Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

lk 2 saamata 7 kalendripäeva eest puhkusetasu summas 883,9 krooni. Avaldaja nõudis ka keskmist palka lõpparve maksmisega viivitamise eest summas 3081,7 krooni. Tööandja teatas, et firma esindajal ei ole võimalik istungil osaleda. Nõudeid tööandja ei tunnista ning tuginedes puhkuseseaduse ( PuS) § 13-le väidab ta, et avaldajal ei ole õigust puhkusele tekkinud, kuna ta töötas vähem kui 6 kuud. Augusti töötasu maksti töötajale välja 01.septembril 2008, s.t. õigeaegselt ning ilma viivitamiseta. Tööandja palub jätta avaldus rahuldamata. Töövaidluskomisjon, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära avaldaja seletuse, on asunud seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel: 1, Vastavalt ITLS § 18 lg 4-le, kui isik, kelle vastu on nõuded esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta, võib töövaidlusorgan teha asjas otsuse ilma vastava isiku kohal viibimiseta.

päeva. Seega puhkusekompensatsiooni on töötajal õigus saada 9 päeva eest ( 28 : 12 x 4 kuud) Hüvitise arvestus : juuni - 1895.- krooni 28 päeva luult ________________- 3196.- krooni ___________ 31 päeva 5091 : 59 x 9= 777.- krooni

lk 3

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt puhkuseseaduse §25-le on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Vastavalt palgaseaduse §32 lg 1-le on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad, vastasel juhul on tegemist lõpparve kinnipidamisega. Vastavalt töölepinguseaduse §119 lg 2-le on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. M V'i ja OÜ Baltic Kuurort Grupp töösuhe kestis l6.mai 2008 – 31. august 2008.a., st. 3 kuud ja 15 päeva. Viimasel tööpäeval sai M V augustikuu palga, kuid ei saanud puhkusekompensatsiooni töötatud aja eest, mis on osa lõpparvest. Kostja, tuginedes PuS § 13 lg 1-le, väidab, et hagejal ei olnud õigus puhkusekompensatsiooni saada, kuna töötas ettevõttes vähem kui 6 kuud. Hageja leiab, et tal oli õigus puhkusehüvitise saamiseks vastavalt PuS §25-le ning, et PuS § 13 lg 1 ei puutu asjasse, kuna tööleping on lõppenud ning hageja ei nõua puhkusehüvitist PuS § 13 lg 1 alusel. Hageja taotlus: Mõista M V õigeks töövaidluses OÜ Baltic Kuurort Grupp'iga lähtudes PuS § 25-st, PaS § 32 lg 1-st, TLS § 119 lg 2-st. Vastavalt Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusele töövaidlusasjas nr 9.302/2755, mõista M V kasuks välja puhkusehüvitis summas 777 EEK-i ning keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 2545 EEK-i. Kõik kulud jätta OÜ Baltic Kuurort Grupp kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja Baltic Kuurort Grupp OÜ ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses Kostja vastu suunatud nõuet. Vastavalt Puhkuseseaduse § 13 puhkuse andmine esimesel tööaastal on töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Kuna M V töötas hageja juures 16.05.2008. - 31.08.2008., s.t. 3 kuud ja 15 päeva, seega vähem, kui 6 kuud, ei ole tal õigust puhkust saada. Kuna M Vil ei ole õigust puhkust saada, leiab Kostja, et tal ei ole õigust puhkusehüvitist saada. Kuna M V'il ei ole õigust puhkusehüvitist saada, ei ole Kostja lõpparvet kinni pidanud. Seega ei ole Hagejal ka õigust hüvitisele puhkusehüvitise kinnipidamise eest. Hageja M V leiab, et Puhkuseseaduse § 13 ei puutu asjasse, kuna Hageja ei nõua puhkusehüvitist Puhkuseseaduse § 13 alusel, ja et selle tõttu oli tal õigus puhkusehüvitist saada. Kostja leiab, et Puhkuseseaduse § 13 kehtib sõltumata sellest kas Hageja nõudis puhkusehüvitist selle alusel või mitte.

lk 4 Kostja leiab, et kuna vastavalt Puhkuseseaduse § 13-le ei ole M V'il õigust puhkusele, ei ole tal õigust puhkusehüvitisele, kuna pole võimalik hüvitada midagi, mille peale pole inimesel õigust. Seega ei ole Hagejal ka õigust hüvitisele puhkusehüvitise kinnipidamise eest. Samas, leiab Kostja, et töövaidluskomisjoni otsus ei saa jõustuda enne, kui on tehtud kohtuotsus esitatud taotluse töövaidluskomisjoni otsuse tühistamise suhtes. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Ettepanek kohtukulude jaotamise kohta. Kostja palub kõik kulud jätta M V'il kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega , leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohus peaks töövaidluskomisjoni otsuse tühistama. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lõike 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Lõike 2 järgi kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Lõike 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Kohtusse pöördumisel töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu. Seega vaatab kohus sama töövaidlusasja läbi hagimenetluse korras, kuid mitte kaebusena töövaidluskomisjoni otsusele. Antud juhul pöördus kostja kohtusse küll avaldusega töövaidluskomisjoni 21. 10. 2008.a. otsuse tühistamiseks, kuid kohus käsitles seda kui avaldust sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 06. jaanuari 2009.a. määrusega töövaidluskomisjoni avalduse esitanud M V’it esitama oma töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses ettenähtud vormis.

lk 5 selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 4 tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Seadus ei tee vahet tähtajaliselt ja alaliselt tööle võetud isikute vahel. Veel enam- ka tähtajalise töölepinguga töötavate isikute suhtes tuleb kohaldada samu tingimusi mis kohalduvad alaliste töötajate suhtes. Seega ka 3 kuulise töötamise aja eest on töötajal õigus saada kompensatsiooni saamata puhkuse eest. PuS § 9 lg. 1 järgi on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Hageja töösuhe kestis 3 kuud ja 15 päeva, seega on tal õigus saada hüvitist 9 päeva eest (28 : 12x 4 kuud). PuS§ 25 järgi töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määrusega nr 275 kinnitatud keskmise palga arvutamise korra §2 lõike 1 järgi keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Lõike 2 järgi, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. juuni 2008 1946 krooni Hageja töötasud on olnud järgmised: Juuli 2008 3539 krooni August 2008 3025 krooni Kokku 8510: 89x 9=860,60 (hüvitis) Palgaseaduse § 32 lõike 1 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Antud juhul on kostja tööandjana jätnud maksmata hüvitise saamata jäänud puhkuse eest. Töölepingu seaduse § 119 lg. 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmise palga iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kui mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja tööleping lõppes 31. augustil 2008.a. Kostja tööandjana puhkuse kompensatsiooni maksnud ei ole. Hageja keskmine palk kuus on 2836,70 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele , et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.