Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

OÜ SMS Kiirlaen sõlmis kostjaga 22.12.2007 laenulepingu summas 2000 krooni, lepingu sõlmimise tasuga 525 krooni ja laenu ning lepingu sõlmimise tasu tagastamise tähtajaga 21.01.2008. Kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata. OÜ SMS Kiirlen loovutas nõude hagejale. Hageja teavitas kostjat võlast 27.02.2008 ja 30.05.2008. Hageja nõue kostja vastu on 9 125.70 krooni, millest 2 000 krooni on põhivõlg, 525 krooni on lepingu sõlmimise tasu, 500 krooni on leppetrahv, 3000 krooni on käsitlustasu, 3100.70 krooni on kuni 25.11.2008 sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt alates 25.11.2008 viivise 0,4 % tagastamata võlasummalt päevas kuni võla tasumiseni. Kostja vastuväited hagile Marika Laipalu esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite kogu kõrvalkulude nõudele, tunnistades laenusummat ja lepingu sõlmimise tasu. Nõue võeti üle hagimenetlusse. Kohtuistungile ei ilmunud hageja esindajat, kes palus asja arutada sisuliselt ilma esindaja kohalolekuta, sest esindaja on seotud muude tööülesannete täitmisega. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta sai laenu 2 000 krooni ning on nõus maksma ka lepingu sõlmimise tasu. Laen on tagasi maksmata majanduslike raskuste tõttu. Kostja palub vähendada viivist, sest ta on lapsehoolduspuhkusel, saades miinimumpalka, ning vabastada ta menetluskulude kandmisest (viimane taotlus on maksekäsu kiirmenetluse vastuväites). Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. M. Laipalu on kätte saanud laenusumma 2 000 krooni ning see on käesoleva ajani hagejale tagastamata. Samuti on kostja jätnud hagejale tasumata kokku lepitud lepingu sõlmimise tasu 525 krooni. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Lisaks on laenu saamine tõendatud tl-37 oleva arvega ja tl-l 38 oleva maksekorraldusega. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu, kokku 2 525 krooni. Leppetrahvi ja käsitlustasu nõuded tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et „...tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Laenulepingu punktis 8.3. on toodud kostja kohustus maksta hagejale käsitlustasu sõltuvalt laenusumma suurusest iga 30-päevase viivitusperioodi järel, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid nõudeid nõuetekohaselt. Kohus on seisukohal, et kuna viidatud VÕS § 415 lg 1 ei näe tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel ette võimalust nõuda käsitluskulu/leppetrahvi, mis on toodud poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktis 8.3., siis tuleb ka 3000 krooni suuruse käsitluskulu väljamõistmise nõue jätta rahuldamata. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele

kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-66-05, 14.06.2005 punkt 18 kohaselt „Viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Siiski ei ole kolleegiumi arvates üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (TsK § 231). Samuti on kolleegium arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.“ Hageja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit temal tekkinud kahju olemasolu ja suuruse kohta. Kohus on seisukohal, et 2525 krooni suuruse võlasumma puhul on sissenõutavaks muutunud viivise 3100 krooni ja alates 25.11.2008 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lisanduva viivise väljamõistmise nõue ebamõistlik ja põhjendamata. Kostja poolt lepingu täitmine on olnud olematu, hoolimata laenusumma ja lepingutasu maksmise kohustuse õigeksvõtmisest ei ole kostja ka pärast makseettepaneku kättesaamist alates oktoobrist 2008 hagejale midagi maksnud. Nendel asjaoludel ei pea kohus võimalikuks vähendada kostjalt välja mõistetavat viivist alla võla suuruse. Kohus on seiskohal, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt, mõistes kostjalt välja viivise kuni laenusumma ja lepingutasu suuruseni, so 2525 kroonini. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu (hageja nõue 9125.70 krooni pluss lisanduv viivis ja hagi rahuldatud osa 5 050 krooni) tuleb hageja menetluskulud 50 % ulatuses kanda kostjal. Kohus ei pea võimalikuks vabastada kostjat menetluskulude kandmisest, sest hagi esitamine oli põhjendatud ning kostja ei ole võla tasumisega isegi alustanud. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.