Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-08-52031
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-08-52031
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi Aare Jaemaa vastu 27 620 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
27 620 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja AS If Eesti Kindlustus (registrikood 10100168; asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Kuuno Tombak (AS If Eesti Kindlustus Tartu büroo; asukoht Raatuse 20, 51009 Tartu); kostja Aare Jaemaa
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tartu Maakohtu menetluses on AS If Eesti Kindlustus (hageja) hagi Aare Jaemaa (kostja) vastu 27 620 krooni väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 12.02.2009. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. 15.04.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulu (riigilõiv) 1 750 krooni väljamõistmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud liiklusõnnetuse aktiga (tl 6), 29.12.2004. a otsusega väärteoasjas nr 2602, 04, 003682 (tl 7), kahjuteadetega (tl 8, 12), poliisiga (tl 9-11), sõiduki registreerimistunnistusega (tl 13), sõiduki ülevaatuse aktiga (tl 14), kahju hüvitamise nõudega (tl 15), puksiirteenuse arvega (tl 16), maksekorraldustega (tl 17-18), pretensioonidega (tl 19-20), 20.04.2006. a kostja avaldusega (tl 21), regressnõude vabatahtliku tasumise lepingu ja selle lisaga (tl 22-23, 24), kostjalt laekunud summade ülevaatega (tl 25) ja käskkirjaga käsitluskulude kohta (tl 26). Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 2, 6 ning § 48 lg 3, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS If Eesti Kindlustus hagi Aare Jaemaa vastu 27 620 krooni nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni, mille suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 1 750 krooni. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.