Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2009. a Tartu
Tsiviilasja number
2-09-14035
Tsiviilasi
Merab Baratashvili hagi Viljandi õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16.04.2009. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merab Baratashvili määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 16.04.2009 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata.
Linnavalitsuse vastu tagastamiseks või
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Merab Baratashvili esitas 16.03.2009 Tartu Maakohtusse hagiavalduse, milles soovib nõuda ebaseaduslikult represseeritud Amalie-Antonie Keskküla-Baratašvili ja Nikolai KeskkülaBaratašvili pärijana õigusvastaselt võõrandatud kinnisvara Viljandis X 6 tagastamist või varalist hüvitist või vastavat elamispinda. Tartu Maakohus keeldus 16.04.2009 määrusega M. Baratashvili hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel ning tagastas selle koos lisadega hagejale. Määruse kohaselt on hageja esitanud kohtusse nõude, mille menetlemine on sätestatud kohtuväliselt omandireformi aluste seaduses. Avaldaja on õigustatud esitama hagiavalduses märgitud asjaolude kohta avalduse Viljandi Maavalitsusele, kellel on õigus teha otsustus avaldaja taotluses esitatud asjaoludes.
M. Baratashvili taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning tema hagiavalduse võtmist sisulisele arutusele. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pöördus määruskaebuse esitaja, elades käesoleval hetkel Gruusias, ebaseaduslikult arreteeritud ja represseeritud A.-A. Keskküla-Baratashvili ja N. Keskküla-Baratashvili pärijana 05.03.2009 hagiga Tartu Maakohtusse, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest (§ 25; § 32; § 33; § 36) ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust, tema esivanematele kuulunud ning neilt konfiskeeritud kinnisvara, maatükk suurusega 2859 ruutküünart, asukohaga Viljandis X 6, tagastamiseks. Nimetatud kinnisvara konfiskeeriti 249. Eesti Laskurdiviisi sõjatribunali otsusega. Hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumine on ebaseaduslik. Eesti Vabariigi kodanikuna on määruskaebuse esitajal täielik õigus pöörduda vahetult kohtusse oma seaduslike õiguste kaitseks eelnevalt riigiorganitesse pöördumata, võttes arvesse nõude õiguslikku iseloomu, seda enam, et nõue oli esitatud alternatiivses vormis ja käsitles konfiskeeritud kinnisvara reaalset tagastamist või selle võimatuse korral hüvitise määramist tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti oli hagiavaldusele lisatud Eesti Vabariigi rahandusministri vastus, millega keelduti määruskaebuse esitaja palve rahuldamisest. Seega määruskaebuse esitaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu määruses märgitud hagi menetlusse võtmiset keeldumise alust. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses toodud asjaoludest tulenevalt ei olnud maakohus pädev esitatud nõuet menetlema ja hagi menetlusse võtmisest oli maakohtul õigus keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
TsMS § 1 lõike 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hagi esitaja väitel konfiskeeriti tema esivanematelt vara, sh kinnisvara Viljandis X 6. Eesti Vabariigis reguleerib selliseid küsimusi Omandireformi aluste seadus (ORAS), mille § 2 kohaselt on omandireformi eesmärk omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. ORAS § 6 lg 1 kohaselt on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. Ringkonnakohus leiab, et hagis toodud asjaolude alusel saab järeldada, et kohtusse pöörduja soovib õigusvastaselt äravõetud vara tagastamist või kompenseerimist Eesti riigilt. Ringkonnakohus selgitab, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise vaidlused on ORAS § 19 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses. Halduskohtusse pöördumise eeldusena aga oleks avaldaja pidanud järgima Vabariigi Valitsuse 5.02.1993. a määrusega nr 36 vastuvõetud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korras“ sätestatud tingimusi ja tähtaegu.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.