Kohtulahend

ja politseist koos nende vestlusega, millest selgus hageja kinnipidamise põhjus. Seejärel näidati uuesti Tallinn-Narva maantee liiklust koos diktori tekstiga, mille kohaselt Rakvere politsei koostas 2 ja Jõhvi politsei 16 protokolli piirkiiruse ületamise eest ning et kõige enam ületati lubatud kiirust 21 km võrra tunnis. Diktori teksti kohaselt koostas Narva politsei 4 protokolli: 2 kinnitamata turvavöö eest ning 2 toonitud mittenõuetekohaste sõiduklaaside eest. Sellele järgnes videopilt hagejast ja politseist, kus politsei palus arvestada teeoludega ning soovis hagejale head teed. Hageja esitas kostjale kaebuse ja palus ümber lükata väärinfo, mis tekkis kostja kohta ebaseadusliku videolõigu avaldamisega. Kostja sellele ei reageerinud. Hagejat kajastati avalikkuse ees alandavalt ja väärikust riivavalt, kuna avalikkusele loodi kujutelm hagejast kui seadusrikkujast. Kostja on rikkunud põhiseaduse (PS) § 17, 19, 25 ja 26, lubades eetrisse videolõigu, mida hageja keelas üldse salvestada ning mille tulemusena loodi hagejast ebameeldiv kujutelm avalikkusele kui seadusrikkujast. Isiksuse õiguse osaks on nimi ja pilt ning isiku igapäevaste toimetuste tegemisel pildistamine või ka filmimine on eraellu tungimine. Isikut ei tohi filmida ilma teda enne teavitamata ja temalt nõusolekut saamata. Kuna hageja väljendas ennast selgelt, öeldes töötavasse kaamerasse, et ta ei soovi, et teda filmitakse, siis oleks kaameramees pidanud kaamera sulgema. Selline eitus hõlmab ka kohustust filmitud lõik, mis puudutab seda keelanud isikut, ära kustutada, mitte avalikkusele avaldada.

hageja kohta väärtushinnanguid. Uudise põhiosa taustaks oli videopilt Tallinn-Narva maanteest ning operatsioonis osalenud politseinikest, videopilti hagejast on näidatud üksnes mõnekümne sekundi vältel. Videolõik anti eetrisse ainult üks kord "Seitsmestes uudistes" ning seega ei ole hageja kujutise kasutamine tema nõusolekuta tema isiklike õiguste rikkumine määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu. Hageja kujutise kasutamine kostja uudistes ei olnud õigusvastane. Uudis kajastas politseioperatsiooni, millel kontrolliti avalikul maanteel liiklusohutusnõuetest kinnipidamist. Liikluses osalemine on seotud suurema ohuga selles osalejatele ja ümbruskonnale ning seega on iga liikluses osalev isik suurema tähelepanu all ja peab arvestama, et liikluses osalemine avalikul teel toob talle kaasa suurema kohustuse taluda kriitikat ja tema käitumise jälgimist. Filmiti avalikus kohas avalikul teel, kus isiku privaatsuse kaitseala on minimaalne. Märgitud vaidlusaluses situatsioonis, kui avalikul teelõigul kontrolliti liikluses osalevate isikute turvavöö kinnitamise nõuet, sõidukiirust ja peeti hageja kinni seetõttu, et sõiduki üks tuli ei põlenud, ei olnud hageja filmimine ja tema näitamine uudistes mõnekümne sekundi vältel tema nõusolekuta selline eraelu puutumatuse rikkumine, mis oleks hinnatav õigusvastasena ja põhiõiguse riivena, kõrvutades seda ühiskonna ja avalikkuse huviga liikluses toimuva vastu. Hageja saanuks vältida enda kinnipidamist ja filmimist, kui sõiduki kõik tuled oleksid põlenud. Andmed, mis käisid politseioperatsiooni kui terviku kohta, on hageja kohta käivast videolõigust eristatavad tulenevalt teistsugusest taustapildist, millest on näha Tallinn-Narva maantee liiklus, peale loetud diktori tekstist ning avaldatud andmete iseloomust. Hageja kohta käivast videolõigust on selgelt aru saada, et politseinik heitis hagejale ette vaid mittetöötavat lähituld ja et hagejale ei koostatud protokolli. Eeltoodust järeldub otseselt, et hagejat ei karistatud, hageja ei ületanud lubatud sõidukiirust ega sõitnud lahtise turvavööga. Vastupidiselt eristub hageja märgitud saatelõigus kui mitterikkuja, sest karistust kajastavad andmed puudutavad vaid neid fakte, mis seostusid toonitud tuuleklaaside kasutamise, turvavöö kinnitamata jätmise ja lubatud kiiruse ületamisega, kuid niisuguseid asjaolusid hageja kohta saates ei avaldatud. Eeltoodu alusel on kostja tõendanud, et ta ei ole avaldanud hageja kohta ebakohast väärtushinnangut ega tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mistõttu ei ole kostja riivanud uudise avaldamisega hageja au ja seega on asjas ümber lükatud hageja väide, justkui oleks teda kujutatud vaataja silmis seadusrikkujana. Kuna hageja viibis avalikus kohas, tema nime ega sõiduki andmeid videolõigus ei avaldatud, samuti ei avaldatud tema kohta andmeid, et teda oleks karistatud, ning kuna uudise põhiosa taustaks oli videopilt Tallinn-Narva maanteest ning operatsioonis osalenud politseinikest ning lühike videolõik anti eetrisse üks kord, siis ei ole hageja huve ülemääraselt kahjustatud ning teda uudises näidates ei ole kostja hageja eraellu sekkunud määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu. Kuivõrd tuvastatud on, et kostja ei ole käitunud õigusvastaselt, ei teki kahju hüvitamise kohustust ja hinnangut ei pea andma hageja väidetele võimaliku ebameeldiva vastukaja kohta sõprusringkonnas, samuti hageja võimalikele kannatustele ja nende tõendatusele.

