Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2009.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number
2-08-16176
Tsiviilasi
V K hagi P R vastu sundtäitmise täiteasjas nr 025/2008/1926 lubamatuks tunnistamiseks 100 000 krooni sissenõudmisel.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja R Vokk Kostja P R (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja J Koger
Istungi toimumise aeg
22.04.2009.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja V K Hageja lepinguline esindaja RVokk Kostja P R Kostja lepinguline esindaja J Koger
Jätta rahuldamata V K hagi P R vastu sundtäitmise täiteasjas nr 025/2008/1926 lubamatuks tunnistamiseks 100 000 krooni sissenõudmisel .
Menetluskulud jätta hageja V K kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb maksta riigilõivu.
Asjaolud ja menetluse käik 28.04.2008.a. esitas hageja V K kohtule hagiavalduse kostja P R vastu sundtäitmise täiteasjas nr 025/2008/1926 lubamatuks tunnistamiseks summa 100 000 krooni sissenõudmisel.
Esitatud hagiavalduse kohaselt kohtutäitur K Põlts alustas hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 025/2008/1926 täitedokumendi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2007 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-3991, kompromissi kinnitamine) alusel 352 566,56 krooni nõudes kostja kasuks. Täitedokumendi järgi kohustus hageja tasuma kostjale 250 000 krooni igakuiste osamaksetena graafiku alusel ning kui hageja ei tasu esimest makset summas 40 000 krooni tähtaegselt 25. detsembriks 2007, ei ole kokkulepe kehtiv. Sel juhul kohustus hageja tasuma nimetatud summa asemel 350 000 krooni 30 päeva jooksul alates 25.12.2007, millele lisandub alates 25.01.2008 seadusest tulenev viivis. Hageja väitel tasus ta kostjale 24.12.2007 ülekandega 20 000 krooni selgitusega „osamaks tsiviilasja nr 2-06-3991 V K“; 25.12.2007 summa 10 000 krooni selgitusega „tsiviil-asja nr 2-063991 V K“, 25.12.2007 summa 10 000 krooni selgitusega „osamaks tsiviilasja nr 2-06-3991 V K“ ja 26.01.2008 summa 20 000 krooni selgitusega „osa-maks tsiviilasja nr 2-06-3991 V K“. Tulenevalt VÕS § 88 lg. 1 sätestatud põhimõttest on hageja õigustatud määrama, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis. Hageja on oma kohustuse täitmisel otseselt määranud, et täidab igakuiseid graafikujärgseid makseid. Hageja vaidlustas kostja tegevuse 350 000 krooni nõudmisel ja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur 21.04.2008 otsusega täiteasjas nr 025/2008/1926 vähendas hagejalt sissenõudmisele kuuluvat summat 50 000 krooni võrra. Praeguseks võlgneb hageja kostjale 140 000 krooni, mis koosneb järgnevast: 25.01.2008 osamaks 20 000 krooni 25.02.2008 osamaks 40 000 krooni 25.03.2008 osamaks 40 000 krooni 25.04.2008 osamaks 40 000 krooni Täitedokumendi kohaselt oli hagejal kohustus tasuda 25. detsembriks 2007 summa 40 000 krooni, mille ta ka nõuetekohaselt täitis. Seega on täitedokumendis märgitud kokkulepe igakuiste graafikujärgsete maksete teostamiseks kehtiv ning kostja ei saa tugineda kokkuleppe kehtetusele ja nõuda 350 000 kroonise summa tasumist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lg. 1 kohaselt, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist ja nimetatud paragrahvi teine lõige sätestab, et tingimuse saabumist tuleb kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Lisaks varjas kostja kohtutäituri eest asjaolu, et hageja on sissenõudmisele kuuluvast 250 000 kroonist