Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Tsiviilasi
Villu Tammer ́i hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja alternatiivselt põhiõiguste rikkumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
40 000 krooni
apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.12.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Villu Tammer ́i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.05.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Villu Tammer (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja Siim Tammer Kostja AS TV 3 (regitrikood 1001474, asukoht Peterburi tee 81 Tallinnas), esindaja adv Ants Nõmper
RESOLUTSIOON
• Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. • Jätta muutmata Harju Maakohtu 15.12.2008 otsus, millega jäeti rahuldamata Villu Tammer ́i hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. • Tühistada sama otsus osas, millega jäeti rahuldamata Villu Tammer ́i alternatiivne nõue kostja käitumise põhiseadusevastasuse tuvastamiseks ning jätta nimetatud nõue läbivaatamata. • Lugeda kehtivaks maakohtu otsuse resolutsioon järgmises sõnastuses: 1. Jätta rahuldamata hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. Jätta läbivaatamata hageja nõue kostja käitumise põhiseadusevastasuse tuvastamiseks. • Jätta kõik menetluskulud hageja Villu Tammer ́i kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada, üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Politsei korraldas 22.09.2007 politseioperatsiooni Tallinn-Narva maanteel, kus kontrolliti Virumaa piirides turvavöö kasutamise nõuete täitmist ning mõõdeti sõidukite kiirust. Operatsiooni käigus pidas politsei kinni hageja sõiduauto, kuna sel ei põlenud üks lähituli. Politsei kontrollis hageja dokumente, viitas mittetöötavale lähitulele ning palus vihmase ilma tõttu arvestada teeoludega.
2.Kirjeldatud politseioperatsiooni salvestas kostja võttegrupp. Kostja näitas 22.09.2007 uudistesaates „Seitsmesed Uudised” uudistelõiku Tallinn-Narva maanteel läbiviidud politseioperatsioonist. Uudistelõigu alguses näidati paari sekundi vältel hageja autole lähenevat politseinikku. Seejärel läks pilt Tallinn- Narva maantee liiklusele ning uudistelõigu juhatas sisse diktori tekst, mille kohaselt toimus Tallinn- Narva maanteel politseioperatsioon, kus Rakvere, Jõhvi ja Narva politsei kontrollis kogu Virumaa piirides turvavöö kasutamise nõuete täitmist ning mõõtis kiirust. Seejärel toodi ära videopilt hagejast ja politseist koos nende vestlusega, millest selgus hageja kinnipidamise põhjus. Seejärel näidati uuesti TallinnNarva maantee liiklust koos diktori tekstiga, mille kohaselt Rakvere politsei koostas 2 ja Jõhvi politsei 16 protokolli piirkiiruse ületamise eest ning kõige enam ületati lubatud kiirust 21 km võrra tunnis. Diktori teksti kohaselt koostas Narva politsei 4 protokolli: 2 kinnitamata turvavöö eest ning 2 toonitud mittenõuetekohaste sõiduklaaside eest. Sellele järgnes videopilt hagejast ja politseist, kus politsei palus arvestada teeoludega ning soovis hagejale head teed.
3.Hageja esitas 03.10.2007 kostjale kaebuse ja palus, et väärinformatsioon, mis tekkis kostja kohta ebaseadusliku videolõigu avaldamisega oleks ümber lükatud. Kostja sellele ei reageerinud.
4.Hageja esitas 01.12.2007 Harju Maakohtule hagi kostja vastu mittevaralise kahju suuruses 40 000 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kajastati hagejat avalikkuse ees alandavalt ja väärikust riivavalt, kuna avalikkusele loodi kujutelm hagejast kui seaduserikkujast. Kostja on rikkunud põhiseaduse (PS) §-e 17, 19, 25 ja 26, lubades eetrisse videolõigu, mida hageja keelas üldse salvestada ning mille tulemusena loodi hagejast ebameeldiv kujutelm avalikkusele kui seaduserikkujast. Isiksuse õiguse osaks on nimi ja pilt ning igapäevaste toimetuste tegemisel pildistamine või ka filmimine on eraellu tungimine. Isikut ei tohi filmida ilma eelnevalt teavitamata ja vastavasisulise nõusoleku saamiseta. Kuna hageja väljendas ennast selgelt, öeldes töötavasse kaamerasse, et ta ei soovi, et teda filmitakse, siis oleks kaameramees pidanud kaamera sulgema. Selline eitus hõlmab ka
kohustust filmitud lõik, mis puudutab seda keelanud isikut, ära kustutada, mitte paari tunni pärast avalikkusele avaldada.
