Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

2-09-13244

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik BOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 26.03.2009 avalduse BOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 01.04.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks K Prükki.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu Kohtule esitatud avalduse kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks puitmajade paigaldamine Norra Kuningriigis. Võlgnik sõlmis suulise koostöölepingu Norra koostööpartneriga, kelle ülesandeks jäi ehitusteenuste müümine lõppklientidele. Selleks loodi ka äriühingule Norras filiaal. Seoses üldise majanduslangusega sattusid Norra partnerid makseraskustesse ning hakkasid viivitama maksete teostamisega. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on norra partnerite võlgnevus 5 880 576 krooni. võlgniku seaduslik esindaja leiab, et enamust nimetatud võlgnevusest ei ole võimalik kätte saada, kuna äriühingule on esitatud pretensioonid ebakvaliteetese töö eest. Eeltoodu on põhjuseks, miks võlgnik on sattunud makseraskustesse. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgnikul vara vähem, kui pool osakapitalist. Kuna võlgniku ainuosanikul puuduvad vahendid omakapitali suurendamiseks ning puudub ka investorite huvi, siis on äriühing maksejõuetu ja sellest tulenevalt esitas äriühingu juhatuse liige kohtule pankrotiavalduse.

2-09-13244 Tulenevalt eeltoodust palub BOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige algatada võlgniku BOÜ pankrotimenetlus.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu BOÜ on registrisse kantud osakapitaliga 40 000 krooni. Pankrotimenetluse algatamisel on võlgniku juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks AS. Võlgniku põhitegevusalaks on puitmajade püstitus. Võlgnik tegeles puitmajade paigaldusega Norras ja selleks loodi 2008. a septembris võlgniku filiaal Norras. Võlgniku müügiarvetest nähtub, et Eesti ja Norra äriühingutele on esitatud arveid erinevate projektide teostamise eest, s.h nii sise- kui välistööde eest. Võlgniku seletuse kohaselt paigaldati peamiselt OÜN poolt müüdud maju. Võlgniku töötajad paigaldasid maju Norras kuni 2009.a märtsi alguseni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgnku majandustegevus lõppenud. Võlgnik rentis ruume ASPE aadressil XXX. Üürileping sõlmiti 01.01.2008 tähtajaga kuni 31.12.2012. 19.03.2009 on leping lõpetatud poolte kokkuleppel, põhjusel, et üürnikul oli pikemaajaline võlgnevus üüri-, elektri- ja kommunaalteenuste eest. Võlgniku 2008.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 7 646 744 krooni, kusjuures võlgniku müügitulu oli samal perioodil 24,3 miljonit krooni. võlgniku raamatupidamisandmete kohaselt oli võlgnikul muid tegevuskulusid ca 11,1 miljonit krooni, millest 5 551 881.31 krooni moodustasid ebatõenäoliselt laekuvad arved. 2009.a kahjum 01.04.2009 seisuga oli 1 432 353 krooni. Kuna võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2008.a, siis on ka võlgnik muutunud maksejõuetuks 2008.a, võlgniku maksejõuetus on pärast seda süvenenud. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli võlgnikul 39 töötajat. Poolte kokkuleppel on 23 töötajaga töölepingud peatatud, üks töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel. Pankrotimenetluse alustamise seisuga oli võlgnikul peatamata 15 töölepingut, millest osa oli sõlmitud kontoritöötajatega ja ehitajatega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli töösuhte jätkamine sellise hulga töötajatega võlgniku majanduslikku seisundit arvestades ilmselgelt ebamõistlik. Ka peale pankrotimenetluse algatamist ei asunud võlgnik töötajatega töölepinguid lõpetama. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik deklareerinud viimased töötajate tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulu- ja sotsiaalmaks 2009.a veebruari deklaratsioonis. Pangakontode väljavõtete kohaselt on osadele töötajatest makstud palka kuni pankrotimenetluse algatamiseni 01.04.2009. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara kokku 856 015.18 krooni, kohustusi on võlgnikul 8 605 173.60 krooni. võlgnik on ajutise pankrotihalduri hinnangul maksejõuetu ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks üldisest majanduslangusest tingitud makseraskused Norra partneritel, kes hakkasid viivitama maksete tasumisega. Samuti on võlgnik selgitanud, et äriühingule jäeti tasumata seoses ebakvaliteetse tööga. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt müüs OÜN Norrasse maju, mis oli vaja Norras kokku panna. Maja eest tasumise tähtaeg oli reeglina 14 päeva arvates majadetailide kohaletoimetamisest. Pärast materjalide kohaletoimetamist asus võlgnik maju kokku panema. Nii võlgnikule kui ka OÜN tasus Norra edasimüüja. Sellise töökorralduse juures juhul, kui lõpptellija ei olnud majaga rahul, jäi võlgniku kanda mitte üksnes maja kokkupaneku kvaliteedirisk, vaid ka maja enda kvaliteedirisk. Võlgniku seaduslik esindaja A.

