Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). FIE Marge Rootsi nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja OÜ Mimar vastuväide (tl 3-5, 13) 27.08.2008 Tartu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt sõlmiti käsundisaajana FIE Marge Rootsi ja käsundiandjana OÜ Curant Algar Haviku isikus raamatupidamisalane teenindusleping nr 2/2008. Ajavahemikul 01.07.2008-10.08.2008 osutas avaldaja võlgnikule teenust, mille kohta esitas kostjale arved. Leping lõpetati käsundiandja poolsete lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu 10.08.2008. Võlgniku kohustuste täitmise tähtajad olid: arve nr A2008-27 summas 1500 krooni maksetähtajaga 05.08.2008 ja arve nr A 2008-30 summas 484 krooni maksetähtajaga 15.08.2008. Avaldaja taotleb võlgniku poolt võlgnevuse 1984 krooni tasumist. OÜ Mimar esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt jättis FIE Marge Rootsi 25.08.2008 dokumentide üleandmisel esitamata OÜ Mimar järgmised dokumendid: käibeandmik, hankijate võlad, tarnijate võlad ajavahemikus 01.01.2008-30.06.2008, tekitades sellega OÜ-le Mimar esialgsetel andmetel 6600 krooni kahju. Avaldaja vastus võlgniku vastuväitele maksekäsu kiirmenetluses (tl 16-17) 10.08.2008 oli FIE Marge Rootsi sunnitud OÜ-ga Mimar teenuslepingu lõpetama seoses OÜ Mimar poolsete lepingust tulenevate kohustuste järjepidevate rikkumiste tõttu, mis takistasid hagejal teenust osutada ja tegid edasise teenuse osutamise võimatuks. Lepingu lõpetamisest teatas hageja OÜ Mimar lepingulisele asjaajaja-esindajale Tiina Siirusele telefonitsi ning kirjaliku teate saatis OÜ-le Mimar kättetoimetamisteatega tähitud kirjana. Teenuslepingust tulenevalt oli avaldajal kohustus tagastada peale lepingu lõppemist OÜ-le Mimar viimase poolt avaldajale üleantud teenuse osutamiseks vajaminevad raamatupidamisdokumendid. FIE Marge Rootsi koostas eelnimetatud dokumentide üleandmiseks üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuna kogu asjaajamine kogu teenusperioodi jooksul toimus OÜ Mimar ja avaldaja vahel Tiina Siiruse vahendusel, lepiti dokumentide üleandmise ajaks kokku 18.08.2008 kl 10.00. Kuna selleks ajaks OÜ Mimar poolt kedagi dokumentidele järele ei tulnud ega ka teatatud aja mittesobivusest või mitteilmumisest, andis avaldaja dokumendid Tiina Siirusele üle Adelion & Partnerid Õigusbüroo OÜ vahendusel 25.08.2008. Avaldaja käes ei ole ühtegi OÜ-le Mimar kuuluvat dokumenti ega aruannet ja ta on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused OÜ Mimar ees. Avaldaja ei ole nõus võlgniku väitega, nagu oleks tal OÜ Mimar ees kohustus esitada aruanded käibeandmik, võlad hankijale ja tarnijale võlad. Raamatupidamisalast teenust osutades ei olnud avaldajal ei lepingust ega suulistest kokkulepetest tulenevalt kohustust esitada nimetatud aruandeid. Samuti ei näinud ette nimetatud aruannete esitamist OÜ-le Mimar ka muud teenuse osutamist korraldavad eeskirjad, sest võlgnikul puudusid raamatupidamise sise-eeskirjad. Seega puudus OÜ Mimar poolt igasugune korraldus, millest avaldaja oleks saanud juhinduda OÜ Mimar raamatupidamise korraldamisel ning oleks olnud kohustatud ülalmainitud aruandeid esitama. Lisaks avaldas OÜ Mimar vastuväites nimetatud aruannete järgi soovi alles pärast teenuslepingu lõppemist, emaili teel 12.08.2008. Võlgniku viide avaldaja poolt kahju tekitamisele summas 6600 krooni on alusetu, kuna OÜ Mimar