Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 12.08.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas kohus 13.12.2007. a välja KA pankroti. 12.01.2006. a on KA teostanud oma pangakontolt maksekorralduse, millega on

kandnud BAS-le (edaspidi BIG) kokku 308 000 krooni, selgitusega „0500244/25 T P J , summa 308 000 krooni. BIG poolt hageja pankrotihaldurile 21.12.2007. a esitatud andmetest nähtub, et KA on tasunud 308 000 krooni kostja ja BIG vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu katteks, mis oli BIG poolt juba varem üles öeldud seoses kostja lepingutingimuste mittetäitmise tõttu. Seisuga 12.01.2006. a moodustas kostja võlgnevus BIG ees jätkuvalt 308 000 krooni ning KA täitis oma pangakontolt kostja eest laenukohustuse. KA poolt kostja kohustuse täitmine summas 308 000 krooni on tehtud ilma õigusliku aluseta ning kuulub VÕS § 1028 alusel tagasivõitmisele. Kostja vastus Kostja vastuse kohaselt ei läinud BAS-ist võetud raha mitte kostja vaid KA tarbeks. Kui panga teller raha väljastas, siis võttis KA selle enda kätte. Kostja ei ole ainukene inimene, kellega KA samamoodi käitub. KA lasebki raha pangast välja võtta ja siis temale üle anda, et hiljem mingeid jälgi ei jääks raha temale andmisest. Kohtuistung Kohtuistungil 28.01.2009. a jääb hageja esitatud nõude juurde. Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgituste kohaselt korraldas laenu saamise KA. Sularaha läks K. A kätte. Kostja andis 200 000 krooni. Kostja pidi selle raha eest saama majale katuse, aga ei saanud. K. A võttis maksegraafiku enda kätte ja läks Soome. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja sõlmis 17.03.2005. a AS B tarbijakrediidilepingu krediidisummaga 220 000 krooni. 18.03.2005. a kandis AS B kostja kontole 216 146.70 krooni, millest 200 000 krooni võttis kostja sularahas välja 21.03.2005. a (tl 38). 14.10.2005. a ütles ASga B lepingu üles lepingutingimuste mittetäitmise tõttu. Seisuga 12.01.2006. a võlgnes kostja krediidiandjale 308 000 krooni (tl 11). 12.01.2006. a on KA teostanud oma pangakontolt maksekorralduse, millega on kandnud BAS-le kokku 308 000 krooni, selgitusega „0500244/25 T P J, summa 308 000 krooni“ (tl 20). Harju Maakohus kuulutas 13.12.2007. a välja hageja pankroti. Pankrotihalduriks määras kohus I Lepsoo (tl 5). Hagiavalduse kohaselt on KA poolt kostja kohustuse täitmine summas 308 000 krooni tehtud ilma õigusliku aluseta, seega kuulub VÕS § 1028 alusel tagasivõitmisele. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb ära. VÕS § 1028 kohaldamise eelduseks on seega kostja rikastumine hageja arvel. Hageja peab tõendama, et kostja on hagejalt saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena ja et kohustust ei ole tegelikult olemas või seda ei tekkinud või see on hiljem ära langenud. Vastavalt kostja konto väljavõttele sai kostja AS-lt B oma kontole laenusumma 216 146.70 krooni, millest 200 000 krooni võttis kostja sularahas kontolt välja. Kostja väitel sai raha KA, kuigi esialgse kokkuleppe kohaselt pidi kostja saama selle raha eest majale uue katuse. Kohtu hinnangul ei saa seega väita, et kostja oleks rikastunud hageja soorituse kaudu kogu laenusumma võrra. Kostja kontole jäi pärast sularaha väljavõtmist 21.03.2005. a 16 146.70 krooni, mille ulatuses on kostja hageja arvel rikastunud. Iseenesest õige on hageja esindaja väide selle kohta, et kostja peab oma väiteid raha üleandmise kohta tõendama. Kohtu hinnangul ei saa aga jätta tähelepanuta kostja väidet selle kohta, et KAe eesmärk oligi toimida selliselt, et raha liikumisest tõendeid ei jääks. Kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset

asjaolu, et ta erinevalt kokkulepitust majale siiski uut katust ei saanud. TsÜS § 64 lg 1 alusel lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. Käesoleval juhul on AS-ga B tarbijakrediidilepingu sõlmimine toimunud hageja initsiatiivil ning poolte kokkuleppel andis kostja hagejale saadud laenusummast 200 000 krooni sularahas üle. Alusetu rikastumise instituudi eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olemata selleks seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud. KA poolt 308 000 krooni tasumine AS B ei tekitanud hageja suhtes ebaõiglust, kuna ta oli sellise kohustuse endale hageja ja kostja vahelise kokkuleppega võtnud ning ta täitis seda kokkulepet. Kuna hageja on kostja eest tasunud AS B ka laenusumma osas, mille kostja 21.03.2005. a endale jättis, kuulub 16 146.70 krooni koos krediidilepingujärgse intressiga summas 1 818.90 krooni kostjalt hageja pankrotivarasse väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 6 % ulatuses kostja kanda ja 94% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.