Võlaõigus › Muud

põhjenduseta. Viited kirjalikule menetlusele, kohtuistungile ja suulisele vastusele kohtuistungil on asjassepuutumatud ja tuleb jätta tähelepanuta.

(RKL 3-2-1-143-07).

Kostja on kajas võtnud omaks, et vaatamata seaduslikule kohustusele esitada kirjalik astus ta rikkus seda kohustust teadvalt ja tahtlikult, sest ta eeldas, et ta saab menetluse käigus esitada oma vastuväited hagile, s.h vastuse suuliselt vastavalt TsMS § 395-le. TsMS § 395 sätestab tõepoolest sellise võimaluse, et kohus erandkorras võib lubada kostjat vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada. Kostjal pidi teada olema, et kohus ei ole kunagi lubanud kostjat vastata hagile suuliselt, ammugi mitte ei ole kohus kohustanud sel juhul kostjat oma vastuse piisava põhjalikkusega ette valmistama. Kostja eeldas ilma igasuguse aluseta ja põhjendamatult TsMS §-s 395 nimetatud suulise vastuse esitamise võimaluse olemasolu. Selline seaduse rikkumine ja põhjendamatust eeldusest lähtumine näitab üksnes kostjal igasuguste põhjenduste puudumist ja on otsitud põhjus, et millegagi selgitada oma seaduse rikkumist. Tagaseljaotsuses on kohus nimetanud, et tagaseljaotsuse võib teha TsMS § 407 lg 3 kohaselt istungit pidamata. Hageja esitas 21.01.2009 kohtule kirjaliku taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, milles paluti kohut määrata tagaseljaotsuses kindlaks ja mõista kostjalt välja menetluskulud vastavalt lisatud menetluskulude nimekirjale. Kuna tagaseljaotsuse võib teha TsMS § 407 lg 3 kohaselt ilma istungit pidamata, siis ei oma mingit tähtsust asjaolu see, mis kell kostja kohtuistungist teada sai ja kas teda üldsegi kutsuti kohtuistungile. Tagaseljaotsuse tegemine oli kooskõlas TsMS § 2 väljendatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, mille kohaselt on vaja tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tagaseljaotsuse tegemisel TsMS § 407 lg 3 kohaselt ei oma tähtsust see, kas kohus läks üle kirjalikule menetlusele või mitte ja kas kohtuistung toimus või mitte. TsMS § 407 kohaldamine toimus koostoimes TsMS § 2 sätestatuga.

Kirjaliku vastuse andmise tähtaja puhul on tegemist menetlusliku tähtajaga ja selle muutmist ega ennistamist pole kostja taotlenud, see tähtaeg on möödalastud ilma igasuguse põhjenduseta. Viited kirjalikule menetlusele, kohtuistungile ja suulisele vastusele kohtuistungil on asjassepuutumatud ja tuleb jätta tähelepanuta. 23.03.2009 toimunud istungil ei andnud kostja esindaja täiendavaid selgitusi selle kohta, miks kostja jättis kohtu nõude hagile vastata, täitmata. Seega ei ole kohtule teada, et hagile vastamata jätmiseks oleks kostjal esinenud TsMS § 422 lõikes 1 sätestatud asjaolud, s.t mille alusel oleks võimalik kaja rahuldada ja menetlus taastada. Kostja tuginemine TsMS § 415 lg 1 p-le 2 ja 3 ei ole antud juhul kohane, kuna tagaseljaotsus tehti TsMS § 407 alusel ning kostja oleks pidanud tõendama TsMS § 415 lg 1 p 1 märgitud aluse olemasolu. Nimetatud sätte kohaldamist aga kostjal võimalik taotleda ei olnud, kuna kostja seadusliku esindaja poolt on hagimaterjalid kätte saadud ning ta ei ole neile tähtaegselt vastanud. Samuti ei ole kostja kohut teavitanud endapoolsetest seisukohtadest enne, kui kohus on teinud seadusliku tagaseljaotsuse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