2-09-13244 Sauli selgituse kohaselt tegid võlgnik ja OÜN omavahel aasta lõpus vastavaid ümberarvestusi. Nimetatu ei kajastu võlgniku raamatupidamises. Ajutise pankrotihalduri hinnangul saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada debitoorse võlgnevuse halba laekumist. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud debitoorse võlgnevuse kujunemist ja leiab, et ei saa pidada tõenäoliseks, et kõigi arvete mittetasumise põhjuseks oleks ebakvaliteetne töö või teenus. Ebakvaliteetse töö või teenuse puhul on tavaline, et tasumata jäetakse osa arvest. Võlgniku kliendid on aga paljudel juhtudel jätnud tasumata kogu arve. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole piisavat tähelepanu pööranud kvaliteedikontrollile, tööde üleandmise dokumenteerimisele ja debitoorse võlgnevuse sissenõudmisele. Olukorras, kus kliendid jätsid arved tasumata, oleks suurema kahju vältimiseks olnud mõistlik teenuse osutamine kuni arvete laekumiseni peatada või sõlmida võla tunnistamise kokkulepped koos maksmata arvete tasumise ajatamisega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine põhimõtteliselt võimalik, kuna olemas on töötajaskond ja müügikanalid. Samas tuleks tegevuse jätkamise korral täielikult ümber vaadata senine kvaliteedikontrollisüsteem, teenuse osutamise dokumenteerimine, selgelt eristada võlgniku ja majade müüjate vastutus ning luua efektiivne nõuete sissenõudmise süsteem. Tervendamine tuleks ühitada võlausaldajate ja võlgniku kompromissiga. Seda oleks põhjus kaaluda juhul, kui on näha debitoorse võlgnevuse laekumist kui mitte lühiajalises perspektiivis, siis perioodiliste osamaksetena kesk-pikas perspektiivis. Vastasel juhul tuleks tegevuse taaskäivitamiseks leida vahendid väljastpoolt, mis on pigem ebatõenäoline. Ajutise pankrotihalduril pole andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või, et pankrotimenetluses oleks vara varjatud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad pankrotimenetluses esineda vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid teistele, samuti teinud tehinguid lähikondsetega. Võlgnik on perioodil jaanuar-märts 2009 nii enda kui filiaali pangakontolt teinud ülekandeid erinevatele võlausaldajatele, s.h OÜN ja töötajatele. Samuti on võlgnik samal perioodil teinud makseid OÜPF, mis ilmselt on olnud liisinglepingu kohased tasumised. OÜN on võlgnik tagastanud laenu eelnimetatud perioodil summas 2 410 680 krooni ja 05.03.2009 on tehtud ülekanne summas 287 680 krooni. SOÜ on võlgniku filiaali pangakontolt tasutud perioodil jaanuar-märts 2009 arveid kogusummas 300 000 Norra krooni.