5.Hageja palus alternatiivselt, et juhul, kui kohus jätab rahuldamata mittevaralise kahju nõude, tuvastataks kostja poolt hageja põhiõiguste rikkumine. Kostja vastus
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja au nimetatud saatelõigus ja videosalvestuses teotanud ega esitanud tema kohta väärtinformatsiooni ega ebakohast väärtushinnangut, ei rikkunud tema eraelu puutumatust kujutise kasutamisega ega muid põhiseadusest tulenevaid õigusi. Ka ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Videosalvestisest on arusaadav, et politsei heitis hagejale ette üksnes mittetöötavat sõiduki lähituld. Hageja nime ei ole saatelõigus avaldatud, tema kohta ei ole esitatud valesid andmeid. Seega ei ole tema õigusi rikutud määral, mis kaaluks üle avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu. Videolõik kestis 46 sekundit, hageja kohta lõik kestis 24 sekundit ja see avaldati vaid „Seitsmestes Uudistes" üks kord.
7.Kostja ei ole rikkunud hageja eraelu puutumatust. Filmimine oli avalikus kohas, kus isiku privaatsuse kaitse on minimaalne. Hageja kinnipidamise põhjustas asjaolu, et sõidukil ei põlenud üks tuli, seega saanuks hageja vältida tema kinnipidamist politseiniku poolt ja tema eraelu ei piiratud ebaseaduslikult. Uudistelõigu eesmärk oli teavitada üldsust politsei poolt läbiviidud operatsioonist Tallinn-Narva maanteel ja toimepandud õigusrikkumistest. Sellise info avaldamine vähendab eelduslikult autojuhtide karistamatuse tunnet, tagab turvalisema liikluskeskkonna. Seega ei ole hageja eraellu tungitud määral, mis kahjustaks tema huve ja kaaluks üle avalikkuse huvi politseioperatsiooni kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu.
8.Isegi kui kostja oleks hageja õigusi riivanud, ei ole õiguste rikkumise raskus selline, mis tingiks mittevaralise kahju hüvitamise. Hagist ei selgu, millistes foorumites või lehekülgedel oleks avaldatud kommentaarid hageja isikuandmetega, väited on tõendamata. Hageja kannatuste põhjuseks on tema enda käitumine. Mittevaraline kahju loetakse praktikas heastatuks vabandusega. Kostja pakkus kompromissi korras, et vabandab hageja ees, kuid hageja jäi rahalise nõude juurde. Maakohtu otsuse põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata, sealhulgas ka alternatiivse nõude, ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kohus lähtus võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1046 sätestatust ja leidis, et hageja kujutise kasutamine uudistelõigus ei olnud õigusvastane. Nimelt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Märgitud videosalvestusest nähtub, et vaidlusaluse uudistelõigu eesmärgiks oli teavitada üldsust politsei poolt läbiviidud operatsioonist Tallinn-Narva maanteel, seal tuvastatud õigusrikkumiste hulgast ja olemusest. Uudistelõigu, milles avaldati ka salvestus hageja ja politseiniku vahelisest vestlusest, avaldamisega sooviti juhtida tähelepanu asjaolu, et politsei reageerib liikluses toimunud õigusrikkumistele, sealhulgas ka väikestele. Sellise informatsiooni avaldamine on avalikkuse huvides, kuna eelduslikult vähendab autojuhtide karistamatuse tunnet ning tagab turvalisema liikluskeskkonna. Saatelõigus, kus oli hageja vestlus politseinikuga, ei mainitud tema nime, ei olnud näha tema sõiduki numbrit, ei avaldatud ebaõigeid andmeid ega antud hageja kohta väärtushinnanguid. Uudistelõigu põhiosa taustaks oli videopilt Tallinn-Narva maanteest ning operatsioonis osalenud politseinikest, videopilti hagejast on kasutatud üksnes mõnekümne sekundi vältel ja seda vähemas ulatuses võrreldes muu osaga. Videolõik anti eetrisse ainult üks kord „Seitsmestes Uudistes" ning seega ei ole hageja kujutise kasutamine tema
nõusolekuta tema isiklike õiguste rikkumine määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu. Hageja kujutise kasutamine kostja uudistesaate saatelõigus ei olnud õigusvastane.