kohtuistungil. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 403 lg 2 alusel võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. TsMS § 403 lg 3 järgi kui pool ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kuna maakohus oli määranud asja läbivaatamise kohtuistungil, siis oli üleminek kirjalikule menetlusele võimalik üksnes mõlema poole nõusolekul. Kuna aga kohtul puudus kostja nõusolek kirjalikuks menetluseks, ei saanud TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel maakohus tagaseljaotsust teha, mis on aluseks kaja rahuldamisele ja menetluse taastamisele.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu määrus tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb menetluse taastamise otsustamiseks saata tagasi maakohtule. Asja materjalidest nähtub, et 27.11.2008 maakohtu poolt edastatud hagiavalduse sai kostja isiklikult kätte 04.12.2008. Kostjal oli vastuse esitamiseks aega kättesaamisest 14 päeva, seega pidi kostja kohtule vastama 18.12.2008. Kostja hagile ei vastanud. Maakohus määras pärast kostja vastuse tähtaja saabumist, s.o 22.12.2008, asjas kohtuistungi 21.01.2009.

Kohtuistungile ilmus hageja. Kohtuistungi protokolli kohaselt puudusid kohtul andmed kostjale kohtukutse kättetoimetamise kohta. Maakohus arutas asja ja leidis, et on võimalik asi lõpuni arutada. Kohtuvaidluse käigus esitas hageja taotluse teha tagaseljaotsus vastavalt TsMS §-le 410, kuna kostja ei ole ilmunud kohtuistungile (tl 48). 21.01.2009 tegi maakohus tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei ole kirjalikult hagiavaldusele vastanud. TsMS § 407 lg 1 alusel saab kohus asja lahendada eelmenetluses, käesolevas asjas määras maakohus asja läbivaatamiseks kohtuistungi, kohtuistung toimus ning asja arutamine viidi lõpule. Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus on eelmenetluse lõpetanud ja määranud asja läbivaatamisele kohtuistungi ning asjas on toimunud ka kohtuistung, siis ei saa enam teha tagaseljaotsust TsMS § 407 lg 1 alusel. Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, siis saab kohus teha tagaseljaotsuse TsMS §-de 410 ja 413 alusel. TsMS § 413 lg 3 p 1 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei olnud selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Käesolevas asjas nähtub 21.01.2009 toimunud kohtuistungi protokollist, et andmed kostja poolt kohtukutse kättesaamise kohta puuduvad. Hiljem selgus, et kostja sai kohtukutse isiklikult kätte 20.01.2009 ( tl 56). Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud põhjustel ei olnud maakohtul alust teha tagaseljaotsust ka TsMS § 413 lg 1 alusel. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtul puudus TsMS § 413 lg 3 p 1 tulenevalt õigus asi lahendada tagaseljaotsusega, siis oli määruskaebuse esitajal TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel õigus esitada kaja mõjuvat põhjust esile toomata. Määruskaebuse esitaja on esitanud maakohtu määrusele vastuväite ka selle kohta, et hagi ei olnud hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavaldusele lisas hageja 19.09.2008 koostatud arve 76 110 kr (tl 19) ning kostja avalduse 04.09.2008, milles kostja teatas töövõtulepingust taganemisest seoses lepingu rikkumisega (tl 18). Hageja ei esitanud hagis ega ka 21.01.2009 toimunud kohtuistungil väiteid selle kohta, et kostja taganemisavaldus oleks tühine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei oleks saanud hagis toodud asjaolude alusel jõuda järeldusele, et hagi on põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada üldjuhul ulatuses, mis on nõutud hagiavalduses, milline on kostjale kättetoimetatud. Käesolevas asjas suurendas hageja oluliselt oma viivise nõuet pärast hagiavalduse kättetoimetamist (tl 42). TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Ringkonnakohus leiab, et tagaseljaotsusega on erandina lubatav välja mõista viivist suuremas ulatuses, kui hagis nõuti. TsMS § 417 lg 4 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale edasi Riigikohtusse kaevata.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.