soovitud aruannete mittesaamine ei mõjuta mingil moel majandustulemusi ja ei takista OÜ-le Mimar ettevõtlusega tegelemist ega raamatupidamise korraldamist. Avaldaja esitas kohtule järgmised tõendid: koopiad raamatupidamisalasest teenuslepingust nr 2/2008 (08.02.2008) (tl 28-29), teenuslepingu nr 2/2008 lõpetamise teatest (10.08.2008) (tl 30), Eesti Post AS-i kviitungist nr 65620 (10.08.2008) tagastusteatega tähitud kirja saatmise kohta ja teatest saadetise tagastamise kohta (27.08.08) (tl 31-32), arvetest nr A 2008-27 (31.07.2008) ja A 2008-30 (10.08.2008) (tl 33-34), OÜ Mimar bilansist ja kasumiaruandest perioodil 01.01.2008-30.06.2008 (tl 35-36), e-kirjast 2(6)

OÜ Mimar bilansi ja kasumiaruande edastamise kohta (11.08.2008; Mimar OÜ aruanded) (tl 37), hageja e-kirjast OÜ Mimar töötajatele juulis tehtud väljamaksetelt maksuarvestuse edastamiseks (tl 38), T.Siiruse 12.08.2008 e-kirjast (tl 39), hageja 09.07.2008 ja 18.09.2008 e-kirjast T.Siirusele (tl 40-41), dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 1 (25.08.2008) (tl 42), vormist TSD juulis 2008 tehtud väljamaksetelt arvestatud maksude kohta (tl 43), vormist KMD juuni 2008 käibemaksu arvestuse kohta (tl 44). Kostja vastus hagile (tl 50) Kostja teatas, et ei tasu FIE Marge Rootsi nõutud tasu 1984 krooni, kuna Marge Rootsi ei andnud 25.08.2008 üle käibeandmikku, hankijate võlad, tarnijate võlad ja veel muid dokumente, mis on OÜ Sirlep poolt koostatud aktis kirjas. Sellega tekitas Marge Rootsi OÜ-le Mimar kahju 6600 krooni ja halvas kogu OÜ Mimar majandustegevuse ajaks, mil OÜ Sirlep taastas täies ulatuses ajavahemikus jaanuar-juuni 2008 raamatupidamist. Kostja lisas tõenditena koopiad OÜ Sirlep 12.09.2009 arvest nr 53 (tl 51), OÜ Sirlep aktist teostatud tööde kohta (tl 52). Hageja vastuväide kostja vastusele (tl 55-58) Hageja ei nõustu kostja väitega, et kahju OÜ-le Mimar tekitas hageja. Kostja viidatud käibeandmiku puudumine ei saanud kuidagi takistada OÜ Mimar majandustegevust, kuna nimetatud aruandes väljenduvad vaid kontode algsaldod, muutumise summa ja lõppsaldo perioodi 01.01.2008-30.06.2008 jooksul ning see aruanne sisuliselt kopeerib bilanssi ja kasumiaruannet, mille hageja esitas kostjale 11.08.2008. Samuti ei saanud majandustegevust ja raamatupidamist takistada aruannete „Hankijate võlad“ ja „Tarnijate võlad“ puudumine. Kuna T.Siirus koostas ise müügiarveid ja sooritas hankijatele/tarnijatele tasumisi ise, kuna hagejal ei olnud kohustust ega ka võimalust ei kassa ega pangatehinguteks, siis pidas T.Siirus ise arvestust võlgnevuste üle. Samuti oli T.Siirus teadlik, et hagejal ei oleks olnud võimalik ostureskontro ega ka müügireskontro aruandeid täpsete ja õigete andmetega esitada, kuna pidevalt jäid OÜ Mimar poolt esitamata juba eelnevatest kuudest nii müügikui ostuarveid. Seega ei olnud hagejal võimalik arvete puudumisel registreerida raamatupidamisprogrammis ka laekumisi ja tasumisi. Samuti ei olnud hagejal võimalik neid aruandeid esitada analüütiliselt, firmade lõikes, sest hagejale ei suudetud edastada analüütilist (firmade lõikes) ülevaadet juba seisuga 31.12.2007. Nimetatud aruanded oleks tulnud hagejast mitteolenevatel põhjustel ebaõiged. OÜ Sirlep aktist tulenevalt veel esitamata dokumentide kohta märkis hageja, et nimetatud aktis on küll punkt 15 puuduvate dokumentide kohta nimekirja koostamisest, kuid pole nimekirja puuduvatest dokumentidest. Seega