2-08-71509/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-71509 kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Täitedokumendis märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 28.05.2007. kohtutäitur Elin Vilippuse abi teatise kohaselt on võlgnik oma 26.10.2007 allkirjaga deklareerinud, et tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kuna võlgnik on täiteteate kätte saanud ja ei ole kuni pankrotiavalduse esitamiseni võlgnevust tasunud, siis on tekkinud olukord, kus võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada, mistõttu võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. III Võlgniku seisukoht Võlgnik on võlausaldaja pankrotiavalduse kätte saanud kohtutäituri vahendusel, kuid ei ole pankrotiavaldusele vastuväiteid esitanud. IV Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 825 519.40 krooni. Võlgnik on osanik kahes äriühingus: O AW osaühing, osamakse suurus 75 000 krooni ja O osaühing, osamaksu suurus 175 000 krooni. Kuna mõlema äriühingu 2007. a ja 2008. a majandusaasta aruannet ei ole äriregistrisse esitatud, ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik hinnata osade väärtust. Võlgniku pangakonto jääk Sampo pangas on 0.06 krooni. Muu vara võlgniku väidetel puudub. Võlgnikul on nõudeid kolmandate isikute vastu summas 5 020 000 krooni, nõuetele summas 4 600 000 krooni, ei ole võlgnik alusdokumente esitanud. Täitemenetluses on täitmisel võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu summas 450 082.40 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku vara koosseis ja väärtus vajab täiendavat väljaselgitamist. Võlgnik on abielus, võlgnik on 25.11.1999 sõlminud lahusvara lepingu. Võlgnikul on alaealine tütar, kes on sündinud 07.10.1993. Ajutise pankrotihalduri andmetel võlgnik ei tööta, võlgniku seletuse kohaselt puudub võlgnikul püsiv töökoht. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei taha võlgnik ajutisele pankrotihaldurile informatsiooni avaldada, on vastustes napisõnaline ning ei anna ülevaadet põhjustest, miks ta on muutunud maksejõuetuks. Samuti ei ole võlgnik vastanud küsimustele, kes peab võlgnikku üleval, kus on tema alaline elukoht jms. sundtäitmised võlgniku suhtes on algatatud juba 2002. a, millest järeldub, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks juba 2002. a. V Kohtuistung 29.04.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot Eestis, kuna võlgniku põhihuvide kese on Eestis. Võlgnikul on Eestis abikaasa ja lapsed, ta on elanud ja töötanud siin, võlgniku suhtes on Eestis tehtud kohtuotsuseid, mis viitab, et võlgnik on kõige tihedamini seotud Eestiga. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli asja arutamisest isiklikult teadlik. Võlgnik on teavitanud kohut telefoni teel, et peab sõitma 28.04.2009 Soome Vabariiki tööle. VI Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-08-71509 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 43 lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse võlgniku seadusliku esindajana. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi Nõukogu määrus) artikkel 3 lg 1 sätestab, et maksejõuetusmenetluste algatamiseks on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumisel tema põhihuvide keskmeks registrijärgset asukohta. Nõukogu määrus artikkel 15 sätestab, et maksejõuetusmenetluse mõjusid pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse, reguleerib ainuüksi selle liikmesriigi seadus, kus need kohtuasjad pooleli on. EN esitas 29.10.2008 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 825 519.40 krooni. Võlgniku vara väärtus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus, kuna ajutise pankrotimenetluse kestel ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik välja selgitada võlgniku varade täpset väärtust. Võlgnik on osanik kahes äriühingus: OAW osaühing, osamakse suurus 75 000 krooni ja OGrupp osaühing, osamaksu suurus 175 000 krooni. Äriregistrile ei ole esitatud kummagi äriühingu 2007. a ja 2008. a majandusaasta aruandeid, mistõttu ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik hinnata osade väärtust. Võlgniku pangakonto jääk Sampo pangas on 0.06 krooni. Muu vara võlgniku väidetel puudub. Võlgnikul on nõudeid kolmandate isikute vastu summas 5 020 000 krooni, nõuetele summas 4 600 000 krooni, ei ole võlgnik alusdokumente esitanud. Täitemenetluses on täitmisel võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu summas 450 082.40 krooni, täitemenetlused on alustatud 2005. a ja 2006. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on alust arvata, et võlgnikule kuuluvate äriühingute osad on väärtusetud, kuna on äriühingud ei ole esitanud kahel järjestikusel aastal aruandeid äriregistrile, mis võib viidata, et äriühingute majandustegevus võib olla lõppenud. Samuti ei ole võlgnik tõendanud nõuete olemasolu kolmandate isikute vastu ning võlgniku poolt sundtäitmisele pööratud nõudeid ei ole alates 2005. a ja 2006. a täidetud, mis võib viidata nende sissenõudmise võimatusele. Võlgnik on abielus, 25.11.1999 on võlgnik sõlminud lahusvara lepingu. Võlgnikul on alaealine tütar, kes on sündinud 07.10.1993. Ajutise pankrotihalduri andmetel võlgnik ei tööta, võlgniku seletuse kohaselt puudub võlgnikul püsiv töökoht, samas informeeris võlgnik telefoni teel enne kohtuistungit kohut, et ei ilmu kohtuistungile, kuna peab sõitma Soome Vabariiki tööle. Seega leiab kohus, et on alust arvata, et võlgnik töötab Soome Vabariigis. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad ja võlgniku seletus – on kindlaks tehtud, et võlgniku

2-08-71509 kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud ja see on püsiva iseloomuga, mistõttu kohus on seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kuna võlgniku poolt kohtule edastatud andmete kohaselt võib võlgnik töötada Soome Vabariigis, on alust võlgniku pankrot välja kuulutada Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 „maksejõuetusmenetluse kohta“ alusel. Kohtu hinnangul on võlgniku „põhihuvide kese“ Eesti Vabariigis, kuna võlgnik omab sissekirjutust Eesti Vabariigis, tema abikaasa ja lapsed, s.h alaealine tütar elavad Eestis. Võlgniku seaduslikule abikaasale kuuluv vara asub Eestis, s.h kinnistu Saaremaal ja korteriomand Tallinnas , kus võlgnik omab sissekirjutust. Võlgnik on aastaid elanud ja töötanud Eestis, samuti on Eesti kohtutes olnud menetluses mitmeid võlgnikuga seotud kohtuasju. Eeltoodust tulenevalt tuleb algatada võlgniku põhimaksejõuetusmenetlus Eesti Vabariigis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei taha võlgnik ajutisele pankrotihaldurile informatsiooni avaldada, on vastustes napisõnaline ning ei anna ülevaadet põhjustest, miks ta on muutunud maksejõuetuks, mistõttu ajutine pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule seisukohta võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse kõigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused ning maksejõuetuse väljakujunemise aeg, samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud andmeid PB pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus selgitab PB, et tulenevalt PankrS § 91 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui PB soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. S Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks PB pankrotihalduriks. Kuna kohus on rahuldanud võlausaldaja pankrotiavalduse ja välja kuulutanud võlgniku pankroti, tuleb võlausaldaja menetluskulud jätta võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 150 lg 2 tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.