11.Uudistelõik kajastas politseioperatsiooni avalikul maanteel läbiviidava liiklusohutusnõuetest kinnipidamise kontrollimisest. Liikluses osalemine on seotud suurema ohuga selles osalejatele ja ümbruskonnale ning seega iga isik, kes on liikluses, on suurema tähelepanu all ja peab arvestama, et liikluses osalemine avalikul teel toob kaasa talle kõrgendatud käitumiskohustuse ja kõrgendatud kriitikatalumise kohustuse võimaliku tema käitumise jälgimise vastu, sealjuures avalikkuse huvi. Filmimine toimus avalikus kohas avalikul teel, kus isiku privaatsuse kaitseala on minimaalne. Märgitud vaidlusaluses situatsioonis, kui avalikul teelõigul kontrolliti liikluses osalevate isikute turvavöö kinnitamise nõuet, sõidukiirust ja peeti hageja kinni seetõttu, et sõiduki üks tuli ei põlenud, sealjuures ei karistatud hagejat ega mainitud tema nime ega näidatud sõiduki numbrit, ei olnud hageja filmimine ja tema näitamine uudistes mõnekümne sekundi vältel tema nõusolekuta selline tema eraelu puutumatuse rikkumine, mis oleks hinnatav õigusvastasena ja põhiõiguse riivena, kõrvutades seda ühiskonna ja avalikkuse huviga liikluses toimuva vastu. Hageja saanuks vältida enda kinnipidamist ja filmimist, kui sõiduki kõik tuled oleksid põlenud.
12.Andmed, mis käisid politseioperatsiooni kui terviku kohta, on hageja kohta käivast videolõigust eristatavad tulenevalt teistsugusest taustapildist, millest on näha Tallinn-Narva maantee liiklus, peale loetud diktori tekstist ning avaldatud andmete iseloomust. Hageja kohta käivast videolõigust on selgelt arusaadav, et politseinik heitis hagejale ette vaid mittetöötavat lähituld ja et hagejale ei koostatud protokolli. Eeltoodust järeldub otseselt, et hagejat ei karistatud, hageja ei ületanud lubatud sõidukiirust ega sõitnud lahtise turvavööga. Vastupidiselt eristub hageja märgitud saatelõigus kui mitterikkuja, sest karistust kajastavad andmed puudutavad vaid neid fakte, mis seostusid toonitud mittenõuetekohaste tuuleklaaside kasutamise, turvavöö kinnitamata jätmise ja lubatud kiiruse ületamisega, kuid niisuguseid asjaolusid hageja kohta saates ei avaldatud. Eeltoodu alusel on kostja tõendanud, et ta ei ole avaldanud hageja kohta ebakohast väärtushinnangut ega tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mistõttu ei ole kostja riivanud uudistelõigu avaldamisega hageja au ja seega on asjas ümber lükatud hageja väide, justkui oleks teda kujutatud vaataja silmis seaduserikkujana.
13.Kuna hageja viibis avalikus kohas, tema nime ega sõiduki andmeid videolõigus ei avaldatud, samuti ei avaldatud tema kohta andmeid, et teda oleks karistatud, ning kuna uudistelõigu põhiosa taustaks oli videopilt Tallinn-Narva maanteest ning operatsioonis osalenud politseinikest ning videolõik kestis mõnikümmend sekundite võrreldes muu osaga ja kuna see anti eetrisse üks kord, siis ei ole hageja huve ülemääraselt kahjustatud ning selles uudistelõigus näitamisega ei ole kostja hageja eraellu sekkunud määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu.
14.Kuivõrd tuvastatud on, et kostja ei ole käitunud õigusvastaselt, ei tõusetu kahju hüvitamise kohustust ja hinnangut ei pea andma hageja väidetele võimalikust ebameeldivast vastukajast sõprusringkonnas ja võimalikele hageja kannatustele ja nende tõendatusele.