ei ole selge, milliste dokumentidega on tegemist ja need võivad olla ka OÜ-l Mimar endal esitamata jäänud dokumendid. OÜ Sirlep aktis loetletud tööde kohta selgitas hageja, et on täiesti loomulik, et aruande perioodi keskel tööd üle võttes sisestatakse/registreeritakse programmi vastavalt dokumentatsioonile kõik andmed uuesti (sisestatakse ostu- ja müügiarved, majanduskulude aruanded, pangatehingud, kassaarvestus jne). Hagejal on raske hinnata, kas OÜ-l Sirlep oli võimalik registreerida tehingud täpselt samade dokumentide ja andmete põhjal, mis T.Siiruse vahendusel hagejale teenusperioodi jooksul edastati. Näiteks punktis 7 ja 8 väljatoodud töötasude ja käibemaksu deklaratsioonide parandamine sõltub otseselt sellest, et piisab vaid üks varem puuduolev arve juurde lisada ning tulemus on teine. Samuti punktis 10 toodud põhivara arvestus. 2007. aasta kohta põhivara arvestus ja sellelt arvestatud amortisatsiooniarvestus täiesti puudus. Hageja palus korduvalt T.Siirust, et ta tooks hagejale põhivara puudutavad dokumendid ning et nad arutaksid selles osas probleemi läbi. Lisadokumente hageja ei saanud ega ka ülevaadet, milliste määrade järgi millisel põhivara grupil amortisatsiooni arvestati. Seega tuli bilansis ja kasumiaruandes amortisatsioon proportsionaalselt arvestada. Punktis 14 toodud 2007. aasta majandusaasta aruande vigadest informeeris ka hageja T.Siirust kirja teel. 2007. aasta 3(6)

kontrollimine ja aruande parandamine ei kuulunud hageja lepingust tulenevate kohustuste hulka. See oleks olnud eraldi leping ja eraldi tasu eest, mida ei soovitud. Kuna OÜ Mimar põhjustas teenuslepingu ülesütlemise ja pidi teenuse osutamiseks teise firma leidma, siis pidi ta sellega kaasnevate kulutustega, mida hageja ei põhjustanud, arvestama. On ebaõiglane nõuda hagejalt nende kulude hüvitamist. Teenuslepingu ülesütlemise põhjuste kohta selgitas hageja, et vaatamata lepingu punktis 3.1 kokkulepitud arvete tasumise tähtajale 5 päeva, tasus OÜ Mimar arvete eest hilinemisega. Samas ei olnud OÜ-l Mimar arvete tasumise tähtaegadel finantsvahendite puudust. Kostja rikkus lepingu punktis 3.2 teenuse osutamiseks vajalike dokumentide ja materjalide esitamise korda ja punktist 3.3 tulenevat kohustust teatada koheselt teenuse osutamisel tähtsust omavatest uutest asjaoludest. Märtsis 2008 teostatud majandustehingute kohta käivad dokumendid pidi OÜ Mimar esitama 07.04.2008. Palgaarvestuseks vajaminevad andmed saatis T.Siirus e-kirja teel 09.04.2008, kõik ülejäänud materjalid polnud veel 18.04.2008 hagejani toimetatud ja ta saatis T.Siirusele e-kirja. Dokumendid tõi T.Siirus 21.04.2008. Kontode 2008 algsaldode programmis sisestamiseks oli vaja 31.12.2007 seisuga lõppsaldosid. Need lõppsaldod sai hageja 2007 majandusaasta aruande näol alles peale mitmeid meeldetuletusi 20.06.2008. Kuid selles esinesid vead ja erinevused, mille kohta ei saanud hageja selgitust kuni teenuslepingu lõppemiseni. Juuni palgaandmed saatis T.Siirus e-kirja teel 09.07.2008, kuid ülejäänud dokumendid juunikuu tehingute kohta tõi T.Siirus peale meeldetuletust osaliselt alles 21.07.2008 ning ülejäänud (näiteks panga väljavõte) 24.07.2008. 