Hageja viidatud PS §-des 19 ja 26 sätestatud põhiõiguste kaitse ja selle rikkumise korral õiguste kaitse viis ongi sätestatud ülalmärgitud ja kohtu viidatud VÕS §-des 1046 ja 1047. Kuna kohus tuvastas, et kostja käitumises puudub õigusvastasus, siis jäi rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue tuvastada tema põhiõiguste rikkumine.

ringkonnakohtu arvates nii ükski mõistlik televaataja, kelle eesmärgiks on meedia kaudu saada infot ühiskonnas toimuvast. Kõigile vaatajatele hageja ja politseiniku vahelisest vestlusest ühese arusaamise tagamiseks olid uudisele lisatud subtiitrid. Asjaolu, et hageja sõidukil tõepoolest ei põlenud üks lähituli, on hageja ise toonud esile hagiavalduses. Seega vastas nimetatud asjaolu tegelikkusele ja selle avaldamine iseenesest ei saanud rikkuda isiku õigust olla kujutatud üldsuse ees õigesti. Hageja on seisukohal, et konkreetses kontekstis (politseioperatsiooni kajastava uudise taustana) hageja kujutise näitamine kahjustas tema au ja head nime. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au ja hea nime teotamine. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja esile toodud asjaolude alusel ei ole tõendatud vaidlusaluse uudisega hageja au ja hea nime teotamine. Kuna viidatud normid annavad kaitse teotamise vastu, siis on selle oluliseks tunnuseks ründe taotluslikult pahatahtlik iseloom ja häbistav ning alandav viis. Teotamise üks olulisi tunnuseid on teadlikkus ja pahausksus. Pahausksuse üks tunnuseid on teadvalt valede andmete kasutamine eesmärgiga isikut kahjustada ning teiseks tunnuseks kasutatava viisi häbistav, alandav, naeruvääristav iseloom. Mitte igasugune enda puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine - teotamine on tugevam rünne kui näiteks solvamine. Hageja ei tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et uudise väljendusviis oli hagejat naeruvääristav ja alandav või et temasse kui politseioperatsiooni käigus peatatud isikusse oleks keegi kaaskodanikest selle lõigu tõttu hakanud suhtuma teravalt ja kriitiliselt (hageja väited kaebuses). Kohtule esitatud uudiselõigu salvestis ei võimalda selliseid järeldusi teha. Hageja on samuti seisukohal, et tema filmimise ja kujutise näitamisega rikuti PS § 26, mille kohaselt on igaühel õigus muu hulgas eraelu puutumatusele, ehk tema õigust elada omaenda elu minimaalse sekkumisega, samuti kontrollida enda kohta käivat infot. Esmalt juhtis ringkonnakohus hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, milles on rõhutatud põhimõtet, et mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei saa otse tugineda põhiseadusele, vaid lähtuda tuleb tsiviilõiguslikest kaitsevahenditest. Samas on PS § 26 teises lauses reguleeritud kaitse piirid ning muu hulgas on sätestatud õigustatud sekkumine avaliku korra kaitseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja, osaledes vabatahtlikult avalikul teel liikluses, pani end olukorda, kus tema tegevust jälgivad liikluspolitseinikud, ning kuna hageja autol ei põlenud üks esituli, reageeris politsei sellele. Kuna peatamine toimus sellise politseioperatsiooni käigus, mida salvestati üldsuse informeerimiseks ühiskonnas toimuvast, siis ei olnud tegemist õigustamatu sekkumisega hageja eraellu, vaid ühe osaga mõistlikust demokraatlikust ühiskonnaelust. Praeguse vaidluse lahendamisel ei saa kohaldada isikuandmete kaitse seaduse sätteid, kuna nimetatud õigusakt hakkas Eestis kehtimas alates 1. jaanuarist 2008, s.o pärast väidetava õigusrikkumise toimumist 22. septembril 2007. Küll aga pidi kostja oma tegevuses tõepoolest lähtuma PS §-st 19, mille reguleerimisalasse kuulub üldise põhiõigusena ka enesekujutamise õiguse kaitse. Isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada. Samas tuleb arvestada ka sama sätte teise lausega, mille kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sellega on

määratud selle sätte reguleerimisalasse kuuluvate põhiõiguste kasutamise piirid, millest tulenevalt võib üldist vabaduspõhiõigust piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga otseselt keelatud. Riive põhiseaduspärasuse mõõtmisel tuleb lähtuda proportsionaalsusest. Sama põhimõte on sätestatud VÕS §-s 1046, mida maakohus ongi asja lahendamisel kohaldanud. Tulenevalt PS §-st 9 on isikul põhiõiguse kandjana üldjuhul õigus otsustada, kas ta loobub põhiõiguse kaitsest või mitte. Praeguses asjas on tõendatud, et hageja ei andnud nõusolekut ennast filmida. Kuigi uudise salvestise uurimisel sellist selgesõnalist keeldu ei kuuldu, esitas hageja niisuguse väite hagiavalduses ja kostja seda maakohtus ei vaidlustanud. Seega tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel eeldada, et kostja võttis selle faktilise asjaolu omaks, ning maakohus ongi otsuse tegemisel lähtunud sellest kui tõendatud asjaolust. Samas ei tähenda asjaolu, et vaatamata hageja vastuväitele teda siiski filmiti ja üldsusele näidati, iseenesest vaieldamatut põhiõiguse rikkumist. Maakohus on piisavalt põhjendanud kostja tegevuse õigustatust. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, siis kindlasti ei annaks see alust määrata rahalist hüvitist. Sellise rikkumise esmaseks ja proportsionaalseks õiguskaitsevahendiks on nii PS § 19 eesmärgi kui ka VÕS § 1047 lg 4 kohaselt avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt. Hageja on kostja niisugusest ettepanekust keeldunud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis tuleb hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, kehaline või hingeline valu seda õigustab (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2). Isegi kui oleks leidnud tõendamist kostja käitumise õigusvastasus, ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Hageja tõi negatiivsete tagajärgedena vaidlusaluse uudise ilmumisele hagiavalduses esile ebameeldiva vastukaja sõpruskonnas ja halvustavad kommentaarid Internetis (tl 21), esitamata aga ühtki tõendit nimetatud asjaolude tõendamiseks. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teised apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud - positsiooni nõrgenemine tööl, ebameeldivused igapäevaelus - tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on uued asjaolud, mida maakohtus ei esitatud. Alternatiivse nõude korral ei ole tegemist TsMS-i mõttes iseseisva tsiviilõigusliku nõudega, mida oleks võimalik iseseisvalt menetleda, ja see tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja on alternatiivselt nõudnud kahe põhiseaduses sätestatud õigusnormi (§-de 19 ja 26) kohaldatavuse tuvastamist kostja käitumise suhtes. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nõue, et kohus tuvastaks, et kostja rikkus põhiõigusi, ilma et taotletaks tsiviilõiguses sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamist, ei ole tuvastushagi TsMS § 368 mõttes. Kohus ei tuvastaks ainuüksi selle nõude lahendamisel õigussuhte olemasolu või puudumist poolte vahel. Kostja teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse element, mille iseseisval tuvastamisel ei ole hageja jaoks õiguslikku huvi. Mittevaralise kahju nõude

analüüsimisel nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et kostja õigusvastane käitumine hageja esile toodud faktiliste asjaolude alusel tõendatud ei ole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