15.Hageja viidatud PS §-des 19 ja 26 sätestatud põhiõiguste kaitse ja selle rikkumise korral õiguste kaitse viis ongi sätestatud ülalmärgitud ja kohtu poolt viidatud VÕS-i §-des 1046 ja 1047. Kuna kohus tuvastas, et kostja käitumises puudub õigusvastasus, siis jääb rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue tema põhiõiguste rikkumise tuvastamiseks. Apellatsioonkaebus
16.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS-i § 1046 ja asunud ekslikule seisukohale, et hageja kujutise kasutamine uudistesaates oli õigustatud. Avalikkusel on õigus saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonna kohta, kuid vastav õigus on piiratud teiste muuhulgas põhiseaduslike õigustega. Ajakirjandusel on vaja saada isiku nõusolek, et teda avalikkuse ette tuua, teda küsitleda, temaga vestelda ja seda videosalvestuse näol avalikustada. Isiku kujutise kasutamine ei erine isikuandmekaitse seaduse (IKS) §-s 10 sätestatust, seega on isiku identifitseeritava kujutise näitamisel vaja vastava isiku nõusolekut. Avalikkuse huvi ei kaalu üle hageja õigust jääda avalikkuse eest varjatuks ja mitte ennast seostada nimetatud uudistelõiguga. Avalikkus oleks saanud politseioperatsiooni kohta infot ka ilma hageja osaluseta, see on ilma uudise isikustamiseta. Seega ei ole kohane asuda seisukohale, et avalikkusel oli kõrgem huvi hageja kohta, kui hagejal õigus vältida enda kujutise kasutamist uudistesaates. Euroopa riikides on kujutamise kaitse probleem lahendatud selliselt, et isikutel, kes ei ole andnud oma nõusolekut enda kujutise avaldamiseks, on näod kaetud selliselt, et nimetatud isikud on identifitseerimata. See, et Eestis ei ole seda tänaseni tehtud, peegeldab meediakanalite ebakompetentsust oma erialal, mida on oluline muuta.
18.Hageja ei ole avaliku elu tegelane, seega puudub õigustus tema kujutise avaldamiseks. Hageja sattus kaadrisse juhuslikult, tehes igapäevast sõitu, selliselt oleks kaadrisse võinud sattuda igaüks. Liiatigi kaameramees ennast ei tutvustanud, kuskil ei olnud näha ettevõtte embleeme, mistõttu oli hagejale täiesti ebameeldivaks üllatuseks, et filmilõik, mida ta keelas avaldada, avaldati uudistesaates. Kuna kostja on oma eriala professionaal, oleks ta pidanud teadma, et kui filmitav isik ei luba enda filmimist, siis tegu on kategoorilise keeluga, mis välistab vastava isiku kujutise telekanalis näitamise vähemalt selles ulatuses, mis võimaldab isikut identifitseerida. Arusaamatu ja ainetu on kohtu põhjendus nagu välistaks isiku nime ja autonumbri näitamata jätmine isiku identifitseerimise. Kui vastav uudis oleks olnud raadios, siis oleks tegu kohase põhjendusega, telemeedias on tegu kujutistega ja pildiga ning isiku tuvastamiseks piisab näo kujutise avaldamisest.
19.Kohus on ekslikul seisukohal, et liikluses liikleja on suure ühiskondliku tähelepanu all ning pelgalt liikluses liiklemine toob kaasa kõrgendatud kriitikatalumise kohustuse. Ka liikluses ja tänaval on oluline austada ja järgida teiste isikute õigusi, sealhulgas õigust kujutisele ning pelgalt asjaolu, et isik on liikluses, maanteel või tänaval, ei ole ülekaalukaks huviks, et isiku põhiõigusi nii raskelt riivata. Käesoleval juhul oli hageja enesekujutamise õiguse riive ääretult intensiivne ja Eesti tähenduses suurima kaalukategooriaga, sest tegu oli vaadatuima uudistesaatega. Sellise enesekujutusõiguse riive ei ole põhjendatud pelgalt asjaoluga, et hageja oli liikluses. Kohus ei ole tuvastanud, kas politseioperatsioonide kajastamine omab preventatiivset toimet, kujundades oma arvamuse pelgalt paljasõnalisele ja tõendamata väitele.
20.Kostja on rikkunud videolõigu salvestamisega ja avalikustamisega hageja eraelu puutumatust, hageja toodi avalikkuse ette tema tahte vastaselt, filmiti teda privaatsfääris ning avaldati ebaõiges kontekstis kostja uudistesaates. Ainetud on kõik kohtu põhjendused. Hageja väljendas ennast selgesti, et ta ei soovi, et teda filmitakse, mis kostub ka videolõigu algusest. Tegu on imperatiivse keeluga, mis välistab kostja õiguse näidata hagejat televisiooni uudistesaates, sest kostjal ega avalikkusel ei saanud olla huvi hageja vastu. Siinjuures ei ole oluline asjaolu, et hageja kasutas avalikku teed, sest isegi avalikku teed kasutades on isikul õigus jääda avalikkuse ees anonüümseks ning vältida enda tahte vastast eksponeerimist teiste ühiskonnaliikmete ees.