06.08.2008 saatis hageja T.Siirusele e-kirja, kus palus palgaandmed talle saata, kuivõrd töötajate palgapäev (10.08.2008) langes pühapäevasele päevale ning väljamaksed oleks pidanud tegema hiljemalt reedel (08.08.2008). T.Siirus ei reageerinud hageja kirjale ega võtnud vastu ka telefoni. Kuna ka ülejäänud dokumentide esitamise tähtaeg ning arve nr A2008-23 tasumise tähtaeg läks mööda, helistas hageja uuesti 10.08.2008. Siis teatas T.Siirus, et hageja arvet ei kavatsetagi tasuda, kuna hageja ei ole juulikuus teenust osutanud. OÜ Mimar T.Siirus jättis tahtlikult juulikuu dokumentatsiooni esitamata, püüdes tekitada nii olukorda, justkui hageja poleks juulis teenust osutanud ja justkui ei peakski OÜ Mimar hageja esitatud arveid tasuma. Lisaks ei suutnud T.Siirus tuua puuduolevaid arveid, mis oleksid olnud tehinguid tõendavad algdokumendid ja mille kohta hageja pidevalt T.Siirusele nimekirju tegi. Seega ei olnud hagejal kõiki tehinguid võimalik registritesse registreerida. Samuti ei suutnud T.Siirus esitada korrektseid panga väljavõtteid, millelt oleks loetav, millise arve kohta toimus laekumine või tasumine, ka peale mitmekordseid õpetusi. Hageja lisas tõenditena koopiad 03.07.2008 e-kirjast T.Siirusele „Arved“ (tl 59), 27.06.2008 e-kirjast T.Siirusele „Aastaaruannetest“ (tl 60), arvetest nr A 2008-12, A 2008-17, A 2008-19, A 2008-23 koos Swedbank laekumise kinnitustega (tl 61-68), 18.04.2008 e-kirjast T.Siirusele „Dokumendid“ (tl 69), 18.04.2008 e-kirjast T.Siiruselt „RE:SPAM Dokumendid“ (tl 70), 17.07.2008 e-kirjast T.Siirusele „Dokumendid“ (tl 71), OÜ Mimar panga väljavõttest (tl 72). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ Mimar ja FIE Marge Rootsi vahel oli 08.02.3008 sõlmitud käsundusleping raamatupidamisteenuse osutamiseks ning leping lõppes hageja poolt lepingu erakorralise ülesütlemisega 10.08.2008. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli kohustus esitada aruanded käibeandmik ning müügi- ja ostureskontro ja sellest tulenevalt kostjal õigus jätta maksmata hagejale tasu arve nr A2008-27 ja nr A2008-30 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt 4(6)

lepingule või seadusele. Kostja osutas oma vastuväidetes hageja tegemata jätmisele, samas täpsustamata oma nõude alust, s.o kust tuleneb hageja kohustus esitada OÜ-le Mimar vaidlusalused aruanded. Kostja nõustaja Tiina Siiruse kohtuistungil antud selgituse järgi jättis hageja dokumentide esitamata jätmisel lepingu punkti 2.3 osaliselt täitmata, aruandeid alates jaanuarist 2008 ei olnud üldse (tl 79). Hageja eitas sellise kohustuse olemasolu tulenevalt kirjalikest või suulistest kokkulepetest või kostja raamatupidamise sisekorraeeskirjadest. Kohus leiab, et kuivõrd käibeandmik ning müügi- ja ostureskontro on aruande vormid, mis on vajalikud üksnes ettevõtjale tema majandustegevuse korraldamiseks, mitte esitamiseks Maksuametile, Statistikaametile või äriregistrile lepingu punkti 2.4 alusel, pidi nende aruannete kostjale esitamine olema poolte vahel eraldi kokku lepitud. Ainuüksi asjaolust, et majandustehingute kirjendamisel raamatupidamisregistrites saab olemasolevate andmete põhjal (sõltuvalt kasutatava raamatupidamisprogrammi võimalustest) koostada erinevaid kontode aruandeid ja registreid, ei tulene raamatupidamisteenuse osutaja kohustus neid kõiki ka teenuse saajale väljatrüki või failina esitada. Kuna raamatupidamisealase teeninduslepingu punktis 2 loetletud käsundisaaja kohustuste kirjelduse üldsõnalisus ei võimalda üheselt hinnata sellise kohustuse olemasolu või puudumist, otsustab kohus poolte tegeliku tahte üle kohtule antud selgituste põhjal. Hageja selgitas, et