tasunud enne täitemenetluse alustamist 60 000 krooni. Kostjal puudub õigus nõuda täiendavalt 100 000 krooni tasumist, kuna poolte vahel sõlmitud kohtulik kokkulepe ei ole kaotanud oma kehtivust. Hageja märgib, et kostja poolt täitmisavalduse esitamisel ei olnud ka 25.03.2008 tasumisele kuuluv osamaks summas 40 000 krooni muutunud sissenõutavaks. Hageja möönab, et täitedokumendi kohaselt tuli kohtukulud 10 000 krooni tasuda 2007 novembrikuu jooksul, hageja ei ole tasunud kostjale tähtaegselt kohtukulusid ja tegelikult on kohtukulud käesoleva ajani tasumata. Eeltoodu alusel hageja leiab, et kohtutäitur on põhjendamatult alustanud kostja avalduse alusel täitemenetlust hageja suhtes summa 302 566,56 krooni nõudes ning täitemenetlus kuulub TMS § 48 p 7 kohaselt lõpetamisele seoses täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata Harju Maakohtu otsusega mõisteti V K P R kasuks välja 350 000 krooni, tasumata intress ja viivis. Tallinna Ringkonnakohtu kinnitatud kompromissi kohaselt oli hageja kohustatud hüvitama kostjale kohtukuludena 10 000 krooni, tasudes selle summa 2007 novembrikuu jooksul kostja arveldusarvele ning kohustus tasuma kostjale 250 000 krooni igakuiste osamaksetena vastavalt graafikule (25.12.2007, 25.01.2008, 25.02.2008, 25.03.2008 ja 25.04.2008 igakuiste osamaksetena 40 000 krooni ning 25.05.2008.a. 50 000 krooni). Kui V K ei tasu esimest makset tähtaegselt, ei ole eelmärgitud kokkulepe kehtiv, sel juhul kohustub V K kokkuleppelise summa
asemel tasuma 350 000 krooni ning tegema seda 30 päeva jooksul alates 25.12.2007 ja võlasummale lisandub alates 25.01.2007 seadusest tulenev viivis. Hageja 25.12.2007 tehtud 2 makse teostamisel (10 000 krooni +10 000 krooni) ei ole tegelikult selgitusse märkinud, millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha maksis. Täitedokumendi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2007 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-3991, kompromissi kinnitamine) kohaselt oli võlgnik/hageja kohustatud hüvitama võlausaldajale /kostjale kohtukuludena 10 000 krooni hiljemalt 2007.a. novembrikuu jooksul, mis muutus sissenõutavaks 01.12.2007.a. Kostjale laekus 25. detsembriks 2007 kokku 40 000 kooni, milledest 1 maksel oli märgitud, millise kohustuse täitmiseks see tasuti ja 2 maksel ei olnud selgitusse märgitud, millise kohustuse täitmiseks kostjale raha maksti. Kuna kokkuleppe kohaselt oli hageja esmalt kohustatud tasuma novembrikuu jooksul kohtukulud 10 000 krooni, siis tuginedes kokkuleppele ja juhindudes VÕS § 88 lg 8 ja 9 sätestatust, arvestas kostja esmalt täitmise kohtukulude (10 000 krooni) katteks. Lisaks kohtukuludele on võlgnik/hageja 25. detsembriks 2007 tasunud kostjale võlast 30 000 krooni ehk 10 000 krooni vähem, kui oli kohustatud seda tegema 25. detsembriks 2007. Seega hageja/võlgnik ei tasunud esimest põhivõla makset tähtaegselt 25. detsembriks 2007 summas 40 000 krooni, mistõttu kaotas kokkulepe 250 000 krooni tasumisele kehtivuse ja tekkis uus kohustus, mille kohaselt hageja kohustus tasuma 350 000 krooni hiljemalt 30 päeva jooksul alates 25.12.2007. Summa muutus sissenõutavaks 25.01.2008. Kostja esitas avalduse täitemenetluse alustamiseks 10.03.2008. Seega on täidetud TMS § 19 lg. 1 sätestatud nõue. Nõue muutus sissenõutavaks, kuna nõude täitmiseks antud tähtaeg oli möödunud. Kostja väitel tuleb rahaliste kohustuste järjekorra määramisel lähtuda VÕS § 88 lg-te 8 ja 9 sätestatust või alternatiivselt VÕS § 88 lg-te 2 ja 6 sätestatust. Kostja vastuväitel on hageja esitanud hagi alusetult ja pahatahtlikult. Hageja ei ole oma maksegraafikujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei enne täitemenetluse algatamist ega ka pärast seda. Kostja märgib, et väär on hageja väide, et hageja võlgneb kostjale 140 000 krooni. Maakohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses esitatud nõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. Hageja väitel alustas kohtutäitur K Põlts hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 025/2008/1926 täitedokumendi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2007 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-3991, kompromissi kinnitamine) alusel summa 352 566,56 krooni nõudes kostja kasuks. Täitedokumendi kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 250 000 krooni igakuiste osamaksetena graafiku alusel ja kui hageja ei tasu esimest makset summas 40 000 krooni tähtaegselt
Lisaks varjas kostja kohtutäituri eest asjaolu, et hageja on sissenõudmisele kuuluvast 250 000 kroonist tasunud enne täitemenetluse alustamist 60 000 krooni. Kostjal puudub õigus nõuda täiendavalt 100 000 krooni tasumist, kuna poolte vahel sõlmitud kohtulik kokkulepe ei ole kaotanud oma kehtivust. Hageja märgib, et kostja poolt täitmisavalduse esitamisel ei olnud ka 25.03.2008 tasumisele kuuluv osamaks summas 40 000 krooni muutunud sissenõutavaks. Hageja väitel on kohtutäitur alustanud põhjendamatult kostja avalduse alusel täitemenetlust hageja suhtes summas 302 566,56 krooni nõudes ning täitemenetlus kuulub TMS § 48 p 7 kohaselt lõpetamisele summas 150 000 krooni seoses täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu . Harju Maakohtu otsusega mõisteti V K P R kasuks välja 350 000 krooni, tasumata intress ja viivis. Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-3991 kinnitati poolte vaheline kompromiss, mille kohaselt oli hageja kohustatud hüvitama kostjale kohtukuludena 10 000 krooni, tasudes selle summa 2007 novembrikuu jooksul kostja arveldusarvele ning hageja kohustus tasuma kostjale 250 000 krooni igakuiste osamaksetena vastavalt graafikule (25.12.2007, 25.01.2008, 25.02.2008, 25.03.2008 ja 25.04.2008.a. 40 000 krooni ning 25.05.2008.a. 50 000 krooni). Kui V K ei tasu esimest makset tähtaegselt, ei ole eelmärgitud kokkulepe kehtiv. Sel juhul kohustub V K kokkuleppelise summa asemel tasuma 350 000 krooni ning tegema seda 30 päeva jooksul alates 25.12.2007 ja võlasummale lisandub alates 25.01.2007 seadusest tulenev viivis. 25.12.2007 tehtud 2 makse teostamisel (10 000 krooni +10 000 krooni) ei ole hageja selgitusse märkinud, millise kohustuse täitmiseks ta kostjale raha maksis. Kinnitatud kompromissi kohaselt oli võlgnik/hageja kohustatud hüvitama võlausaldajale /kostjale kohtukuludena 10 000 krooni, tasudes selle summa hiljemalt 2007.a. novembrikuu jooksul. Nimetatud summa muutus sissenõutavaks 01.12.2007. Kostjale laekus 25. detsembriks 2007 kokku 40 000 kooni. Kuna kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustatud esmalt tasuma novembrikuu jooksul kohtukulud 10 000 krooni, siis tuginedes kokkuleppele ja juhindudes VÕS § 88 lg 8 ja 9 sätestatust arvestas kostja esmalt täitmise 10 000 krooni ulatuses kohtukulude katteks. Seega lisaks kohtukuludele on võlgnik/hageja