21.Maakohus on jätnud piisavalt põhjendamata ning konkreetses vaidluses sisustamata VÕS § 134 lg 2. Videolõigu avaldamine ei lähtu heast tahtest ega ajakirjanduslikust heast tavast, sest põhiosa saatelõigust on hagejal ning uudise eesmärk oli teavitada liiklusrikkujatest. Tegu on näitega, kus telemeedia on ühe olukorraga mitu korda väga tugevalt rikkunud hageja isikuõigusi, alandades teda terve Eesti Vabariigi televaatajaskonna eest. Au ja hea nime
rikkumine põhjustas hagejale õigustamatut hingelist valu. Sellel hetkel oli liikluses olukord väga pinev, mida kinnitab ka kohus oma otsuses ja kostja oma vastuses. Seega oli tegu ühiskonnakriitilise uudisega, kus peamine rõhk pandi täiesti süütule liiklejale, mis on alusetu, luues kujutelma hagejast kui liiklusrikkujast. Kostja käitumisele peab järgnema õiguslik vastutus, mis teenib avalikkuse huve.
22.Maakohus on ekslikult jätnud lahendamata alternatiivnõude, milles hageja palus tuvastada, et kostja on rikkunud PS §-des 19 ja 26 sätestatud isikuõigusi. Kohus on asunud ekslikule järeldusele, et põhiõiguste vastasuse kontrolli teostamist tuleb sisustada läbi võlaõigusseaduse, jättes alternatiivnõude rahuldamata, kuna kostja käitumises puudub õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamine on üks deliktiõiguse eeldusi, mis on kohane kahjunõude puhul, kuid tuvastamaks, kas kostja on rikkunud PS §-st 19 tulenevat üldist isikuõigust (enesekujutamise õigust, mis hõlmab õigust kujutisele ja sõnale ning õigust ise otsustada enda kohta käivate andmete avaldamise üle) ning PS §-s 26 sätestatud perekonnaja eraelu puutumatust, ei ole tegu kohase põhjendusega. Kui kohus asus seisukohale, et alternatiivnõude puhul kohalduvad paralleelselt VÕS § 1046 ja 1047, siis see ei ole aluseks, et jätta kontrollimata vastuolu põhiõigustega. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus põhinõude osas on seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Neid maakohtu seisukohti, millega ringkonnakohus nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks korrata. Küll aga tuleb tühistada maakohtu otsus alternatiivse nõude rahuldamata jätmise osas ning nimetatud nõue tuleb jätta läbivaatamata.
25.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seoses kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui tõendab süü puudumist. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis tõendamiskoormusest tulenevalt peab ta sellist rikkumist tõendama.
26.Käesolevas asjas on hageja muuhulgas seisukohal, et tema näitamisega vaidlusaluses uudistelõigus andis kostja talle ebakohase väärtushinnangu, tekitades televaatajas arusaama nagu oleks hageja olnud seotud liiklusseaduse rikkumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1161-05 31.05.2006 asunud seisukohale, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et ei viidata faktidele, vaid esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta ning et sel juhul on rakendatav VÕS § 1047 lg 4. Seega on sellisel juhul tegemist ebaõigete andmete avaldamisega, mida saab ümber lükata või parandada. Käesolevas asjas saab tegemist olla nimelt selliste andmetega, sest maakohus on asunud õigesti seisukohale, et vaidlusaluses uudistelõigus ei ole kostja avaldanud hageja kohta ühtegi väärtushinnangut. Väärtushinnanguga oleks olnud tegemist, kui kostja oleks andnud hagejale sellise hinnangu, mis oma sisu või vormi tõttu oleks konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.