OÜ Mimar avaldas vastuväites nimetatud aruannete järgi soovi alles pärast teenuslepingu lõppemist, e-maili teel 12.08.2008 (tl 17, e-kiri tl 39). Samuti väitis hageja, et Tiina Siirus pidas ise arvestust võlgnevuste üle, s.t koostas müügiarveid ja sooritas hankijatele/tarnijatele tasumisi ise, kuna hagejal ei olnud kohustust ega ka võimalust ei kassa- ega pangatehinguteks (tl 55). Kostja nõustaja Tiina Siirus kinnitas kohtus, et nad ei olnud neid dokumente enne küsinud (tl 78). Seega puudus kostjal lepingu kehtivuse kestel huvi ja vajadus käibeandmiku ning müügi- ja ostureskontro järele. Seda kinnitab ka Tiina Siiruse 12.08.2008 e-kiri, milles ta palub hagejal saata käibearuanne ning ostjate võlad ja hankijate võlad firmade lõikes ajaperioodil 01.01.2008-30.06.2008, soovides seega äriühingu igapäevategevuse seisukohalt juba osaliselt ebaaktuaalseks muutunud teavet. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 4 kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja täitis raamatupidamisalasest teeninduslepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna kohus ei tuvastanud hageja kohustuste rikkumist ning kostja ei esitanud vastuhagina nõuet talle väidetavalt tekkinud kahju 6600 krooni väljamõistmiseks hagejalt, jätab kohus hindamata põhjusliku seose olemasolu hageja tegevuse ja kostjal tekkinud kahju vahel ning hagejal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise. Vastuses hagile (tl 50) märkis kostja, et hageja jättis esitamata veel muid dokumente, mis on OÜ Sirlep poolt koostatud aktis kirjas. Kohus nõustub hagejaga, et ainuüksi nimetatud akti (tl 52) punktis 15 nimetatud OÜ Sirlep teostatud töö kirjeldusest ei nähtu, milliste dokumentidega on tegemist ja milline on dokumentide puudumise seos hageja tegevusega. Esitatud tõendiga ei saa seega lugeda tõendatuks kostja kohustuste rikkumist. Lisaks kostja vastuväites esitatule märkis kostja nõustaja kohtuistungil, et töösuhe hagejaga sai läbi varem kui 10.08.2008 ning 6. augustiks otsisid nad juba uue firma (tl 79). TsMS § 228 lg 3 järgi loetakse menetlusosalise nõustaja poolt kohtuistungil esitatu menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Seega osutas kostja asjaolule, et hagejal ei ole õigus tasule esitatud arvetel A2008-27 ja A2008-30 näidatud summas, kuna ta ei ole reaalselt osutanud lepingus kokkulepitud teenust. Hageja selgitustest (tl 57-58) ja esitatud tõenditest (tl 3, 70, 71, 72) nähtub, et kostja esitas hagejale raamatupidamisteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed tihtipeale hilinemisega või puudustega ning alates augusti algusest, kuid enne lepingu lõppemist hageja poolt lepingu ülesütlemisega 10.08.2008, keeldus neid üldse esitamast. Kostja nõustaja Tiina Siirus kinnitas istungil, et ei saatnud Marge Rootsile augustikuus palgaandmeid (tl 79). 5(6)

Raamatupidamisealase teeninduslepingu punkti 3.2 alusel kohustub käsundiandja üle andma käsundisaajale kõik teenuse osutamiseks vajalikud dokumendid ja materjalid mitte harvem kui kord kuus iga järgneva kuu 7.kuupäevaks. VÕS § 119 lg 1 järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kostjal puudub õigus kokkulepitud tasu maksmata jätmiseks või vähendamiseks, kuna hageja ei vastuta lepingust tuleneva kohustuse võimaliku täitmata jätmise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1984 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.