärgsete tööülesannete hulka. Kuigi koolituse maksumuse üle otsustamisel tuleb lähtuda üksnes poolte poolt kokkulepitust, leiab kohus, et koolitusega seotud kulu ühe inimese kohta 20 001 krooni suuruses summas kinnitab ka 25.09.2006.a koostatud kalkulatsioon (tl 13). Kostja väide, mille kohaselt oli töölt lahkumise põhjuseks tööandjapoolne palgaseaduse rikkumine, sest tööleping sisaldas töötaja õigusi oluliselt halvendavaid sätteid, on asjakohatu. Nimelt nähtub toimikust (tl 20), et töölepingu nr 1945-27.02.2006 lõpetamine toimus TLS § 79 alusel (määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel) ja seega kohustub kostja koolituslepingu p 5.2 kohaselt hüvitama väljaõppele tehtud kulutused summas mida on vähendatud tööl oldud ajaga. Vastavalt VÕS § 1 kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega
viivitamine. Kuna kostja on jätnud oma koolituslepingu p.-st 4.1 tuleneva kohustuse (töötada pärast väljaõppe lõppemist hageja juures 2 aastat) täitmata, on ta rikkunud lepingut ja hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt koolituslepingu p. 5.2 alusel väljaõppega seotud kulutuste hüvitamist. Nimetatud punkti kohaselt kui töötaja tööleping lõpeb lepingu punktis 4.1 nimetatud tähtaja jooksul töötaja algatusel, kohustub töötaja hüvitama väljaõppele tehtud kulutused vastavalt käesoleva lepingu p.-s 3.3 olevas summas (20 000 krooni), mida on vähendatud proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Arvestades, et kostja töötas hageja juures pärast koolituse läbimist 253 päeva (21.09.2006-31.05.2007), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 049 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna koolituslepingu p 5.2 kohaselt oli kostja kohustatud hüvitama hagejale koolituskulud töölepingu lõpetamisel, siis muutus kohustus sissenõutavaks töölepingu lõpetamisel 31.05.2007.a. ja alates sellest ajast on hagejal õigus nõuda viivist. Perioodil 31.05.2007.a. 30.06.2007.a. oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 3,5%. VÕS § 113 lg 1 alusel oli viivise määraks 10, 5%. Viivitatud päevade arv on 30 päeva. Seega tuleb kostjal nimetatud perioodil maksta viivist 112, 92 krooni (13 049 x 0,105 x 30/364). Perioodil 30.06.2007.a. – 31.12.2008.a. oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0%. VÕS § 113 lg 1 alusel oli viivise määraks 11%. Viivitatud päevade arv on 550 päeva. Seega tuleb kostjal nimetatud perioodil maksta viivist 2168, 90 krooni (13 049 x 0,11 x 550/364). Perioodil 31.12.2008.a. – 08.07.2009.a. oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,5%. VÕS § 113 lg 1 alusel oli viivise määraks 9,5%. Viivitatud päevade arv on 159 päeva. Seega tuleb kostjal nimetatud perioodil maksta viivist 541, 50 krooni (13 049 x 0,95 x 159/364). Lähtudes eeltoodust on viivise summa otsuse tegemise seisuga 2823, 30 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 138 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, siis on põhjendatud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕS § 1, § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94 ja § 113 lg 1 sätteid ning juhindus TsMS § 162 lg 1, 441-442, 632 lg 1 nõudeist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2009.a Nooremreferent
/allkiri/
M.Roots I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.