Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed AN ja PP Kostja RV(isikukood XXX, elukoht XX), esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (Aare Raigi Advokaadibüroo OÜ, Ahtri 10a, 10151 Tallinn) Kolmas isik: EKAS (registrikood XXX asukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
28. aprill 2009. a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindajad juhatuse liikmed ANja PP Kostja esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
RESOLUTSIOON
Jätta SKOÜ-u hagi RV vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta RV menetluskulud 100% ulatuses SKOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Välja mõista SKOÜ-lt riigilõiv 45 500 (nelikümmend viis tuhat viissada) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtu äranägemisel õiglane hüvitis saamata jäänud tulu ja tekitatud kahju eest, mille tekitas kostja raske hooletusega täitemenetluse läbiviimisel.
2.Hageja selgitab, et tema äriettevõtte eesmärgiks on kasu teenida kinnisvara ostmise ja edasimüümise kaudu. Hageja ostis 29.03.2004 kostja poolt korraldatud vallasasja kordusenampakkumisel TR kuuluva aiamaja, kasvuhoone, kuuri ja kaevu asukohaga XXX, Maardu hinnaga 175 000 krooni. Hageja tegi omaltpoolt kõik toimingud, et saada nimetatud vallasasja omanikuks. Tänaseks päevaks on selgunud, et kostja raske hooletuse tõttu täiteasja toimingute sooritamisel on tunnistatud kehtetuks nimetatud vallasasjade kordusenampakkumine. Kostja raske hooletuse tõttu on hageja teinud kulutusi õigusabile 19 287,60 krooni, tasunud riigilõivu 1200 krooni, kordusenampakkumisel tasutud summast on jäänud saamata 35 338 krooni ja saanud kahju saamata jäänud tulu tõttu ligikaudu 1 375 000 krooni. Kuna kinnisvara oletatavat müügihinda on võimatu täpselt määrata, ei oska hageja öelda, kui suur on hageja saamata jäänud tulu. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Kostja leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik menetleda, kuivõrd hageja ei ole märkinud hagis nõutava kahjuhüvitise suurust, vaid on taotlenud õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Sellisel viisil kahju hüvitamise nõude esitamist on võimalik üksnes juhul, kui tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise hagiga, kuid hageja nõuab seevastu varalise kahju hüvitamist.
5.Kostja leiab, et hageja ei ole tasunud nõudelt riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja poolt esitatud nõuet ei saa käsitleda TsMS §-s 366 nimetatud nõudena ning kohaldada tuleb TsMS § 124 lg-t 1, mille kohaselt määratakse hagi hind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Kostja leiab, et hagi hinnaks tuleb lugeda 1 430 825,60 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõiv 46 500 krooni.
6.Kostja ei vastuta hagejale 29.03.2004 enampakkumise kehtetuse tõttu tekkinud kahju eest, kuna enampakkumise kehtetus oli muuhulgas tingitud asjaolust, mida kostja enampakkumise läbiviimisel ei pidanud ega saanudki arvestada. Kostja ei saanud teada, et võlgnik TRoli enampakkumise läbiviimise ajal piiratud teovõimega. Kostja poolt täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimist piiratud teovõimega isiku suhtes ei saa pidada süüliseks ametikohustuste rikkumiseks. Kostjale võib üksnes ette heita võlgniku mitteteavitamist enampakkumise toimumisest, kuid nimetatud asjaolu ei ole põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga, kuna enampakkumine oleks tunnistatud kehtetuks isegi juhul, kui kostja oleks võlgnikku enampakkumise toimumisest teavitanud.
7.Hageja ei saa nõuda kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja leiab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral ei saa ostja nõuda kohtutäiturilt positiivse kahju hüvitamist, vaid üksnes negatiivse kahju ehk enampakkumise kehtivuse usaldamisest tekkinud kahju hüvitamist. Lisaks leiab kostja, et kinnisvaraportaalis City24 avaldatud ehitiste müügikuulutusi ei saa arvestada enampakkumise objektiks olnud ehitise turuväärtuse tuvastamisel, kuna TR kuulunud ehitised olid vallasajad ning neid on võimalik võõrandada üksnes koos maaga, mistõttu ei saa need tõendada vallasasjade turuväärtust.
8.Tekkinud kahjuks ei saa lugeda hageja poolt käesolevas asjas hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni. Tegemist on hageja menetluskuluga.
