Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Argo Aonurm’e (hageja) hagi Marek Mann’i (kostja) vastu 35 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 08.04.2009. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemist ja hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 27.09.2008. a laenulepinguga (tl 8). Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale järgnevast päevast (VÕS § 82 lõige 7), on põhjendatud viivise arvestus alates 02.12.2008. a. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 02.12.2008. a kuni 20.02.2009. a kokku 5 670 krooni (35 000 krooni x 0,2 % x 81 päeva). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte 20.02.2009. a, nagu taotleb hagiavalduses hageja, vaid alates 21.02.2009. a, sest viivise väljaarvutamisel on võetud juba 20.02.2009. a arvesse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Argo Aonurm’e hagi Marek Mann’i vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 670 krooni (35 000 krooni laenusumma ja 5 670 krooni sissenõutavaks muutunud viivis) ning lisanduva viivise. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi osalise rahuldamise tingis hageja poolt valesti arvestatud viivis, kuid kohus on sisuliselt rahuldanud kogu hageja nõude, kannab antud asja menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ja selle lisast 1, mistõttu kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 7 500 krooni. TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.