lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-15752/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 27.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-15752/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
823
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-15752

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

27.01.2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

AB Fjord Bank hagi D.B. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AB Fjord Bank (registrikood: 304493038; aadress:

XXX);

Hageja esindaja: Gxxxxx Žxxxxxxx (e-post:); Kostja: D.B. (isikukood: XXX; aadress hagiavalduses: XXX, ccccccXXX; registrijärgne aadress: Soome Vabariik; e-post:).

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

2-25-15752

RESOLUTSIOON

1.Jätta AB Fjord Bank hagi D.B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra.
3.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
AB Fjord Bank esitas 23.09.2025 hagi D.B. vastu hageja ja kostja vahel 21.07.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes.
2.Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale Eestis teadaoleval kontaktaadressil kätte toimetada hagiavaldust koos 1

2-25-15752 menetlusse võtmise määrusega. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 19.11.2025 Soome Vabariigis ning kostja täpne viibimiskoha aadress ei ole kohtule teada. Eeltoodust tulenevalt esineb käesolevas asjas rahvusvaheline element. Kostja ei ole andnud nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus, mistõttu tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse normide kohaselt allub vaidlus Eesti kohtu pädevusse.

3.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) artikkel 4 lõikest 1 tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht.
4.Käesolevas asjas on oluline, et hageja on ettevõtja, kes andis kostjale laenu oma majandustegevuse raames, samas kui kostja sõlmis lepingu tarbijana eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega. Seetõttu kuulub käesolevas asjas kohaldamisele Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikkel 17 lõike 1 punkt c. Nimetatud sätte kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele määruse erisätteid juhul, kui isik on lepingu sõlminud tarbijana eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega, ning leping on sõlmitud isikuga, kes tegeleb äri- või kutsetegevusega tarbija alalise elukoha liikmesriigis või kelle tegevus on mis tahes vahenditega suunatud sellesse liikmesriiki ning leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 18 lõike 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus asub tarbija alaline elukoht. Seega kehtib käesolevas asjas erandlik kohtualluvus ning tarbija vastu saab hagi esitada üksnes tarbija elukohariigi kohtusse. Arvestades, et kostja alaline elukoht asub Soome Vabariigis, peaks hageja pöörduma Soome Vabariigi kohtusse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artiklis 19 sätestatud kohtualluvuse kokkulepet käesolevas asjas sõlmitud ega kohtule esitatud ei ole ning kohtul ei ole võimalik kostja seisukohta selles osas välja selgitada, kuna kostja täpne elukoha aadress Soome Vabariigis ei ole kohtule teada.
5.Lepingu punktis 51 sisalduv kohtualluvuse tingimus ei ole tarbija suhtes siduv. Nimetatud tingimus näeb ette, et kummalgi poolel on õigus esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse ning annab hagejale täiendava õiguse esitada hagi Harju Maakohtule juhul, kui tarbija asub pärast lepingu sõlmimist elama teise riiki või kui tema alaline elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Selline kohtualluvuse kokkulepe ei vasta Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artiklis 19 sätestatud tingimustele, kuna see ei ole sõlmitud pärast vaidluse teket, ei anna tarbijale täiendavaid valikuid kohtualluvuse osas ning pooled ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis. Samuti on nimetatud tingimus vastuolus määruse artikli 18 lõikest 2 tuleneva imperatiivse reegliga, mille kohaselt võib tarbija vastu hagi esitada üksnes tema alalise elukoha liikmesriigi kohtutes. Seetõttu ei saa lepingu punkt 51 anda Eesti kohtutele rahvusvahelist kohtualluvust tarbija vastu esitatud hagi lahendamiseks. 2

2-25-15752

6.TsMS § 75 lõike 1 esimese lause kohaselt peab maakohus avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi on avalduse esitamine Eesti kohtule lubatav. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist ka menetluse hilisemas staadiumis. Asjaolu, et TsMS § 371 lõike 1 p-des 1, 2 eristatakse hagi menetlusse võtmata jätmise alusena kohtu pädevuse või kohtualluvuse puudumist ning TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt üksnes pädevuse puudumise, ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist kogu menetluse vältel. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 423 lg 1 p-s 13 nimetatud pädevuse puudumist tuleb vajaduse korral analoogia alusel käsitada ka rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisena (RKTKm nr 3-2-1-179-14, p 10).
7.Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama.
8.Kohus selgitab täiendavalt, et eelistada tuleks hagi läbivaatamata jätmist kui lahendi tunnustamine ja täitmine ei ole välisriigis tõenäoline (TsMS § 317 lg 6, § 407 lg 51 ja § 413 lg 31 ning Brüsseli I määruse artikkel 45 lõige 1 punkt b).
9.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kostja menetluses ei osalenud ning seega tal menetluskulud puuduvad Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra.
10.Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule avaldus (TsMS § 150 lg 1 p 3 ja § 150 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja