Tsiviilasi nr 2-08-22809
Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste 8. juuni 2009. a Tartu kohtumaja 2-08-22809 AS EMT hagi Margus Kadak vastu 2 618,34 krooni väljamõistmiseks Menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega ja menetluskulude väljamõistmine - hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - kostja Margus Kadak Kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu menetluses on AS EMT hagi Margus Kadak’u vastu 2 618,34 krooni väljamõistmiseks. 30.01.2009. a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses võlgnevuse tasumisega ja hageja menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Kohus saatis hageja avalduse kostjale ja palus kostjal esitada omapoolne kirjalik seisukoht hiljemalt 17.03.2009. a. Kostja sai kohtu kirja kätte 02.03.2009. a, esitades 18.03.2009. a kohtule avalduse seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks, kuid ei ole käesoleva ajani kohtule oma seisukohta esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 429 lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja tasus 19.01.2009. a hagejale kogu võlgnevuse. Seega tuleb menetluskulud TsMS § 168 lõike 5 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 1 000 krooni, kokku seega 1 250 krooni. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Kuigi hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1, on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv suuruses 125 krooni, sest hagejal on TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastava avalduse tulenevalt TsMS § 150 lõikes 4 sätestatust. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1 309,17 krooni. Lepingulise esindaja õigusabi kuluks on märgitud 1 000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 1 000 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ja asja keerukuse astmega. Kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n.n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt ka teiste kostjate vastu ja mis oma sisu poolest on ühetaolised. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kulu suuruseks 500 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, lõpetades menetluse hagist loobumise tõttu, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 625 krooni (125 + 500). TsMS § 178 lõike 1 teise lause kohaselt kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.