9.Hagejale tekitatud kahjuna ei saa käsitleda hageja poolt enampakkumise objektiks olnud ehitiste eest tasutud ja hagejale tagastamata ostuhinna osa (35 338 krooni). Hageja saab nõuda AS-lt BIGBANK ja teistelt sissenõudjatelt hageja poolt enampakkumisel tasutud ja
2-07-39059 sissenõudjate nõuete rahuldamiseks kasutatud summade tagastamist ning nimetatud summasid ei saa käsitada hagejale enampakkumise kehtetuse tõttu tekkinud kahjuna. Samuti ei saa hageja kahjuna käsitada tema poolt enampakkumisel tasutud ostuhinna osa, mille arvelt kaeti täitekulud täiteasjas nr 032/2003/1580 kokku 2843,20 krooni Kolmanda isiku seisukohad
10.Kolmas isik palus asja arutada ilma nende esindaja osavõtuta. Vastuväiteid ei ole esitanud. Kohtu seisukohad
11.Kohus, kuulanud ära hageja esindajad ja kostja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole selge. Vaatamata kohtu nõudmisele täpsustada nõuet leidis hageja, et ta ei oska suurust määratleda ning soovib saada kohtu äranägemisel õiglast hüvitist saamata jäänud tulu ja tekitatud kahju eest. TsMS § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise hagis jätta nõutava hüvitise summa hagis märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega võimaldab antud säte taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel üksnes mittevaralise kahju hüvitamise hagis, mitte varalise kahju hüvitamise hagi esitamisel. Samuti nõustub kohus kostja väitega, et õiglase hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel ei saa tuletada ka TsMS § 233 lg-st 1, kuivõrd osundatud säte reguleerib üksnes nõude suuruse hindamist kohtu poolt, mitte nõude esitamist hageja poolt. Kohus saab otsustada kahju suuruse ainult nõude piirides, kuid selle peab määratlema hageja esitatud hagiavalduses. Seega peaks hagis esitatud kahju suurus olema määratletud, kuivõrd varaline kahju peab olema selge.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ostis 29.03.2004 kostja poolt korraldatud vallasasja kordusenampakkumisel T Rkuuluva aiamaja, kasvuhoone, kuuri ja kaevu asukohaga XXX, Maardu hinnaga 175 000 krooni (tl 6-7). Samuti ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohtu 23.11.2006 otsusega (tl 8-13) ja 07.05.2007 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (tl 14-19) tunnistati antud kordusenampakkumine kehtetuks. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (tl 20).
15.Hagiavaldus on esitatud kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtutäituri tegevust reguleerib kohtutäituri seadus (edaspidi KTS). Kohus leiab, et kuna tegemist on lepinguvälise suhtega, kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele ka võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kahju hüvitamist käsitlevad sätted. Kordusenampakkumise toimumise ajal (29.03.2004) kehtinud KTS § 6 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus analüüsima, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, kas hagejal tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda täiturilt kahju hüvitamist.
16.VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt
2-07-39059 seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seega VÕS § 1054 lg 1 kohaldamise eeldusteks on põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel.
17.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi. Harju Maakohtu 23.11.2006 otsusest (tl 8-13) ja 07.05.2007 Tallinna Ringkonnakohtu otsusest (tl 14-19) nähtub, et kostja ei teavitanud enampakkumise toimumisest TR kui võlgnikku TMS nõuete kohaselt. Seega rikkus kostja enampakkumise olulisi tingimusi, mis kohtute hinnangul olid piisavad enampakkumiste kehtetuks tunnistamise aluseks. Samas rõhutasid kohtud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine oli muuhulgas tingitud ka asjaolust, mida kostja enampakkumise läbiviimisel ei pidanud ega saanudki arvestada. Nimelt nähtuvalt Tallinna Linnakohtu 25.06.1999.a. otsusest (tl 57-58) piirati TR teovõimet ning määrati tema eestkostjaks tema ema SV. VÕSRS § 4 lg 1 kohaselt loeti isik, kelle teovõimet on enne 1. juulit 2002.a. kohtuotsusega piiratud alates 1. juulist 2002.a. teovõimeliseks. Seega ei olnud SV enampakkumiste toimumise ajal TR eestkostja, vaid tema perekonnaliige. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et lähtuvalt kohtutäituri tegevuse formaliseeritud printsiibist, ei saanud kostja muud järeldada, kui seda, et TR on teovõimeline.
18.Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas antud rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju ja kas antud kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 26.09.2006.a. otsuses nr 3-2-1-53-06 on rõhutatud, et nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna enampakkumine oleks tunnistatud kehtetuks ka juhul, kui kostja oleks võlgnikku enampakkumise toimumisest teavitanud, puudub kostjal väidetavalt tekkinud kahju ja hageja tegevuse vahel kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ei esine põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel, mistõttu kostja ei vastuta hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest.
19.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi rahuldamise üks eeldusi on tõendamata, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Põhjusliku seose puudumise tõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida teiste eelduste olemasolu rohkem kui eelnevas punktis on tehtud.
20.Samuti leiab kohus, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus analüüsida hagejale tekkinud kahju suurust ja põhjendatust, kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusliku seose puudumise tõttu. Sel põhjusel ei anna kohus ka hinnangut kahju suurust käsitlevate tõendite (tl 21-26, 33-34, 59-65) kohta.
Menetluskulud
21.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv
2-07-39059 või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus leiab, et hageja on ise määratlenud hagihinna, mis on kokku 1 430 825,60 krooni ja koosneb järgmisest: kulutused õigusabile 19 287,60 krooni, riigilõiv 1200 krooni, kordusenampakkumisel tasutud summa, mis tagastamata 35 338 krooni ja kahju saamata jäänud tulu tõttu ligikaudu 1 375 000 krooni. Eeltoodu hagihinnalt pidi hageja tasuma riigilõivu hagi esitamisel kokku 46 500 krooni. Hageja tasus 1000 krooni, seega tasumata on 45 500 krooni, mille kohus hagejalt välja mõistab riigituludesse.
22.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja § 179 lg-ga 1 jätab kohus kostja menetluskulud ja Eesti Vabariigi menetluses mitteosalemisest tekkinud menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.