õigusvastasus on kohane kahjunõude korral, kuid tuvastamaks, kas kostja on rikkunud PS §-st 19 tulenevat üldist isikuõigust ning PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust, ei ole tegu kohase põhjendusega. Hagejal on õigustatud huvi lasta tuvastada kostja käitumise õigusvastasus, sest kui kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, ei tähenda see automaatselt seda, et rikutud ei oleks eraelu puutumatust või kujutisõiguse kasutamise korda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

kriitikat ja tema käitumise jälgimist. Salvestamise eesmärk oli teavitada üldsust ühiskonnas toimuvast. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kostja tegevus hageja kujutise kasutamisel ei olnud õigusvastane. Iseenesest on õige kohtute järeldus selle kohta, et avalikkusel on õigustatud huvi teada saada, kuidas politsei liiklust korraldades tagab turvalisema liikluskeskkonna. Samas ei ole kostja tõendanud ega kohtud põhjendanud, miks tuleks jaatada avalikkuse huvi olemasolu just hageja kujutise kasutamise vastu politseioperatsiooni kajastamisel. Kolleegiumi arvates on isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Praegusel juhul ei ole täidetud ükski nimetatud eeldus. Politseioperatsiooni korral ei olnud tegemist hagejaga seotud aktuaalse päevasündmusega, hageja kujutise kasutamine ei olnud politseioperatsiooni kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi ei kaalunud üles hageja huvi. Avalikkuse huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hageja oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui politsei oleks talle koostanud protokolli lähitule mittekorrasoleku tõttu. Eelnevast tulenevalt on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses kajastatava päevasündmusega. Praegusel juhul on aga kostja ning kohtud leidnud, et hageja kujutise kasutamine ei olnud seotud konkreetse politseioperatsioonist kõneleva uudislooga, hagejat ei puudutanud uudisloos märgitud õigusrikkumised, talle ei koostatud protokolli ja hageja eristus seetõttu saatelõigus kui korralik liikleja. Kolleegiumi arvates ei asenda isiku kujutamine ka neutraalses või positiivses toonis isiku puuduvat nõusolekut. Kujutise kasutamine ilma nõusolekuta on lubatav vaid eespool nimetatud eelduste olemasolul.

väärtushinnanguga märgib kolleegium järgmist. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on tõendeid hinnates leidnud, et vaidlusaluse uudisega ei teotatud hageja au ja head nime, mh ebakohase väärtushinnanguga. Ringkonnakohus on otsuse kohaselt sellele järeldusele jõudmiseks vaadanud ka uudise salvestist. TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt ei saa Riigikohus tõendeid hinnata. Kaebuses ei ole väidetud, et asjaolude tuvastamisel oleks rikutud menetlusõiguse norme, TsMS § 688 lg 4. Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud 10. juunil 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-143-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Uudises selliste väärtushinnangute esitamist ei ole hageja väitnud. Hageja on kogu menetluse käigus "ebakohase väärtushinnangu" mõistega tähistanud "kujutelma", s.o väärtushinnangut hagejast kui seadusrikkujast, mille kostja lõi uudises kaudselt ekslike asjaolude esitamisega. Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane. Kohtud ei ole tuvastanud, et uudises avaldati hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid või moonutatud andmeid.

Seega on ringkonnakohtu seisukoht tõendite esitamise vajaduse kohta ekslik, valesti on kohaldatud TsMS § 230. Kuna see eksimus võis koos käesoleva otsuse p-s 14 nimetatud VÕS § 1046 lg 2 vale tõlgendamisega kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohtus hindama, kas hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada. Kostja vastutuse eeldusena tuleb tuvastada ka delikti üldkoosseisu muud elemendid: tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel, teo õigusvastasus (vt käesoleva otsuse p-d 13 ja 14) ja süü. Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Võlaõigusseaduse § 134 lg 2 kohaselt tuleb vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kolleegium on seisukohal, et kuna praegusel juhul on hageja selgesõnaliselt keelanud enda kujutise kasutamise, kuid kostja on seda sellest hoolimata tahtlikult teinud, tuleb tahtlikku rikkumist lugeda VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks. Seetõttu ei ole ka piisav õiguste kaitse vahend vabandamine. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et esmaseks õiguskaitsevahendiks on avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt, millest hageja olevat keeldunud. Isiku kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.