27.Vaidlusaluse uudistelõigu kohta kohtule esitatud salvestist (t lk 35) uurides jõudis kolleegium veendumusele, et selles ei ole avaldatud selliseid faktilisi asjaolusid, millised annaksid mõistlikule televaatajale alust pidada hagejat isikuks, kes ületas lubatud sõidukiirust või sõitis lahtise turvavööga või oleks muul viisil seadust rikkunud. Uudistelõigust on üheselt arusaadav, et hageja peeti politsei poolt politseioperatsiooni käigus kinni põhjusel, et tema
autol ei põlenud üks lähituli, et politseinik juhtis hageja tähelepanu sellele asjaolule, kuulas ära tema selgituse ning juhtides tähelepanu märgadele teeoludele, soovis hagejale head teed. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga nagu ei omaks vaidluses tähtsust hageja ja politseiniku vahelise vestluse sisu. Televisioonis omab tähtsust nii kujutis kui heli, sest vaid nii saab tekkida terviklik ülevaade saatelõigus näidatust/kuuldust. Kostja ei pidanud eeldama, et mõni televaataja võib uudistesaadet vaadata näiteks ilma helita, vähemalt ei tee kolleegiumi arvates nii ükski mõistlik televaataja, kelle eesmärgiks on meedia kaudu saada infot ühiskonnas toimuvast. Kõigile vaatajatele hageja ja politseiniku vahelisest vestlusest ühese arusaamise tagamiseks olid uudistelõigule lisatud subtiitrid. Asjaolu, et hageja sõidukil tõepoolest ei põlenud üks lähituli, on hageja ise toonud esile hagiavalduses (t lk 19). Seega vastas nimetatud asjaolu tegelikkusele ja selle avaldamine iseenesest ei saanud rikkuda isiku õigust olla kujutatud üldsuse ees õigesti.
28.Hageja on seisukohal, et konkreetses kontekstis (politseioperatsiooni kajastava uudistelõigu taustana) hageja kujutise näitamine kahjustas tema au ja head nime. Vastavalt VÕS § 1046 lg-le 1 on õigusvastane isiku au ja hea nime teotamine. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja poolt esile toodud asjaolude alusel ei leidnud tõendamist vaidlusaluse uudistelõiguga hageja au ja hea nime teotamine. Et viidatud normid annavad kaitse teotamise eest, siis on selle oluliseks tunnuseks ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ja häbistav alandav viis. Teotamise üks olulisi tunnuseid on teadlikkus ja pahausksus. Pahausksuse üks tunnuseid on teadvalt valede andmete kasutamine eesmärgiga isikut kahjustada ning teiseks tunnuseks kasutatava viisi häbistav, alandav, naeruvääristav iseloom. Mitte igasugune enda puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine --- teotamine on tugevam rünne kui näiteks solvamine. Hageja ei tõendanud asjaolusid, milliste alusel saaks asuda seisukohale, et uudiste väljendusviis oli hageja suhtes naeruvääristav ja alandav või et temasse kui politseioperatsiooni käigus peatatud isikusse oleks keegi kaaskodanikest selle lõigu tõttu hakanud suhtuma teravalt ja kriitiliselt (hageja väited kaebuses). Kohtule esitatud konkreetse uudistelõigu salvestis selliste järelduste tegemist ei võimalda.
29.Hageja on samuti seisukohal, et tema filmimise ja kujutise näitamisega rikuti PS § 26, mille kohaselt on igaühel õigus muuhulgas eraelu puutumatusele ehk tema õigust elada omaenda elu minimaalse sekkumisega, samuti kontrollida enda kohta käivat infot. Esmalt soovib kolleegium juhtida hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-99-97 01.12.1997, milles on rõhutatud põhimõtet, et mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei saa otse tugineda põhiseadusele, vaid lähtuda tuleb tsiviilõiguslikest kaitsevahenditest. Samas on PS §-i 26 teises lauses reguleeritud kaitse piirid ning muuhulgas on sätestatud õigustatud sekkumine avaliku korra kaitseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja, osaledes vabatahtlikult avalikul teel liikluses, pani end olukorda, kus tema tegevust jälgivad liikluspolitseinikud, ning kuna hageja autol ei põlenud üks esituli, reageeris politsei sellele. Kuna peatamine toimus sellise politseioperatsiooni käigus, mida salvestati üldsuse informeerimiseks ühiskonnas toimuvast, siis ei olnud tegemist õigustamatu sekkumisega hageja eraellu, vaid ühe osaga mõistlikust demokraatlikust ühiskonnaelust.
