Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018, viitenumber 3100057484, AS-is SEB Pank kautsjoni 500 (viissada) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

1(3)

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 30.06.2001.a. kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning võlgneb hagejale 761,75 krooni. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingut sõlmides kinnitas kostja oma allkirjaga, et ta nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mille p 8.10 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 760,75 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse koos viivisega kokku summas 1522,50 krooni ning hageja menetluskuluna riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1000 krooni ning õigusabikulu 1 500 krooni. Hagi on esitatud VÕS § 76 lg 1; § 82 lg1, § 100 ja § 101 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena: liitumisleping, üldtingimused, arved, võlanõue, kohtukulude nimekiri.

EMT teenuste kasutamise

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 ja lg 2 postkasti panekuga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas hagiavalduses taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust.

2(3)

Enne 01.07.2002 kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 174 1 lg 3, § 407, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude 2750 krooni väljamõistmiseks kostjalt.

Helgi Vinni Kohtunik:

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.