alates 25.01.2007 seadusest tulenev viivis. V K kohustub hüvitama P R kohtukulud 10 000 krooni ulatuses, tasude selle summa 2007.a.. novembrikuu jooksul P R arveldusarvele Hansapangas (tlk. 3-5). Hageja esitas Kohtutäituri 21.04.2008 otsuse V K kaebuse osalise rahuldamise kohta, mille kohaselt lõpetati täitemenetlus 50 000 krooni suuruse s ulatuses ja vähendati täitmisele esitatud võlgnevuse summa suuruseks 304 033,04 krooni ning vastavalt sellele muudeti ka kohtutäituri tasu suurust (tlk. 6-12). Kostja esitas kohtule tõendina oma Hansapangas oleva arveldusarve väljatrüki perioodi 21.12.2007 kuni 27.01.2008 kohta. Sellelt nähtuvalt on hageja tasunud kostjale maksed alljärgnevalt ja järgmiste selgitustega; 24.12.2007.a. 20 000 krooni selgitusega „osamaks tsiviilasjas 2-06-3991 v k“, 25.12.2007.a. 10 000 krooni selgitusega „tsiviilasja nr 2-06-3991 V K“, 25.12.2007.a. 10 000 krooni selgitusega „tsiviilasja nr 2-06-3991 V K“, 26.01.2008.a. 20 000 krooni selgitusega „osamaks tsiviilasja nr 2-06-3991 V K (tlk. 38). Ülalmärgitud tõendist nähtub, et hageja on 2 makse puhul selgesõnaliselt määranud, millise kohustuse täitmiseks on makse arvestatud, siis 25. detsembril 2007 tehtud 2 makse osas (mõlemad summas 10 000 krooni ) ei ole hageja määranud, millise kohustuse täitmiseks on nimetatud summad arvestatud. VÕS § 88 lg. 6 punkti 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sisse nõutavaks muutunud kohustus. Antud juhul Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-3991 kinnitatud kompromissi kohaselt oli hageja/võlgnik kohustatud hüvitama kostjale/võlausaldajale kohtukuludena 10 000 krooni, kohustusega tasuda see summa hiljemalt 2007.a. novembrikuu jooksul. Nimetatud summa muutus sissenõutavaks 01.12.2007. Seega on eelnimetatud kohtukulude summas 10 000 krooni tasumise kohustus 2007 novembrikuu jooksul esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud kohustus. Hageja esitatud hagiavalduses ja menetluse käigus kinnitab, et kompromissis ettenähtud kohtukulusid ta ei ole käesoleva ajani kostjale tasunud. Hageja peab kõiki tema poolt tasutud summasid osamakseteks kinnitatud kompromissi järgi, millele kostja vaidleb vastu. Pooled ei ole kohtu poolt kinnitatud kompromissis kokku leppinud teistmoodi kohustuste täitmise korda. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kohtu poolt kinnitatud kompromissis on pooled kokku leppinud võlgniku kohustuste täitmise järjekorra, mille kohaselt oli hageja kohustatud hüvitama kostjale esmalt kohtukuludena 10 000 krooni, tasudes selle summa 2007 novembrikuu jooksul kostja arveldusarvele. Pooled ei ole teistmoodi kohustuste täitmise korda kokku leppinud. Kuna hageja tasus 25.12.2007.a. 2 makset summades 10 000 krooni ilma selgituseta „osamakse“, siis oli kostjal põhjendatud ootus, et üks makse summas 10 000 krooni on tasutud esimese kohustuse (kohtukulude tasumise kohustus) katteks. Kohus nõustub kostja esitatud seisukohtadega ja leiab et 25.12.2007.a. üks tasutud makse summas 10 000 krooni on tasutud kohtukulude katteks. Kohus leiab, et hageja ei täitnud oma kohustust kostja ees, tasuda 25.12.2007 detsembriks osamakse summas 40 000 krooni, vaid tasus 30 000 krooni ja rikkus seega kohtu poolt kinnitatud kompromissi tingimusi osamaksete tähtaegsel tasumisel, millest tulenevalt tähtaegade rikkumisel jäi hageja kohustuseks tasuda 350 000 krooni koos viivistega alates 25.01.2008.a. Kohus hinnates esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2, 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud täielikult hageja V K kanda TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.