IV Kohtuistung 19.05.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige ja võlgniku lepinguline esindaja jäid esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

2-09-13244 Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi Nõukogu määrus) artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Nõukogu määrus artikkel 15 sätestab, et maksejõuetusmenetluse mõjusid pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, kus need kohtuasjad pooleli on. BOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 26.03.2009 avalduse BOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted, vastused järelepärimistele; õiend maksuvõlgnevuste kohta; võlgniku pangakontode väljavõtted; võlgniku 2007.a majandusaasta aruanne; bilanss ja kasumiaruanne seisuga 01.04.2009 – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on vara kokku 856 015.18 krooni, teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 8 605 173.60 krooni. Võlgniku 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 7 646 744 krooni, võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 on – 6 702 286.92 krooni, seisuga 01.04.2009 on omakapital – 8 134 640.35 krooni (tl 123-125). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik on, tulenevalt suurest kommunaalteenuste võlast, kokkuleppel üürileandjaga lõpetanud bürooruumide üürilepingu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kuna võlgnikul on filiaal Norra Kuningriigis, on alust võlgniku pankrot välja kuulutada Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 „maksejõuetusmenetluse kohta“ alusel. Kohtu hinnangul on võlgniku „põhihuvide kese“ Eesti Vabariigis, kuna võlgniku registrijärgne asukoht on Eesti Vabariigis ning võlgniku osanik ja juhatuse liige on Eesti Vabariigi kodanik. Võlgniku bürooruumid asuvad Eestis ja tegevuse korraldamine on samuti toimunud Eestis. Eeltoodust tulenevalt tuleb algatada võlgniku põhimaksejõuetusmenetlus Eesti Vabariigis. Võlgniku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustanud üldisest majanduslangusest tingitud makseraskused Norra partneritel, kes hakkasid viivitama maksete tasumisega, samuti asjaolu, et äriühingule jäeti tasumata seoses ebakvaliteetse tööga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada debitoorse võlgnevuse halba laekumist. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud debitoorse võlgnevuse kujunemist ja leiab, et ei saa pidada tõenäoliseks, et kõigi arvete mittetasumise põhjuseks oleks ebakvaliteetne töö või teenus. Ebakvaliteetse töö või teenuse puhul on tavaline, et tasumata jäetakse osa arvest. Võlgniku kliendid on aga paljudel juhtudel jätnud tasumata kogu arve. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole piisavat tähelepanu pööranud kvaliteedikontrollile, tööde üleandmise dokumenteerimisele ja debitoorse võlgnevuse sissenõudmisele. Olukorras, kus kliendid jätsid arved tasumata, oleks suurema kahju vältimiseks olnud mõistlik teenuse osutamine kuni arvete laekumiseni peatada või sõlmida võla tunnistamise kokkulepped koos maksmata arvete tasumise ajatamisega. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri arvamusest ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on

2-09-13244 põhjendamatult suur debitoorne võlgnevus, mille sissenõudmisega ei ole nõuetekohaselt tegeletud, samuti asjaolu, et võlgniku põhitegevuse üle ei ole teostatud kvaliteedikontrolli, siis viitab nimetatu sellele, et tõenäoliselt on võlgniku juhtorgani liige jätnud täitmata oma kohustused, s.h hoolsuskohustuse, mis seisneb informeerituses äripartnerite maksevõime väljaselgitamises ja riskide hindamises ärisuhete jätkamise perspektiivikuse väljaselgitamiseks. Samuti tuleb kontrollida võlgniku juhtorgani liikme põhilise kohustuse – kontrollimise kohustuse – täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas võlgniku juhtorgani liige on jätnud täitmata oma kohustused, mis võisid kaasa tuua võlgniku maksejõuetuse, s.o kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad pankrotimenetluses esineda vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid teistele, samuti teinud tehinguid lähikondsetega. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise võimalused ja väljaselgitatud andmete alusel vara tagasi nõudma. K Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks BOÜ pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.