30.Käesoleva vaidluse lahendamisel ei kuulu rakendamisele isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätted, kuna nimetatud õigusakt hakkas Eestis kehtimas alates 01.01.2008, see on peale väidetava õigusrikkumise toimumist 22.09.2007. Küll aga pidi kostja oma tegevuses tõepoolest lähtuma PS §-st 19, mille reguleerimisalasse kuulub üldise isikupõhiõigusena ka enesekujutamise õiguse, see on õiguse oma kujutisele ja sõnale, kaitse. Isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada. Samas tuleb arvestada ka sama sätte teise lausega, mille kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sellega on määratud selle sätte reguleerimisalasse kuuluvate põhiõiguste kasutamise piirid, millest tulenevalt võib üldist vabaduspõhiõigust piirata mistahes põhjusel, mis ei ole PS-ga
otseselt keelatud. Riive põhiseaduspärasuse mõõtmisel tuleb lähtuda proportsionaalsusest. Sama põhimõte on sätestatud VÕS §-s 1046, mida maakohus ongi asja lahendamisel rakendanud.
31.Tulenevalt PS §-st 9 on isikul põhiõiguse kandjana reeglina õigus otsustada, kas ta loobub teatud põhiõiguse kaitsest või mitte. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja ei andnud nõusolekut enda filmimiseks. Kuigi uudistelõigu salvestise uurimisel sellist selgesõnalist keeldu ei kuuldu, esitas hageja vastava väite hagiavalduses ja kostja seda maakohtus ei vaidlustanud. Seega tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel eeldada konkreetse faktilise asjaolu omaksvõttu kostja poolt ning maakohus ongi otsuse tegemisel lähtunud sellest asjaolust kui tõendamist leidnud asjaolust.
32.Samas ei tähenda asjaolu, et vaatamata hageja vastavasisulisele vastuväitele teda siiski filmiti ja üldsusele näidati, iseenesest vaieldamatut põhiõiguse rikkumist. Maakohus on piisavalt põhjendanud kostja tegevuse õigustatust ja kolleegium nõustub maakohtuga. Samas on kolleegium seisukohal, et isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, siis kindlasti ei annaks see alust rahalise hüvitise määramiseks. Sellise rikkumise esmaseks ja proportsionaalseks õiguskaitsevahendiks on nii PS § 19 eesmärgi kui VÕS § 1047 lg 4 kohaselt avaldatu ümber lükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt. Hageja on kostja vastavast ettepanekust keeldunud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis tuleb hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, kehaline või hingeline valu seda õigustab (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2).
33.Samuti on kolleegium seisukohal, et isegi kui oleks leidnud tõendamist kostja käitumise õigusvastasus, ei ole hageja tõendanud asjaolusid, millised annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Hageja tõi negatiivsete tagajärgedena vaidlusaluse uudistelõigu ilmumisele hagiavalduses esile ebameeldiva vastukaja sõprusringkonnas ja halvustavad kommentaarid internetis (t lk 21), esitamata aga ühtki tõendit nimetatud asjaolude tõendamiseks. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja poolt apellatsioonkaebuses lisaks esile toodud asjaolud --positsiooni nõrgenemine tööl, ebameeldivused igapäevaelus --- jätab kolleegium tähelepanuta, kuna tegemist on uute asjaoludega, mida maakohtus ei esitatud.
34.Alternatiivse nõude näol ei ole tegemist TsMS-i mõttes iseseisva tsiviilõigusliku nõudega, mida oleks võimalik iseseisvalt menetleda ja see tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja on alternatiivselt nõudnud kahe põhiseaduses sätestatud õigusnormi (§-de 19 ja 26) rakendatavuse tuvastamist kostja konkreetse käitumise suhtes. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nõue, et kohus tuvastaks kostja poolt põhiõiguste rikkumise ilma, et taotletaks konkreetse tsiviilõiguses sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamist, ei ole tuvastushagi TsMS § 368 mõttes. Kohus ei tuvastaks ainuüksi selle nõude lahendamisel õigussuhte olemasolu või puudumist poolte vahel. Kostja teo õigusvastavuse tuvastamine on kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollimisele kuuluv vastutuse aluse element, mille iseseisval tuvastamisel ei ole hageja jaoks õiguslikku huvi. Mittevaralise kahju nõude analüüsimisel nõustus kohus eelpool maakohtu järeldustega, et kostja õigusvastane käitumine hageja poolt esile toodud ja tõendamist leidnud faktiliste asjaolude alusel tõendamist ei leidnud.
35.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kõik poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1, § 171 lg-le 1 ja § 173 lg-le 1 hageja kanda.
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Ande Tänav
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 13 01 2010 otsusega nr 3-2-1-152-09
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-46108 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Villu Tammeri hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Siim Tammerile kassatsioonkaebuselt 27. juunil 2009 tasutud kautsjon 400 krooni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.