Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast.

Asjaosaliste põhjendused Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Narva Sõbralik hagi L K vastu võlgnevuse nõudes. 11.05.2009.a sai L K isiklikult kohtukutse kätte. 14.05.2009.a esitas kostja kohtule avalduse, kus palus määrata uss kohtuistung seoses sellega, et ta puudus eelmisel kohtuistungil haiguse tõttu. Koos avaldusega oli esitatud 13.05.2009 arstitõendtõend (vaata tlk 83). Kostja ei ilmunud 20.05.2009.a toimunud kohtuistungile. Hageja jäi oma nõuete juurde. Samas esitas hageja suulise taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile.

Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 410 lg kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 p-st 2 tulenevalt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kohus tutvunud esitatud taotlusega ja arstitõendiga (t 82-83), leiab, et arstitõend ei vasta sotsiaalministri 22. juuni 2004.a määruse nr 85 “Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord” § 4 sätestatud nõuetele, mille tõttu pole võimalik tuvastada kas kostja haigust saab lugeda takistuseks just 20.05.2009.a kohtuistungile ilmumast. TsMS § 422 lg 3 annab menetlusosalisele võimaluse põhistada haiguse ka muude tõenditega, kuid kostja ei ole mingit muud tõendit kohtule esitanud. Kuna kostja osaleb ka teistes tsiviilasjades Viru Maakohtus siis ilmselgelt pole tegemist käesoleva tsiviilasja raames esitatud taotlusega, kuna taotluse sisu pole samuti kooskõlas käesoleva tsiviilasja menetlusekäiguga. Nimelt pole kohus varem s.o. enne 20.maid 2009 aastal tsiviilasjas nr 2-08-63689 kohtuistungit pidanud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole olnud kostja kohustatud ilmuma istungile isiklikult. TsMS § 217 lg 1 järgi menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Sellest lähtuvalt kostja võimatus kohtuistungilt osa võtta ei välista tema õigust osaleda kohtuistungil esindaja kaudu. Kostja ei esitanud kohtule tõendi selle kohta, et tal oli mõjuv põhjus, mis takistas temale kohtusse esindajat saata. Ülaltoodu aluseks võttes asub kohus seisukohale, et kostja või tema esindaja puudumine 20.05.2009.a kohtuistungil ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS §-dega 410 ja 413 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja kohtuistungile ei ilmunud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, teda hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostja ei täitnud oma kohustust korrektselt ning võlgneb hagejale kokku 10 243,73 krooni. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist võlaõigusseaduse § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 ja korteriühistuseaduse § 15 lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist tagaseljaotsuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 410, 413 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.