Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 07.04.2009.a. esitas võlgnik avalduse ROÜ (endise nimega H OÜ) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt üldiselt majanduslikust raskest olukorrast tingituna on ettevõtte ehitusobjektidel tööde teostamine järsult pidurdunud ning sellest tingituna on ettevõte muutunud ka alaliselt maksejõuetuks. Kohus algatas 17.04.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks T Mitt’i. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik kanti registrisse xxx.a. Alates 13.08.2002.a. kuni 12.03.2009.a. oli ettevõtte ärinimeks H OÜ. Osaühingu osakapital on 40 000 krooni ja osanikeks olid R K (isikukood xxx) alates 29.08.2007.a. ning H P (isikukood xxx) alates 29.08.2007.a. Juhatuse liikmeks oli H P alates 13.08.2002.a. Endised ettevõttega seotud isikud olid juhatuse liige K M (isikukood xxx) alates 13.08.2002.a. kuni 04.03.2003.a. Osaühingu põhitegevusaladeks olid lamekatuse ehitus- ja remonditööd ning ehitusvaldkonnaga otseselt seotud tööd. Järelpärimistele saadud vastustest selgub, et Sampo Pangas, Eesti Krediidipangas, Tallinna Äripangas, Nordea Pangas, Parex banka Eesti filiaalis, DnB NORD Pangas ja MARFIN Panga Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Swedbank’is omab võlgnik arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxx, mille saldo 04.05.2009.a. seisuga on 0.00 krooni (konto broneeritud summas 15.00 krooni kaardi hooldustasudest). Konto on arestitud 29.04.2009.a. SEB Pangas omab võlgnik arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 13.05.2009.a. on 10.76 krooni. Konto on arestitud 28.04.2009.a. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastusest järelepärimisele nähtub, et võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid. Võlgniku varaline seisund 15.05.2009.a. seisuga on järgmine: kassas ja pangakontodel raha kokku 2435 krooni ning nõuded ostjate vastu on kokku 188 427.09 krooni. Seega käibevara 2(4)

kokku moodustab 190 862.09 krooni. Masinad ja seadmed (soetusmaksumus) – 226 559.60 krooni; põhivara akumuleeritud kulum on miinus -108 473.11 krooni. Seega materiaalne põhivara kokku moodustab 118 086.49 krooni. Aktiva (varad) kokku on 309 948.58 krooni. Ajutine haldur ei saa anda vastust küsimusele, kui suures ulatuses on nõuded ostjate vastu lootusetud nõuded, see tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Kohustusi on võlgnikul seisuga 15.05.2009.a. kokku summas 3 128 615.32 krooni, millest lühiajalised kohustused on kokku 3 017 362.94 krooni ning pikaajalised kohustused (laenud, võlakirjad ja kap.rendi kohustused) kokku 111 252.38 krooni. Lühiajalised kohustused moodustuvad lühiajalistest laenudest summas 171 463.95 krooni, võlgadest tarnijatele summas 1 774 539.63 krooni, maksuvõlgadest summas 559 887.55 krooni ning võlgadest töövõtjatele summas 596 095.50 krooni. Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmistel perioodidel moodustavad miinus -81 623.69 krooni. Hinnang võlgniku maksejõulisusele on järgmine: võlgniku 2007.a. majandustegevuse tulem oli miinus -146 687.47 krooni, kuid ajavahemikul 31.12.2007.a.-31.03.2009.a. suurenes kahjum 3 035 750.22 kroonini. Omakapital läks miinusesse -2 819 666.74 krooni võrra. Seega on võlgnik lootusetult maksejõuetu ja kuna majandustegevus on lõppenud, siis puuduvad võlgnikul igasuguses võimalused oma kohustuste täitmiseks. Maksejõutuse tekkimise ajaks on 2008.a. Kuna ettevõte põhitegevusalaks oli lamekatuste ehitusja remonditööd ja üldine majanduslangus avaldus eelkõige kinnisvara turul ja ehitussektoris, siis sellega kaasnes ka paratamatult katusetööde tellimuste oluline vähenemine. Tellimuste puudusest tingituna vähenes ehitustööde maht ja ettevõte muutus alaliselt maksejõuetuks. Ajutine haldur ei avastanud kuriteo tunnustega tegusid ega ka jämedaid juhtimisvigu juhatuse liikmete tegevuses, kuid lõpliku hinnangu saab sellele anda pankrotimenetluse käigus pärast raamatupidamise dokumentide erikontrolli. Ajutine haldur asub seisukohale, et välja tuleb kuulutada ROÜ pankrot, kuna esineb vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise pankrotihalduri töötasu osas. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada ROÜ pankrot ning teatas, et on valmis jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et juhatuse liige H P kinnitaks vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86). Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada ROÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus T Mitt’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on esineb vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude 3(4)

alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur T Mitt on esitanud tasunõude 11 töötunni eest kokku summas 18 000.00 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 16 500.00 krooni ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1500.00 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.