Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-09-16344

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

25. mai 2009. a, Jõgeva kohtumaja 2-09-16344

Kohtuistungi

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

Eesti Vabariik hagi Exxx Lxxx vastu võlgnevuse 2736 krooni ja intressi 136,80 krooni nõudes Hageja: Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (registrikood 70004117; Menetlusosalised ja nende esindajad asukoht Suur 3, Jõgeva) Kostja: Exxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi hagis Exxx Lxxxxvastu võlgnevuse 2736 krooni ja intressi 136.80 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja menetlused käik Jõgeva Maavalitsus Eesti Vabariigi nimel esitas 15.04.2009.a kohtule hagiavalduse Exxx Lxxx vastu võlgnevuse 2736 krooni ja intressi 136.80 krooni nõudes. Kohus võttis 23.04.2009.a. määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

06.05.2009.a esitas Jõgeva maavanem Eesti Vabariigi nimel kohtule avalduse, milles teatas, et kostja tasus pärast hagi esitamist 04. aprilliks 2009. a hagi esemeks olnud maksed ja intressi ning seega on likvideerinud hagis esitatud nõuded summas 2872.80 krooni. Seoses sellega loobub hageja TsMS § 429 lg 1 alusel Exxx Lxxx vastu esitatud hagist ning palub asja menetlus lõpetada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas sätetega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. `1 lg 1 sätestab, et muu hulgas asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja teatas kohtule 13.05.2009.a. kirjas, et ei taotle menetluse lõpetamisel hageja menetluskulude hüvitamist kostja poolt. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.