2-09-14298/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-14298 Asjaolud 01.04.2009 esitas AASHarju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, kuna tal ei jätku vara võlgade maksmiseks. Võlgnik tegeles alates 1996. aastast autovedudega, alates 2004. a Venemaa ja SRÜ suunaliste kaubavoogude ekspedeerimise ja rahvusvahelise autoveo teenuse osutamisega. Võlgnik kinnitas, et ei suuda võlgnevusi tasuda ning palus kohtul välja kuulutada tema pankrot. Harju Maakohtu 13.04.2009 määrusega algatas kohus A AS-i pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks T Saarma. T Saarma esitas 11.05.2009 kohtule ajutise halduri aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 12.05.2009 kohtuistungil. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Pankrotiavalduse on esitanud A AS. Avalduse kohaselt on võlgnik alates asutamisest tegelenud autovedudega, viimastel aastatel spetsialiseeruti ülegabariidiliste ja raskete kaupade veole. Viimasel kolmel aastal sai üha enam valdavaks ühe suurkliendi (JCB ehitusmasinad) osakaal kogukäibes, ulatudes 2008. a 90 %-ni kogukäibest. Ettevõtte majandustegevus on sisuliselt seiskunud ja võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku vara Swedpank AS-is seisuga 27.04.2009 raha 44 062.07 krooni, SEB Pank AS-is seisuga 08.05.2009 raha 0.04 krooni. Võlgnik kajastab bilansis BOÜ osa omandamist kui pikaajalisi finantsinvesteeringuid, väärtuses 13 750 000 krooni. BOÜ majandustegevus seiskunud, Harju Maakohus on 05.05.2009 algatanud BOÜ pankrotimenetluse. Ajutise halduri hinnangul on nimetatud äriühingu pankroti väljakuulutamine tõenäoline ning sellest tulenevalt on võlgnikule kuuluva BOÜ osa muutumas/muutunud väärtusetuks. Bilansis kajastatakse nõudeid ostjate vastu, kogusummas 2 726 270.06 krooni, mille laekumine on vähetõenäoline ning neid nõudeid hindab ajutine haldur sisuliselt väärtusetuks. Eeltoodu alusel on ajutise halduri hinnangul A AS-i varade tegelik väärtus 44 062.11 krooni. Võlgniku võlad - teenustasu võlgnevus Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis – 309. 37 krooni; - maksuvõlad 334 494.17 krooni (võlgniku andmetel summas 795 879.83 krooni); - täitemenetluse registri kohaselt on üleval Ergo Kindlustuse AS-i nõue summas 8 840.48 krooni; - liisinglepingutest tulenev nõue 31 799 989.52 krooni (võlgniku andmetel summas 27 965 354.91 krooni); - Corvus Holding OÜ-ga sõlmitud osa müügilepingust tulenev kohustus summas 9 840 012 krooni; - tarnijatele tasumata arved kogusummas 3 361 891.78 krooni; - töötajatele tasumata töötasud, puhkuskompensatsioon ning töölepingu lõpetamise hüvitised, kogusummas 1 577 427 krooni (brutosumma). Seega on A AS-il on kohustusi 43 540 874.89 krooni ulatuses (bilansilises väärtuses seisuga 13.04.2009).

Arvestades, et võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 44 062.11 krooni ja kohustusi 43 540 874.89 krooni, ületavad võlgniku kohustused varasid. Nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole võimalik. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku seletuse kohaselt seiskus võlgniku majandustegevus 2009. a jaanuaris. Koostööpartneritelt saadud prognooside alusel eeldati erivedude (sh JCB traktorite vedu, kui tütarettevõtja BOÜ põhitegevus) taastumist 2009. a märtsis, mil aga laekus info, et sellel aastal SRÜ riikides ehitustehnika turu taastumist ei oodata ning uute traktorite vedu sisuliselt ei toimu. Võlgniku poolt 02.12.2008 avaldusega taotletud liisinglepingute osas maksepuhkuse andmist ei olnud Swedpank Liising AS otsustanud. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lisaks eeltoodule ka liigne orienteeritus ühele teenuse ostjale, samuti ainult SRÜ riikidele. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik, sest tegevust toetav rahavoog puudub. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku juhatuse raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. T Saarma palus määrata ajutise halduri tasu summas 24 000 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Kuna võlgnikul on kohustused 39 töötaja ees, millest tulenevalt on halduril kohustus esitada Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga, puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest, esitas T Saarma 20.05.2009 kohtule pankrotimenetluse kulude prognoosi, mille kohaselt Eesti Töötukassale hüvitise määramiseks arvestuste ja dokumentide koostamise kulud on 10 030 krooni ja ajutise halduri dokumentide hoiustamise kulud on 2 112 krooni (mõlemad summad sisaldavad käibemaksu 18%). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

2-09-14298 PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. TuMS § 4 lg 1 järgi on tulumaksu määr 2009. aastal 21%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgnikul on vara 44 062.11 krooni ja võlgu vähemalt 43 540 874.89 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud 2009. aasta jaanuaris ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et A AS-i pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. A AS tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. T Saarma on kohtule esitanud A AS-i ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kuni kulutanud kokku 24 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni, s.h päringute koostamine, kohtumine võlgniku esindajaga, päringutega kogutud andmete ning võlgniku poolt esitatud dokumentide ja andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 24 000 krooni. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 24 000 krooni tuleb võlgnikult välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 24 000 krooni maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 7 920 krooni. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks.