Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-33317
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
05.06.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13 Liili Lauri
Kohtuasi
UJ hagi OÜ X vastu töövaidluses rahalises nõudes 225 335.60 krooni. 07.05.2009
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Hageja: UJ, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja nõustaja G Fiveger, isikukood XXX, Kostja: OÜX, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja seaduslik esindaja: A Rein, lepinguline esindaja vandeadvokaat K Uuetoa- Tepper UJ hagi OÜ X vastu töövaidluses 225 335.60 krooni nõudes jätta rahuldamata.
Menetluskulud. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja UJ kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 09.07.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 18.10.2004 kostjaga töölepingu asudes tööle IT insenerina. Töösuhe lõppes 31.oktoober 2007 TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel, kusjuures hageja allkirjastas teadmatuses lepingu lõpetamise lisa nr 3, et igasugused pretensioonid tööandjale puuduvad. Töölepingu lõppemisel maksti lõpparvena 26 091
krooni. Hiljem kui hageja analüüsis oma pangaarveid selgus, et kõik ei ole tasutud. Oma haginõude täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista 45 335.60 krooni saamata jäänud puhkusekompensatsioonina. Hageja on arvutuse esitanud lähtudes eeldusest, et netopalk kuus oli 20 000 krooni, seega päevapalk keskmiselt 666.70 krooni ja puhkus oli ette nähtud 28 tööpäeva eest. Hageja soovib puhkusekompensatsiooni 2004 aasta eest 4666.90 krooni, 2005 aasta eest 13 334 krooni, 2006 aasta eest 11 333.90 krooni, 2007 aasta eest 16 000.80 krooni. Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud tasuma keskmist palka iga lõpparve viivitamisega päeva eest, seega soovib hageja 20 000 krooni. Hageja kulutused nõustajale on 20 000 krooni ja riigilõivu palub jätta kostja kanda. Hageja leiab, et tal on nõudeid kostjate vastu 85 335.60 krooni, 45 335.60 puhkusetasu ja 20 000 viivise nõue. Kokku palub hageja välja mõista 225 335.60 krooni ( tlk 50). Kostja vastuväitud. Kostja hinnangul on hagejal puhkusehüvitise nõudelt tasumata riigilõiv, sest riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei laiene puhkusetasu nõuetele. Hageja pidi talle makstava lõpparve summas 26 091 krooni olema teadlik kokkuleppe sõlmimise seisuga, mis oli 31.10.2007. Kostja taotleb puhkustasu nõudes 45 335.60 kohaldada aegumist. Kostja seisukoha kohaselt lepingu lõpetamisel arvestati ka puhkusehüvitise suurust ning see kajastati lepingu lõpetamise kokkuleppes. Hageja viidatud netopalga suuruses kokkulepe puudus, lepingu p 4.1 kohaselt oli selleks brutopalk ja pärast katseaja möödumist 15 000 krooni. Nimetatud summas on ka hagejale töötasu makstud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Pooltel puudub vaidlus töösuhte perioodi ja selle lõpetamise aluse üle, UJ töötas OÜ X programmeerijana alates 19 oktoober 2004, 31. oktoobril 2007. tööleping nr 23 lõpetati poolte kokkuleppel. ( tlk 31-34). Töötaja on hagiavalduse esitanud sooviga saada maksmata puhkuseraha ja viivist lõpparve tasumisega viivitamise eest. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud
protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel on tõendamist leidnud, et pooled lõpetasid töösuhte kokkuleppel ja kostjale maksti välja lõpparve 26 091 krooni. Pooled on lepingu lõpetamisel arvestanud ka väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurust ning deklareerinud ( tlk 34), et vastastikused pretensioonid puuduvad. Nimetatut on selgitanud 07.05.2009 toimunud kohtuistungil kostja esindaja, et töösuhte kokkuleppel lõpetamisel üheks põhjuseks oli hageja töölkäimisest tingitud tööaja arvestuse ebaselgus (tlk 78). Kohus juhib tähelepanu, et ebaselgus esines ka nõude esitamisel, hageja ei teadnud äriühingut, kummale ta tööd tegi ja kellega lepingu sõlmis ning millise palgasumma kokku leppis. Ebausutav on hageja selgitus, et kokkuleppe sõlmimisel ei olnud talle teada nö saamata jäänud puhkusetasu, mis ilmnes 2008 aasta pangakonto väljavõttega tutvudes ( tlk 78). Kohtule on esitatud hageja tööaja graafik ( tlk 65- 69) ja vastavalt TLS § 76 võib poolte kokkuleppel töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab, et hagetavas summas puhkusehüvitise nõudel ei ole seadusest tulenevalt alust, ebaselge on hageja viidatud väidetav palga suurus, mis ei ole kooskõlas töölepingus kokkulepituga. Töölepingu nr 23, 19.10.2004 p 4.1 kajastab, et töötaja palk on 17 000 krooni kuus katseajal, katseaja lõppemisel on põhipalk 15 000 krooni kuus pluss lisatasu teostatud ja 101 crm-s raporteeritud tegelike töötundide eest, täpne tulemustasu maksmise kord lepitakse kokku katsaja lõpus. Hageja viide netopalgas puhkusetasu arvestusele, ei saa olla seadusega kooskõlas olevaks, kuivõrd palgaseaduse § 3 lg 1 arvestatakse palgamäära hulka seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Vastavalt PalS § 3 teisele lõikele määratakse palgatingimused kindlaks töölepingus. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida töötajale makstakse töö eest, töölähetuse korral hüvitatakse § 27 lg 2 alusel sõidukulud, majutuskulud ja makstakse päevaraha. Puhkuseseaduse § 25 järgi on töösuhte lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest, kohus hagi põhjendatuks ei pea. Hageja on esialgsele hagile lisanud tõendina väljavõtte kostja (või kostja korraldusel makseid teinud isiku) poolte sooritatud maksete väljavõtte hagejale, millest nähtub, et hageja on saanud puhkuseraha ja töötasu ning auto kompensatsiooni. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lõpparve summas 26 091 krooni on hageja saanud ( tlk 50), seega loeb kohus tõendatuks, et kõik tasuda on töötajale tööandja poolt välja makstud, mida hageja on ise lepingu lõpetamisel aktsepteerinud. Töötasu summas. 160 000 krooni ei ole tõendatud eeltoodud põhjendustel, hageja on ise esitanud sooritatud maksete, sh palga, kohta väljavõtte ning niisuguses suuruses palgalepet ei kinnita ükski tõend. Kuivõrd tuvastamist ei leidnud asja sisulise arutamise käigus tööandja poolt maksete mittetasumine või mittetähtaegne maksmine, tuleb jätta rahuldamata viivise nõue.
Menetluskulude jaotus ja hagi hind.
Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu järgmiste toimingute eest: palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.