Hagi õigeksvõtmisega
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasi Hagi ese
nr 2-09-15080 AS SEB Pank versus Reijo Laos võlgnevuse 16 684.03 krooni nõudes
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
AS SEB Pank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2, Tallinn 15010) Leo Üle (Vaksali 2, Viljandi 71020)
Hageja esindaja Kostja
Reijo Laos (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxxx)
Resolutsioon Välja mõista Reijo Laoselt AS SEB Pank kasuks võlg 27 663 (kakskümmend seitse tuhat kuussada kuuskümmend kolm) krooni 41 senti, sellest põhinõue summas 16 684 (kuusteist tuhat kuussada kaheksakümmend neli) krooni 03 senti. Välja mõista Reijo Laoselt menetluskulu 4 000 (neli tuhat) krooni AS SEB Pank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 4000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et menetluskuluna on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 4000 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 4000 krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.